Obsah (11)

§ 75§ 78§ 184§ 65§ 68§ 424§ 50§ 199§ 329§ 66§ 76

Kriminaalasi nr 1-09-2047 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2010.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Asja number 1-09-2047 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekre

§ 75, § 76 ja Kr

MS § 426,§ 432 Vabastada Roman Voštšina, isikukood: 38112110256; talle Harju Maakohtu 17.04.2009. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.

§ 78p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Roman Voštšinat täitma katseaja jooksul

§ 75lg.

1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2, 4, 7 ja lg 4 alusel määrata Roman Voštšinale katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - pöörduda arsti poole 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates ja asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest arvates, kui arst peab tervisliku olukorra tõttu töötamist võimalikuks; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - pöörduda narkoloogi või psühhiaatri poole 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest arvates ja - vajadusel alluda määratud ravile; osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab. Määrata Roman Voštšina katseajaks käitumiskontrollile Tallinna kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Vivian Ojastu järelevalve alla. Vangla Harju Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 22.04.2010. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Roman Voštšina tunnistati süüdi Harju Maakohtu 17.04.2009. a otsusega

§ 184

lg 1 - § 22 lg 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust 07.11.2006.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.09.2008.a ja lõpeb 03.09.2010.a. Harju Maakohtu 17.09.2009. a jäeti Roman Voštšina tingimis enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla karistusest vabastama. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla tekkis 05.04.2010.a. Roman Voštšina on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 19.04.2001.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 - § 15 lg 2 ja § 202 järgi KrK § 40 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 07.11.2003.a Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 424

järgi 5 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud;

§ 50

lg 1 p 1 järgi lisakaristus, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 3) 23.02.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi

§ 65lg 2 alusel liitkaristusega 6 kuud vangistust; 4) 07.11.2006.a.

Harju Maakohtu otsusega

§ 424järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1 aasta vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat,

§ 50

lg 1 p 1 järgi lisakaristus, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks; 5) 20.11.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 329järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 10 000 krooni

§ 66alusel ositi tasumisega 10 kuu jooksul.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Roman Voštšina individuaalses täitmiskavas planeeritud

1. aastaks sotsiaalprogrammides osalemine ja riigikeele kursuse läbimine. Sotsiaalprogrammidest on planeeritud „sotsiaalsete oskuste treening“ ja „12 sammu sõltlastele“. Roman Voštšina on tervisliku seisundi tõttu eraldatud kambris ja talle on grupitöö välistatud. Vabanemise korral on vajalik ametlik töökoht ja võimalusel sotsiaalprogrammide läbimine. Roman Voštšina ei oma kindlat eriala. Ta töötas aastatel 2003-2005 ametlikult autopesijana OÜ-s xxx.
2. a töötas teises äriühingus autopesijana mitteametlikult.
3. a määrati tervisliku seisundi tõttu töövõimetus 100 %. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt. Kinnipidamise ajal on säilinud suhted ema ja õega. Ema on teda aidanud materiaalselt. Sugulaste hulgas kriminaalse taustaga isikuid ei ole. Roman Voštšinal on kõrgendatud enesehinnang, enesetunetus rahuldav, sotsiaalsed oskused vastavad vanusele ja elutingimustele. Roman Voštšinat ei ole karistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud. Tartu Vangla ja kriminaalhooldusametnik toetavad Roman Voštšina tingimis enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Roman Voštšina on vanglas nõuetekohaselt käitunud ning olnud ametnikega koostöövalmis. Vaja on osalemine sotsiaalprgrammis või muu ravikuuri läbimine sõltuvalt isiku tervislikust olukorrast. Roman Voštšinal puudub kindel töökoht. Ta on krooniline haige ning pärast vabanemist tuleb arstil otsuastada, kas tervislik seisund võimaldab töötamist. Sissetulekuallikaks on pension. Roman Voštšina seletas kohtuistungil, et tahab enne tähtaega vabaneda. Vabanemisel hakkab elama ema juures. On kogu aega seal elanud. Tal on invaliidsuspension ja tööga pole kunagi probleeme olnud. Kutseoskusi ei ole, aga on tegelnud autopesuga. Autopesuga hakkab teenima. Vanglas kannab teist karistust. On teinud sellise järelduse vanglas, et ei taha enam rohkem sinna sattuda. Ta on varem tingimisi karistatud ja katseaja peaaegu alati lõpuni kandunud. Viimane oli ainus kord kui ei saanud lõpuni, jäi 2 kuud. Vabaduses tarvitas amfetamiini ja kokaiini. Narkosõltuvust eitab. Alkoholist ei ole mingit sõltuvust, ei ole üle 3 aastat joonud, on neerupuudulikkus ja narkootikumide tarvitamised võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. On nõus vabanemise korral osalema sotsiaalprogrammides, mis aitavad alkoholi- ja narkootikumide sõltuvusest vabaneda. Selle otsuse, kas saan töötada autopesijana, võtab vastu arst. Ajutine töövõimetus on 100%, ei võinud üle 5 kg tõsta. Kui analüüsid muutuvad, siis jääb probleem neerudega ainult ja sel juhul on 60% töövõimeline. 2000 krooni saab olema invaliidsuspension. Tööle saab kiiresti. Peab arsti juures ära käima ja kui kõik on korras, siis saab kohe tööle hakata. Arvab, et hakkab kohe tööle, sest tunneb ennast hästi. Saab aru et ma ei tohi oma tervisele liiga teha, peab tasapisi kõike tegema. On nõus alluma ravile kui arst määrab. On nõus alluma ka alkoholismivastasele ravile ja nõus osalema sotsiaalprogrammis. Töö kõrvalt jääb selleks aega, on normeerimata tööaeg, ise koostab graafiku, üle 4 päeva nädalas ma ei tööta. Prokurör leiab, et Roman Voštšina ennetähtaegne vabanemine on võimalik. Käitumiskontroll toetab resotsialiseerumist sotsiaalprogrammide kaudu, mida vanglas ei läbinud.

§ 76lg.

3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et Roman Voštšinat on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada. Roman Voštšina kannab karistust esimese ja teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud 2/3 karistusajast. Seega on olemas

§ 76lg 2 p 2 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. Vang

S § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. Roman Voštšina on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada, varasem töökogemus ja seetõttu võimalus tööd leida. Töötamine sõltub tervislikust olukorrast, mida Roman Voštšina on teadvustanud. Töövõimetuse 100-%-lise säilivuse korral on sissetulekuks invaliidsuspension. Sissetuleku olemasolu annab elatusvahendid. Kriminaalhooldusametnik peab Roman Voštšina tingimisi ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja seda arvamust toetavad vangla teised spetsialistid. Roman Voštšina on karistuse kandmise ajal käitunud nõuetekohaselt ja teinud ametnikega koostööd. Ta on valmis vabanemisel osalema sotsiaalprogrammides ja vajadusel alluma ravile. Narkootikumidega seotud probleemid vajavad tähelepanu ja vajadusel ravi. Roman Voštšina on valmis alluma kriminaalhooldusele. Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise võimalik. Kriminaalhooldus aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel. Uute kuritegude toimepanemine sõltub Roman Voštšinast endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada. Ene Muts täitmiskohtunik