4-09-22603/7

4-09-21198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-22603 (2316,09,013146) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kertu Hanni Julia Griškova Väärteoasi Dmitri Ginzburgi kaebus Julgestuspolitsei 29.09.2009.a kiirmenetluse otsuse peale Dmitri Ginzburgi väärteoasjas LS § 7464 lg 1 järgi, taotlusega otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Menetlusalune isik: Dmitri Ginzburg Kohtuväline menetleja Esindaja Reelika Rebane RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1 ja § 133-135
2. Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (see on hiljemalt
3. veebruaril 2010.a). Sel juhul on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav
4. veebruaril
5. a. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, otsusele kirjalikke põhjendusi ei lisata ja otsus jõustub seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Julgestuspolitsei Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel koostas 29.09.
6. a Dmitri Ginzburgile kiirmenetluse otsuse, millega karistas D. Ginzburgi 25 trahviühiku (1500 krooni) suuruse rahatrahviga. Otsuse kohaselt seisnes D. Ginzburgi toimepandud väärtegu selles, et ta juhtis 29.09.
7. a kell 14:40 Tallinnas Juhkentali 6 juures sõiduautot Lexus IS200, olles turvavööga kinnitamata. Samuti sõidutas ta sõitjat, kes ei olnud turvavarustusega kinnitatud. Kiirmenetluse otsuse kohaselt tõendasid teo toimepanemist menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokoll. D. Ginzburg esitas kiirmenetluse otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses on väidetud, et D. Ginzburgil oli turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Lisaks leidis kaebaja, et rahatrahv ei ole teo suhtes proportsionaalne ning on määratud õigusliku aluseta. Kinnitamata turvavöö ei ole ohtlik abstraktsele arvule liiklejatele ja liiklusseadus ei näe ette karistust kinnitamata turvavöö eest. LS § 7464 lg-s 1 peetakse silmas selliseid liikluseeskirjade rikkumisi, mis toovad endaga kaasa ohu abstraktsele arvule liiklejatele või konkreetsele isikule, näiteks kaassõitjale. Iseenda ohtu seadmine aga karistatav ei ole. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde ja andis ütlusi, mille kohaselt olid tema ja tema kaassõitja turvavööga kinnitatud. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja taotles otsuse muutmata jätmist. Kohtuvälise menetleja esindaja taotlusel kuulati kohtuistungil tunnistajatena üle politseiametnikud Indrek Tibar ja Janar Juks. D. Ginzburg esitas maksekorralduse rahatrahvi tasumise kohta ja taotluse trahvisumma tagastada, samuti tööraamatu koopia. Kohus avaldas kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli ning karistusregistri väljavõtte ning korrakaitseosakonna õiendid varasemate menetluste ja karistuste kohta. Menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus tema kohtuvälises menetluses antud ütlused. Kohus leiab, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolli kohaselt teostati 29.09.2009 ajavahemikul 13:45-15:30 liiklusjärelevalvet Juhkentali tn 6 juures. Nähtavus oli hea, ilm oli sademeteta ning oli valge aeg. Patrull asus „Olümpia“ bussipeatuses. Õigusrikkumise toime pannud sõidukite loetelu real 8 on märgitud hõbedane Lexus IS200 reg.nr xxx, mis liikus kell 14:40 reas 1 ja milles olid juht ja reisija „lahti“. Järelevalve käigus kasutati fototehnikat „Canon EOS 400D JLS 8“ Tunnistajatena üle kuulatud politseiametnikud andsid ütlusi selle kohta, et esmalt kontrollis möödasõitvaid autosid Indrek Tibar, kes andis raadio teel kinnitamata turvavööga isikutest teada tagapool paiknevatele politseiametnikele, sh Janar Juksile. Janar Juks kontrollis infot ning võimalusel pildistas autot. Pildistamine ei olnud võimalik, kui nt jalakäija jäi autole ette 2 või kui kaamera aku sai tühjaks. Käesoleva juhtumi kohta fotot ei ole. Kui ka Janar Juks oli veendunud, et autos olevad isikud ei ole turvavööga kinnitatud, andis ta sellest teada patrullile, kes autod peatas. D. Ginzburg andis kohtus ütlusi, milles väitis, et tal oli küll turvavöö lahti, kui politseiametnik tuli auto juurde, kuid ta avas automaatselt turvavöö, kui oli auto peatanud. Sõidu ajal oli tema ja kaassõitja turvavöö kinni. Kohus ei pea aga sellekohaseid ütlusi usaldusväärseks. Kohus avaldas kohtuistungil menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlused, milles tunnistab, et temal ega kaassõitjal ei olnud turvavöö kinnitatud. Kohus leiab, et taolises küsimuses, kas turvavöö oli kinni või mitte, tuleb koheselt antud ütlusi pidada usutavamateks. Kohus ei pea usutavaks menetlusaluse isiku väiteid, et ta andis sellised ütlused põhjusel, et oli ähmi täis ja ei soovinud politseiga sekeldusi. Arvestades, et politsei õiendist tulenevalt on isik varem korduvalt väärteomenetlusega kokku puutunud, ei pea kohus usutavaks seda, et auto peatamine politsei poolt ehmatas isikut niivõrd, et ta võttis endale süü teo eest, mida ta toime pole pannud. Pealegi jääb selgusetuks see, miks pidi kaassõitja avama oma turvavöö pärast seda, kui politseiametnik nende auto peatas. Veelgi enam, kohtule esitatud kaebusest jääb mulje, nagu olnuks D. Ginzburg autos üksi – kaebuse väide on see, et ta ei saanud ohustada kedagi teist. Kohtuistungil kinnitas D. Ginzburg siiski, et autos oli kaassõitja. Põhjendatud ei ole väide, et määratud karistus on ebaproportsionaalne. LS § 7464 lg 1 näeb ette kuni 50 trahviühiku (3000 krooni) suuruse trahvi. Käesoleval juhul karistati menetlusalust isikut 25 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o sanktsiooni keskmises määras. Arvestades, et sõidukis oli mitu isikut ja seega oli turvavööta sõitev juht ohuks ka kaassõitjale, on karistus süüle vastav. Samas märgib kohus, et LS § 7464 lg 1 sõnastusest nähtuvalt ei näe nimetatud säte ette vastutust turvavööta sõitja sõidutamise eest (v.a kui tegemist on lapsega). Sõitja poolt turvavöö mittekasutamise eest saab karistada teo toimepanijat, s.o sõitjat. Lähtudes käesoleva lõigu alguses nimetatud asjaoludest leiab kohus, et karistus on siiski proportsionaalne. Alusetu on kaebuse esitaja väide, et liiklusseadus ei näe ette vastutust juhul, kui avatud turvavööga sõites ei seata ohtu kedagi teist. Liiklusseaduse § 7464 lg 1 sätestab: „