4-10-691/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-10-691 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Väärteoasi Helve Strelkova väärteoasi liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 1 järgi Taotluse esitaja Helve Strelkova (isikukood: 46007102715; elukoht: X) Taotlus Helve Strelkova taotlus Lõuna Politseiprefektuuri 11.10.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2602,08,024072 määratud rahatrahvi ajatamiseks täiteasjas nr 084/2009/3914 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 212, kohtunik määras:
4. Ajatada Helve Strelkovale Lõuna Politseiprefektuuri 11.10.
5. a. otsusega väärteoasjas nr 2602,08,024072 LS § 741 lg 1 järgi karistuseks määratud 3000 krooni suuruse rahatrahvi täitmine kümnele kuule.
6. Kohustada Helve Strelkovat tasuma alates maist 2010 igakuiselt 300 (kolmsada) krooni.
7. Taotlus arvelduskonto aresti alt vabastamiseks jätta läbi vaatamata.
8. Kohtumääruse koopia saata Helve Strelkovale ja Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik ja asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 11.10.
9. a. otsusega väärteoasjas nr 2602,08,024072 karistati Helve Strelkovat LS § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni. 30.10.
10. a esitas Lõuna Politseiprefektuur kohtutäitur Oksana Kutšmeile avalduse täitemenetluse alustamiseks Helve Strelkovale määratud rahatrahvi 3000 krooni sissenõudmiseks. 1 Helve Strelkova esitas 23.02.2010 Tartu Maakohtule taotluse rahatrahvi ajatamiseks, paludes võimalust tasuda maksegraafiku alusel 200 krooni kuus, kuna korraga ei ole võimalik nii suurt summat tasuda, sest sissetulekuks on vaid miinimumpalk ja on kanda ka teisi rahalisi kohustusi. Samuti taotleb Helve Srelkova tema arvelduskaonto arestist vabastamist. Kohtuniku seisukoht Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri rahatrahvi ajatamise küsimust. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 424 kohaselt võib süüdimõistetu elukohajägse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolul süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaks määratud tähtaegadel osade kaupa. Väärteosajas määratud rahatrahvi ositi tasumise küsimuse otsustamisel lähtub kohus eeltoodud asjaoludel KrMS § 424 regulatsioonist. Kohtunik leiab, et Helve Strelkova taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna Helve Strelkova on valmis rahatrahvi vabatahtlikult tasuma, paludes majanduslikust olukorrast tulenevalt üksnes selle ajatamist, tuleb anda talle selleks võimalus. Arvestades tasumisele kuuluva summa suurust 3000 krooni ja süüdlase maksevõimet, peab kohus põhjendatuks ajatada trahvi tasumine kümnele kuule. Seega tuleb Helve Strelkoval igakuiselt tasuda rahatrahvi summast 300 krooni. Võlgniku konto arestimine on üks võimalikest abinõudest, mille abil kohtutäituril on võimalik saavutada võlgnevuse sissenõudmine. Väärteoasjas otsuse täitmisel ilmnevate küsimuste lahendamisel puudub kohtunikul pädevus seisukoha võtmiseks kohtutäituri tegevuse osas, sealhulgas ka võlgniku vara arestimise osas. Selleks on ette nähtud eraldi menetlemise kord. Kohtunik selgitab, et TMS § 217 kohaselt on õigus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kaebus kohtutäiturile kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur teeb kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Seejärel on õigus VTMS § 218 kohaselt esitada kaebus kohtutäituri otsuse peale selle otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Eeltoodu alusel tuleb taotlus arvelduskonto aresti alt vabastamiseks jätta läbi vaatamata. Kohtunik 2