4-09-24023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-24023 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi s

§ 13p 5 nõudeid.

Vastulauses tunnistas A. Looskari, et parkis ööl vastu 16.09.2009.a haljasalale, kuna kõik parkimiskohad olid hõivatud. Pikast sõidust olid pereliikmed, ka pooleaastane laps, väsinud, seepärast parkis nii, et ei segaks teiste sõidukite liiklemist, kavatses hommikul ümber parkida. Kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluna vastulauses esitatud selgitust pika reisi kohta ja et sõidukis oli rikkumise ajal pooleaastane laps ning määras seetõttu väiksema karistuse.

1. A. Looskari esitas kohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuna tegemist on tegelikke asjaolusid mittekäsitleva otsusega. 16.09.2009 kella 03.30 paiku tuli perega Lätist. Elukoha, Mustamäe tee 195 ees olid kõik parkimiskohad hõivatud. Kuna pereliikmed, sh pooleaastane laps, olid sõidust väsinud, parkis selliselt, et ei segaks hommikul teiste sõidukite väljasõitu, kavatses hommikul ümber parkida. Väsimusest ärkas aga alles enne lõunat. Leiab, et pani rikkumise toime häda sunnil, muud võimalust ei olnud. Paremat parkimise kohta otsis küllalt pikalt, sõites ühe maja eest teise ette. Parkis selliselt, et haljasala ei olnud rikutud.
2. Kohtule saadetud kirjalikus vastuses märgib kohtuväline menetleja, et ei nõustu kaebusega. A. Looskari tunnistab sõiduki haljasalale parkimist ilma haljasala omaniku või haldaja loata, sellega on tõendatud A. Looskari käitumises subjektiivne koosseis. Kaebaja ise on kinnitanud, et haljasalale parkimiseks tal luba ei olnud. Väited, nagu ei oleks kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud tegelikke asjaolusid, st häda sundi, pikast sõidust väsinud pereliikmeid ja et väsimus ei olnud üle läinud veel järgmise päeva lõunakski, on sisutud. Arvestades, et A. Looskari käitumine ei olnud kooskõlas

§ 13

p-s 5 sätestatud nõudega, on tuvastatud süüteo objektiivne koosseis, puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Mustamäe tee 195 haljasala haldajaks on Mustamäe Linnaosa Valitsus, ning üldtuntud asjaolu on, et Tallinna linn ei väljasta haljasalal parkimiseks lube. Kuna A. Looskaril ei olnud vastavat parkimisluba ega nõusolekut, on süüteo koosseis täidetud. Otsuses on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsus ja arvestades süüdlase isikut määras kohtuväline menetleja A. Looskarile 8 trahviühiku (võimalikust 100-st) suuruse karistuse (480 krooni), seega on arvestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus väärteoasjas nr 09049568 tühistamata. Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtuistungil 29.03.2010.a kaebuse esitaja leidis, et talle süüksarvatava teo on ta toime pannud ja võib ära maksta ka rahatrahvi, kuid teda häirib asjaolu, et talle ei tehtud teatavaks 3 isikut, kes tema peale munitsipaalpolitseile kaebas ehk helistas. Kaebust esitades oli tal sooviks teada saada, kes politseile helistas ja tema haljasalale pargitud autost teatas. Kohtuvälise menetleja seisukoht kohtuistungil oli, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kaebaja poolt heakorra eeskirjade rikkumine on täielikku tõendamist leidnud. Süüteost teatanud isiku tuvastamata jätmine ja tema kui võimaliku tunnistajana üle kuulamata jätmine ei oma asjas tähtsust. Kohus kontrollis kohtuistungil väärteoasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: - 15.10.2009.a MUPO menetlusosakonna peainspektori Ille Jõgi otsus väärteoasjas, millega A. Looskarit karistati KOKS § 66² lg 1 alusel rahatrahviga 8 trahviühikut ehk 480 kooni ( tl 11-13) ja kus on põhjendatud, miks määratakse menetlusalusele isikule karistus sanktsiooni alammäära lähedane; - 17.09.2009.a väärteoprotokolli kohaselt 16.09.09. kell 11.37 rikkus A. Looskari

§ 13

p 5 nõudeid, parkis sõiduauto VW Golf Variant, reg nr xxx, Tallinnas Mustamäe tee 195 juures haljasalale, ilma haljasala omaniku või haldaja loata. Väärtegu on kvalifitseeritav KOKS § 66² lg 1 järgi. Tõendid: menetlusaluse isiku ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotode ja skeemiga. Protokollist on näha, et A. Looskarile on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, talle on kätte antud väärteoprotokolli koopia ja seda on ta kinnitanud oma allkirjadega. - sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 1-3) on kirjeldatud sündmuskohta, fotografeeritud on sõiduautot VW Golf, reg nr xxx, mis on pargitud nelja rattaga Tallinnas Mustamäe tee 195 juures haljasalale; fotod ja skeem sündmuskohast on lisatud vaatlusprotokollile; - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt maja ees vabu parkimiskohti ei olnud. Sõidukit ei saanud elukohast kaugemale parkida, kuna laps on alles 7-kuune. Ta teadis et haljasalale parkida ei tohi ning selliseks parkimiseks tal luba ei olnud (tl 5 - 6); - vastulausest (tl 9) nähtuvalt ei olnud A. Looskaril teistsugust võimalust auto parkimiseks, inimlikust seisukohast tuleks sellest aru saada ja talle andestada. A. Looskari ütlustest kohtuistungil nähtub, et ta tunnistab auto parkimist haljasalal ja peab seda õigusvastaseks. Ta ei osanud kohtule selgitada, miks ei võinud ta abikaasat ja last sõidutada maja ette ja ise näiteks otsida tasulist parklat. Tema enda sõnade kohaselt on selles piirkonnas ca 1 kilomeetri raadiuses olemas tasulisi autoparklaid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 662 lg 1 sätestab, et heakorraeeskirjade rikkumise eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

§ 13

p 5 sätestab, et heakorra nõuete tagamiseks on keelatud parkida mootorsõidukit ja /või haagist haljasalal selle haljasala omaniku või haldaja loata. Kohtuistungil kontrollitud tõendite alusel saab kohus väita, et A. Looskarile süüks arvatud väärtegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelid menetlusaluse isiku pargitud autost on ilmekaim tõend toimepandud süüteost ning kirjeldavad antud tegu selgemalt kui ükskõik mitme tunnistaja võimalikud ütlused. Kaebaja soov tuvastada või üle kuulata isik, kes teatas tema süüteost MUPO´le võib olla ajendatud kättemaksusoovist, mitte aga vajadusest tõendada antud väärteo toimepanemist. 4 Ainetu on ka kaebuses toodud väide, et sõiduki parkimine ei rikkunud haljasala, kuna haljasala kahjustamise keeld on ette nähtud

§ 13p-s 3 ning sellist rikkumist ei ole väärteoprotokollis A.

Looskarile ka ette heidetud. Kohus ei ole tuvastanud antud asja menetlemisel menetlusnormide rikkumist. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja arvamusega, et A. Looskarile on mõistetud õiglane karistus, mis lähtub toimepandud väärteo tehioludest, arvestab süüdlase isikut ning on kohtu arvates kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Seega vaidlustatava otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole ning kohus jätab A. Looskari kaebuse rahuldamata. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 132 p 1, 134, 135. Kohtunik