lg 2 kohaselt maksumärgistatakse tubakatoote müügipakend alkoholi-, tubaka- ja kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) kohaselt. Kohtuväline menetleja viitas, et ATKEAS § 61 lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud. Sama paragrahvi
ja ATKEAS-i nõuetele mittevastavaid sigarette 07.10.2008.a. Kohtuväline menetleja leidis, et kuna käideldi enam kui 800 sigaretti, siis on ATKEAS §-le 571 tuginevalt alust väita, et käideldud tubakatooted ei olnud mõeldud isiklikuks kasutamiseks. J. Knjažev hoiustas müügi eesmärgil 26960 sigaretti, s.o kaubanduslikus koguses
Kohtuvälise menetleja karistas 11.03.2009.a. otsusega J. Knjaževit
Tubakaseaduse § 51 lg 8 alusel konfiskeeriti 26 960 sigaretti. Juri Knjažev esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale 26.03.2009.a. Harju Maakohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja leidis, et tema tegu ei vasta
lg-s 1 kirjeldatud väärteokoosseisule, sest tema poolt hoitud sigaretid ei olnud maksusmärgistamata. Kaebaja juhtis tähelepanu asjaolule, et ATKEAS § 28 lg 41 keelab varem kehtinud maksumärkidega sigarette müüa, mitte aga hoida. Vaadeldavate sigarettide pealt oli tal aktsiisimaks tasutud määras, mis kehtis nende soetamise ajal. Harju Maakohus jättis 30.06.2009.a. kohtuotsusega kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja J. Knjaževi kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et J. Knjažev hoidis 01.10.2008.a. kehtivuse kaotanud maksumärgistusega sigarette turustamise eesmärgil. Otsuse kohaselt 07.10.2008.a. müüs ta Julia K ’le 5 plokki maksumärgistuseta sigarette, mis olid hoiul tema sõiduautos. Sõiduautost leiti 27760 maksumärgistamata sigaretti, millest 800 tagastati talle isiklikuks otstarbeks. Kohus tuvastas, et J. Knjažev oli kõnesoleva koguse sigarette eelnevalt ostnud eesmärgiga neid müüa ja selle eesmärgi ta 7. oktoobril 2008 ka realiseeris. Nimetatud Harju Maakohtu otsusele esitas kassatsiooni J. Knjaževi kaitsja Sergei Tšurkin. 14.12.2009.a. otsusega tühistas Riigikohus Harju Maakohtu 30.06.2009.a. otsuse ning saatis väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Riigikohus märkis kohtuotsuses muuhulgas, et kohtul tulnuks hinnata kas kohtuväline menetleja on põhjendatult ja kooskõlas seaduse mõttega lugenud ka kehtivuse kaotanud maksumärkidega varustatud tubakatoote maksumärgistamata tubakatooteks. Riigikohtu otsuse kohaselt puudusid vaidlustatud maakohtu lahendis ka põhjendused selle kohta, miks ja millest lähtuvalt on võimalik äravõetud sigarettide kogust võimalik käsitleda kaubandusliku kogusena. Samuti osundati sellele, et väärteoprotokollis sisalduvast teokirjeldusest ei nähtu, kas meesterahvaks, kes J. K le autost sigaretid tõi, oli J. Knjažev. Lisaks leidis Riigikohus, et maakohtul puudus õigus tunnistaja varasemate ütluste avaldamiseks, kuivõrd kohus ei pidanud tunnistaja kohalolekut kohtuistungil vajalikuks. 17.12.2009.a. määrusega määras Harju Maakohus väärteokaebuse uuesti kohtulikule arutamisele (t.l. 61). 02.02.2010.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja sõnul avastati sigaretid autost nii, et sõiduki pagasiruum oli avatud ja Maksu- ja Tolliameti töötajad läksid juhuslikult mööda. Kaebuse esitaja sõnul ostis ta vanade maksumärkidega sigaretid oma firmast välja. Sigarette hoidis autos ajutiselt, kuna polnud jõudnud neid veel koju viia. Julia K sattus tema sõnul antud situatsiooni juurde ning soovis sigarette osta. Kaebuse esitaja sõnul polnud J. K l ka raha nende ostmiseks, samuti poleks ta temale sigarette müünud. Kaebuse esitaja lisas, et samal kui ta seisis pagasiruumi juures, möödusid Maksu- ja Tolliameti töötajad ning samuti nägi ta siis J. K t. Kaebuse esitaja leiab, et tema käitumises puudub väärteokoosseis ja ta jääb esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi istungil varasema otsuse juurde ning leidis, et J. Knjažev pani toime otsuses nimetatud väärteod. Ka leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et saab tõendatuks lugeda müügikatset, kuna J. Knjažev andis J. K le kilekoti, milles olid sigaretid. 