KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-2976 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei TALÕZINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Andrei TALÕZIN sünd. 20.10.1984, isikukood 38410202215, kodakondsuseta, haridus 10 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 17.09.2008 ja lõpp 18.05.2010 Jätta Andrei TALÕZIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Talõzini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Talõzin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.10.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §25 lg.1, 2 - §266 lg.2 p.1 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2, KarS §64 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 8 kuud 1 päev alates 17.09.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 7 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal hõivatud taasühiskonnastava tegevusega, kuna on viibinud piiratud liikumisega osakonnas. Kinnipeetav on läbinud riigikeele õppe algtaseme kursuse. Vangistuses on kinnipeetavaga kokkusaamisel 1 käinud ema ja vend. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetaval on võimalik vanglas läbida tegevusi, mis vähendaksid tema ohtlikkust vabaduses. Isiku vangistuses viibimise järelejäänud aeg võimaldab tal läbida individuaalvestlusi sotsiaaltöötajaga ja psühholoogiga, et omandada oskusi konfliktide lahendamiseks ja toimetulekut eluraskustega. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 39% ja vägivalla sisaldusega kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 30%. Kinnipeetava poolt vägivaldsete ja seksuaalkuritegude sooritamise tõenäosus on kokku 41%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava poolt on suur. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama 4-toalisesse korterisse koos ema ja noorema vennaga. Sugulased on nõus, et kinnipeetav hakkab elama nende juures, korteris on olemas kõik vajalik normaalseks eluks. Kinnipeetaval ei ole vabanemise korral garanteeritud töökohta. Tal on olemas kehtiv pass ja isikutunnistus. Sissetulekuallikateks on esialgu toetus ema poolt ja töötu abirahad. Kinnipeetava ema teeb ajutisi töid ja saab seega ajutisi sissetulekuid. Ema ja noorema vennaga on kinnipeetava suhted head, suheldakse posti- ja telefoni teel. Kinnipeetav ei allunud seadusega ettenähtud normidele eelmise katseaja jooksul ja sooritas uue kuriteo. Maakohtu istung Kinnipeetav Andrei Talõzin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et esialgu hakkab teda üleval pidama ema, hiljemalt kuu aja jooksul leiab ta endale töökoha. Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi märkis, et uued kuriteod pani kinnipeetav toime kehtival katseajal, kui oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses viibib kolmandat korda, vangistuses on kinnipeetavat korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalses vangistuses viibib kolmandat korda. Vangistuses viibimise ajal jooksul on teda distsiplinaarkorras karistatud seitse korda, kuus karistust neist on käesoleval 2 ajal kehtivad. Harju Maakohtu 29.01.2008 määrusega oli kinnipeetav vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta, uued kuriteod, mille eest kannab karistust käesoleval ajal, pani kinnipeetav toime kehtival katseajal. Maakohus leiab, et seega ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele ja seaduskuulekale elule. Talle oli juba antud võimalus, kuid seda usaldust ta ei õigustanud. Kinnipeetava puhul ei ole karistuse eesmärk – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest – oma eesmärki täitnud. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta seekord katseaja läbida nõuetekohaselt. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel garanteeritud töökoht. Kuigi kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetava ema nõus poega toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt, ei pea maakohus seda reaalseks, kuna samast arvamusest nähtub, et kinnipeetava ema ametlikult ei tööta ja teeb vaid juhutöid, mistõttu tema sissetulekud on ebaregulaarsed. Arvestades kinnipeetava minevikku, haridustaset, töökogemuse ja eriala puudumist ning tänast situatsiooni tööjõuturul, ei pea maakohus reaalseks ka kohese töökoha saamise kinnipeetava poolt. Kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud muuhulgas varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on suur oht, et legaalse sissetulekuallika puudumisel võib kinnipeetav oma materiaalse olukorra parandamiseks panna toime uusi kuritegusid. Kindla elukoha ja emapoolse toetuse olemasolu loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest enne tähtaega põhjendatud. Kuigi kinnipeetaval on jäänud karistust kanda vaid veidi üle ühe kuu, arvestab maakohus siinkohal kinnipeetava käitumist minevikus ja vangistuse ajal ning leiab, et tema vangistusest vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud ning tal tuleb kogu mõistetud karistus ära kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 3