KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-15623 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Ingrid KODDO Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei LEOPA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Sergei Leopa sünd. 20.03.1980, isikukood 38003205227, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 03.06.2008 ja lõpp 02.07.2010 Jätta Sergei LEOPA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 05.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Leopa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Leopa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.02.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §414 lg.1 ja §415 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 1 kuu alates 03.06.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 9 distsiplinaarkaristust. Viru Vanglas on kinnipeetav läbinud sõltuvustega seotud 1 sotsiaalprogrammi. Vanglas kinnipeetav ei õpi ega tööta, kuna ei näe sel mõtet. Kutseoskused kinnipeetaval puuduvad, ei oska end väljendada riigikeeles. Vanglas viibimise ajal toetavad kinnipeetavat materiaalselt vanemad ja endine abikaasa. Kinnipeetaval on maksmata trahve ja nõudeid kriminaalasjades, Täitise andmetel üle 166 000 krooni. Seetõttu ei ole ta huvitatud ametliku sissetuleku saamisest. Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud. Kuritegude põhjal võib öelda, et kinnipeetav võib teisi mõjutada ja on ka ise mõjutatav. Vabaduses kuritarvitas kinnipeetav alkoholi, käis ka sõltuvusravile, kuid see ei aidanud. Kinnipeetaval puudub soov alkoholi kuritarvitamisest loobuda ja minna rehabilitatsioonile. Vanglas oli kinnipeetav suunatud Convictuse gruppi, kuid oli sealt peale esimese kohtumisi välja arvatud. Kinnipeetav on vabaduses süstinud heroiini, fentanüüli, amfetamiini. 2006.aastal oli Wismari haiglas alkoholi- ja narkosõltuvuse ravil, kuid see ei aidanud. Kinnipeetav ei väljenda eneseusku selles, et ei hakka vabaduses uuesti tarvitama. Motivatsiooni alandavaks asjaoluks on ka narkootikumide süstimisel saadud haigus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Ühiskonna norme aktsepteerib valikuliselt. Kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt, arvab, et kui elektroonilise valve alla ei vabastatud, siis enam ei tahagi ennetähtaegselt vabaneda ja katseajal ei ole huvitatud kontrollnõuete täitmisest. Kinnipeetava suhtumine ametnikesse ja kaaskinnipeetavatesse on valikuline, kuid üldjoontes nõuetekohane. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et see pole otstarbekas. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuritegelik käitumismuster on välja kujunenud. Kriminaalhooldusel olles on kinnipeetav rikkunud katseaja nõudeid. Kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas näitavad, et kinnipeetav ei pea oluliseks kehtestatud normide/reeglite täitmist. Olemasolevatest andmetest ei nähtu kinnipeetava motiveeritus elada edaspidi seaduskuulekalt. Peale vabanemist saab kinnipeetav asuda elama vanemate juurde 2-toalisesse korterisse. Kinnipeetava ema on pensionär, isa töötab. Vabanemise korral kinnipeetaval garanteeritud töökoht puudub. Vanemad saavad kinnipeetavat peale vabanemist materiaalselt toetada. Ema sõnade kohaselt on poeg väga mõjutatav, tarvitas vabaduses suurtes kogustes alkoholi ja süstis narkootikume. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutab see, kui motiveeritud on ta juba välja kujunenud kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Suuresti mõjutab ka see, kas ta hakkab uuesti tarvitama alkoholi või narkootikume, kas suudab leida töö ja seda säilitada. Maakohtu istung Kinnipeetav Sergei Leopa taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kinnitas, et ei mäleta, mitu korda on varem kriminaalkorras karistatud, kuid vanglas viibib kolmandat korda, varem on olnud ka kriminaalhooldusel, kuid uued kuriteod pani toime katseajal. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega ja ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Viru Vanglas on talle 2009.aastal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetav varem kriminaalhooldusel olnud, see ebaõnnetus, kuna uued kuriteod sooritas ta katseajal. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav isik, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Asjaolu, et isegi vangistuses olles ei suuda ta täita ühiskonnas kehtestatud reegleid ja norme, näitab seda, et karistustest ei ole ta enda jaoks mingeid järeldusi teinud ja ei ole midagi ette võtnud selleks, et elada edaspidi seaduskuulekalt. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta seekord katseaja läbida nõuetekohaselt. Seda seisukohta toetab ka Viru Vangla iseloomustus kinnipeetava kohta, mille kohaselt ei ole kinnipeetav oma sõnade kohaselt huvitatud katseajal kontrollnõuete täitmisest. Käesoleva asja materjalidest ja kinnipeetava seletusest maakohtu istungil nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral kindel ja garanteeritud töökoht, seega ka legaalne sissetulekuallikas. Arvestades seda, et kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud ja sealhulgas ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on suur oht, et majanduslike raskuste tekkimisel võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ise tunnistanud, et tarvitas suurtes kogustes alkoholi ja narkootikume, on olnud ka võõrutusravil, kuid jätkanud tarvitamist. Kuigi vangistuses läbis kinnipeetav võõrutusalase sotsiaalprogrammi, näitab eelnev kogemus, et ühe programmi läbimine ei hoia kinnipeetavat ära uuesti tarvitama hakkamisest. Vabanemisejärgselt suurendab uuesti alkoholi ja narkootikumide tarvitamine uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kindla elukoha olemasolu vanemate juures loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Kuigi kinnipeetaval jääb karistust kanda vaid vähem kui 3 kuud ja vabastades ta käesoleval ajal, on võimalik tema suhtes kohaldada katseaega 1 aasta, ei pea maakohus seda antud kinnipeetava puhul põhjendatuks ja leiab, et kinnipeetaval tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- 3 Anne PALMISTE Kohtunik 4