MS § 181 lg 1 kohus otsustas Rahuldada Kristi Õis` kaebus. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Lätt` poolt 28.08.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,010606 täies ulatuses ja lõpetada Kristi Õis` suhtes väärteomenetlus
Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 16.03.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 17.03.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 31.03.2010.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. 4-09-19419 Asjaolud ja menetluse käik 07.08.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel K. Hallimäe` poolt väärteoprotokoll nr AB1140316 selle kohta, et 19.07.2009.a kella 04:00 ajal Pärnu linnas Ranna pst “Sunset” tarvitas K. Õis narkootilist ainet (COC) ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPAS) § 151 järgi. 28.08.2009.a üldmenetluse otsusega nr 2670,09,010606 on määratud kohtuvälise menetleja poolt K. Õis` nimetatud väärteo toimepanemise eest NPAS § 151 alusel karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, so 1500 krooni. Samuti määras menetleja välja mõista menetlusaluselt isikult Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 74 lg 1 p 15 alusel menetluskulud summas 926 krooni (ekspertiisitasu). Kaebuse sisu 18.09.2009.a (täiendav kaebus 05.10.2009.
Õis` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid K. Õis` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist kaebuse esitaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebaja leiab, et asjas ei ole üheselt kinnitust leidnud, et K. Õis oleks teadlikult ja tahtlikult tarvitanud kokaiini. Turvamehed nägid, et noormees sättis valmis triipe, kuid ei nähtud kaebajat tarbimas narkootikume. Seega ei ole kogutud tõenditest võimalik üheselt kindlaks teha, et K. Õis tahtlikult neid aineid tarbis. Subjektiivne koosseis oleks täidetud, kui on tõendatud, et kaebaja oleks pidanud ette nägema, et tarvitas narkootilist ainet ja oleks saanud seda välistada. K. Õis arvates võis aga sattuda 2
-s sätestatud nõuetele. Pärnu Maakohtu seisukoht
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et K. Õis` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid
5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). NPAS § 151 sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Riigikohus (3-1-1-49-09) on küsimuses selgitanud alljärgnevat. NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu on narkootilise aine tarvitamine. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis tekitab narkootilise aine piisava koguse korral manustajal narkojoobe. Seega tuleb eristada tarvitamist ja manustaja pärastist viibimist tarvitamise tagajärjel tekkinud narkojoobes. Narkootikumi tarbimist ei saa õiguslikult samastada narkojoobega Lisaks objektiivse külje tunnustele eeldab isiku karistamine NPALS § 151 järgi ka tema teo subjektiivse külje kindlaks tegemist. Isegi juhul, kui inimene on narkootilist ainet tarvitanud ja täitnud seega süüteo objektiivse koosseisu ning tal esineb tarvitamisest johtuv narkojoove, ei saa teda teatud juhtudel NPALS § 151 järgi karistada subjektiivse koosseisu puudumise tõttu. Lähtuvalt KarS § 15 lg-st 3 saab NPALS §s 151 sätestatud teo toime panna ka ettevaatamatusest. Seega on KarS § 18 lg 3 kohaselt narkootilise aine tarvitamine karistatav ka juhul, kui isik küll ei teadnud, et ta narkootikumi tarvitab, kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Samas võib isik teatud juhul olla joobes ka siis, kui ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud (näiteks ei realiseeri isik NPALS §-s 151 objektiivset koosseisu, kui tema narkojoove tekkis selle tagajärjel, et talle manustati narkootilist ainet tema teadmata mõne teise isiku poolt). Kohtus ütlusi andnud tunnistajate Gert Kelder, Rain Langus, Sven Benström ja Maarit Sofia Eisenberg’i sõnul kaebuse esitaja küll viibis 19.07.2009.a ööklubis koos noormehega, kes on käesolevaks ajaks süüdi tunnistatud ja karistatud NPAS § 151 järgi, kuid keegi tunnistajatest ei kinnitanud, et K. Õis oleks nende nähes tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet. Tunnistaja Kelder`i ütlustele tuginedes tegi kohus lisaks kindlaks, et ööklubi naiste tualettruumi ühes kabiinidest viibisid kell 04:00 K. Õis ja noormees, kelledest noormees oli enda ette laotanud valget 3
MS) § 7 lg 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (3-1-1-82-09). Eeltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus
Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
p 3 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Lätt` poolt 28.08.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,010606 K. Õis` karistamises NPAS § 151 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetamisele
MS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral
lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohtuistungil esitas kaebaja kaitsja kohtule taotluse käesolevas väärteoasjas kaebuse esitaja poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 7776.00 krooni. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuid
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.