summas 2640 krooni koos lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 2 kuud – jätta muutmata. Sergei GINŽULI kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. 1 Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 01.04.2010. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Tatjana Saulits koostas 17.09.2009 väärteoprotokolli nr. AB 1116251 Sergei Ginžuli kohta selles, et viimane juhtis 17.09.2009 kell 09.33 xxx maakonnas xxx maja juures mootorsõidukit asulas kiirusega 75 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Sellega rikkus Sergei Ginžul Liikluseeskirja §124 p.1 ja pani toime
Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Liisa Miili 06.10.2009 otsusega väärteoasjas nr.2440,09,011683 määrati Sergei Ginžulile
summas 2640 krooni ja
Sergei Ginžul esitas 20.10.2009 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus väärtegu ümber kvalifitseerida ja teha uus otsus. Kaebuse kohaselt sooritas selle esitaja möödasõitu, mistõttu võis tema juhitud auto kiirus olla kuni 7 km/h lubatust suurem, kuid kindlasti ei olnud sõidukiirus 75 km/h +/- 3 km/h. Kaebuse esitaja palub väärtegu kvalifitseerida
-22 lõikelt 2 ümber
Maakohtu istung Maakohtu istungil kvalifitseerida. toetas kaebuse esitaja kaebust ja palus väärtegu ümber Kohtuvälise menetleja esindaja maakohtu istungil kaebusega ei nõustunud, palus jätta see rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ning ära menetlusosalised, leidis, et Sergei Ginžuli kaebus rahuldamisele ei kuulu. kuulanud Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Sergei Ginžulile on karistus määratud
-22 lg.2 alusel.
-22 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas Sergei Ginžul rikkus Liikluseeskirja nõudeid ja ületas kiirust ning kui palju. Nagu nähtub 17.09.2009 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1116251 ja vaidlustatavast 06.10.2009 otsusest väärteoasjas nr.2440,09,011683, on menetlusalune isik rikkunud Liikluseeskirja §124 p.1 nõudeid. Liikluseeskirja §124 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitanud isiku seletustest maakohtu istungil nähtub, et ta teostas möödasõitu veokist ja seetõttu võis tema juhitud auto kiirus olla suurem, kui asulas lubatud 50 km/h, kuid mitte rohkem, kui 57 km/h. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku sellised väited on paljasõnalised ja ei ole millegagi tõendatud. Kaebusest ja kaebuse esitanud isiku seletustest maakohtu istungil nähtub, et tegelikkuses ta nõustub sellega, et ületas asulasisesel teel kiirust, kuid seostab seda vaid möödasõidu sooritamisega. Samas sätestab Liikluseeskiri kiiruse nõude üheselt ja ei anna võimalust kiirust ületada näiteks möödasõidu sooritamisel. Seega oli väärtegu Sergei Ginžuli poolt toime pandud ja lisaks tema enda seletustele on kaebuse esitaja süü tõendatud ka asja materjalides asuva kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise 17.09.2009 protokollist (t.l.15) nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr.AS004172, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr.TTRSS-08/00142, seadme töökorras olekut testiti 17.09.2009 kell 08.00. Kiiruse mõõtmisel seisis patrullauto parklas ja mõõdeti samas suunas liikuva objekti kiirust, kusjuures mootorsõiduk liikus teisel pärisuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt. Sõidukiirus on fikseeritud sirgel teelõigul 3 sekundi jooksul, mingeid takistusi ei avastatud. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari „target“ aknasse, lukustati seadmel näit. Seadme lugem oli 75 km/h. Lubatud sõidukiirus oli mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h, seega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud ja juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mille kohta võeti protokollile ka allkiri. Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Kaebuse esitaja ei ole seda millegagi ümber lükanud. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et tema juhitud sõiduki kiirus ei ületanud lubatud kiirust rohkem kui 7 km/h võrra, on 3 subjektiivsed ja ei ole kooskõlas asja materjalidega. Maakohus leiab, et autojuhil ei ole võimalik tajuda oma juhitud sõiduki kiirust sellise täpsusega, nagu seda on võimalik fikseerida kiirusmõõteseadmega. Arvestama peab ka situatsiooni, milles autojuht viibib. Käesolevas asjas esitatud kaebusest nähtub, et kaebuse esitaja sooritas möödasõitu veokist, mille rataste alt paiskus õhku muda ja kive ning sellega seoses oli nähtavus raskendatud. Maakohus leiab, et sellises situatsioonis möödasõitu sooritades ei ole üheselt võimalik tajuda ja ka kontrollida oma sõiduki kiirust, kuna möödasõidu eesmärk on võimalikult kiiresti mööduda takistusest. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Sergei Ginžuli on põhjendatult karistatud
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt asja kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja ületas asulasisesel teel kiirust mitte vähem, kui 22 km/h, siis kohtuvälise menetleja otsuse ümber kvalifitseerimiseks alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
-22 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 44 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puudusid, karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja arvestanud süü tunnistamist ja kahetsust. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud Sergei Ginžuli süü
-22 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Kuna kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana, siis käesolevas asjas ongi ühe karistust kergendava asjaolu arvestamisel kohtuväline menetleja määranud karistuse veidi alla keskmise määra. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut juba varasemalt
4 §74-22 lg.2 sätte alusel karistatud rahatrahvidega 900 krooni, 1500 krooni, 2100 krooni ja 2160 krooni. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et seega puudub alus määrata menetlusalusele isikule käesoleval juhul rahatrahv väiksemas summas.
-22 lg.4 näeb ette võimaluse kohaldada sama paragrahvi lg.2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja nimetatud õigust kasutanud ja määranud Sergei Ginžulile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 2 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud asjas on põhjendatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusele isikut on väärteo korras karistatud 13-l korral, neist 12 korda
rikkumise eest.
-22 lg.2 eest on menetlusalust isikut kolmel korral (21.05.2006, 30.07.2007 ja 13.12.2008) karistatud rahatrahviga, ühel korral (02.08.2006) on lisaks rahatrahvile kohaldatud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 1 kuu. Kuna vaatamata lisakaristuse kohaldamisele tähtajaga 1 kuu jätkas menetlusalune isik väärtegude toimepanemist, s.h. samaliigiliste väärtegude toimepanemist, siis on lisakaristuse kohaldamine uuesti põhjendatud. Põhjendatud on ka lisakaristuse kohaldamise tähtaeg – 2 kuud – kuna väiksem tähtaeg ei hoidnud menetlusalust isikut ära väärtegude toimepanemisest. Ülaltoodu alusel tuleb Sergei Ginžuli kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus Nooremreferent Liivi Õun 04.05.2010 Liivi Õun 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.