18.03.2010.a. toimunud kohtuistungile tunnistaja J. K ei ilmunud, kutset talle edastada ei õnnestunud, on andmeid, et ta asub välismaal (väärteotoimik lk.19, kohtutoimik lk 84). Varasemalt on tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et ta soovis kioskist osta sigarette, neil ei olnud, talle öeldi, et kohe tuuakse ja ta läks välja, üks mees tõi talle 3 plokki sigarette, lubas tuua juurde, sigaretid võeti autost 098 ARC. Kohtulikes vaidlustes jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et seadus ei reguleerinud sellist situatsiooni, kus maksumärgid olid sigarettidel olemas, kuid olid kehtivuse kaotanud. Kaitsja hinnangul pole
lg-s 1 väärteokoosseis selgelt sätestatud, selles osas viitas ka Riigikohtu seisukohale ning palus sätte tõlgenduse põhiseadusega vastuolu tõttu säte kohaldamata jätta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et
Esindaja sõnul oli olemas müügikatse osale kaubale. Tõendid kogumis ja asja tehiolud viitavad sellele, et see ei olnud vaid katse, kaup oli mõeldud edasimüügiks. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul näitas isik oma käitumisega, et norm on talle arusaadav. Isik soov oli kauba väljaostmisega mööda minna seaduslikust piirangust. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et ATKEAS § 28 lg 1 p-st 41 tulenevalt on kehtetuks muutunud maksumärkide müügitähtaeg piiratud.
lg 1 osas nentis kohtuvälise menetleja esindaja lingvistilisi probleeme, kuid leidis, et tõlgendamine ei ole muuda tegu mittekaristatavaks. Kohtu järeldused Kohtuväline menetleja leidis oma 11.03.2009.a. otsuses, et J. Knjažev pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, seejuures ei nähtu eelnimetatud otsusest, milles konkreetselt isikut süüdistatakse. Tulenevalt
lg-st 1 kvalifitseeritakse antud koosseisu alusel tegevust, mis seisneb maksumärgistamata või nõuetele mittevastavas müügipakendis või mittenõuetekohases rühmapakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamises kaubanduslikul eesmärgil või kaubanduslikus koguses, samuti selliste tubakatoodetega kauplemises. Seega on selline tegevus võimalik mitmel alternatiivsel viisil. Süüdistus peab konkretiseerima, milles seisneb isiku süü, kohtuvälise menetleja otsusest seda ei nähtu. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et J. Knjaževi tegevuses oleksid sisaldunud antud objektiivse külje vajalikud elemendid. J. Knjaževilt 07.10.2008.a. ära võetud sigaretid olid kaebuse esitaja sõnul maksumärgistatud, kuid nimetatud maksumärgid olid kehtivuse kaotanud, seda ei vaidlusta ka kohtuväline menetleja, seega oli antud sigarettidelt aktsiis tasutud (antud asjaolu nähtub ka väärteoprotokollist , väärteotoimik lk. 41 ning väärteootsusest väärteotoimik lk 51). Kohus ei saa nõustuda seisukohaga, et antud sigaretid võrdsustatakse
Tuleb silmas pidada, et arvestades ATKEAS §-i 111, on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav eritunnus, mis tõendab, et aktsiis on tasutud ja järelikult ei saa väita, et antud sigarettidelt oleks aktsiis maksmata. Vastavalt Põhiseaduse § 23 lg 1 mõttele peab karistusõiguslik keeld olema üheselt määratletav, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses esitatud laiendatud tõlgendust. Tulenevalt J. Knjaževi ütlustest paigutaski ta antud sigaretid autosse eesmärgil need müügiboksist teisaldada.
lg 2 kohaselt maksumärgistatakse tubakatoodete müügipakend ning ATKEAS § 61 lg 3 kohaselt peab tarbimisse lubatud tubakatoode olema maksumärgistatud, antud juhul nii ka oli (väärteotoimik tl 2). 01.07.2008.a. muutus vastavalt ATKEAS § 56 lg 1 sigarettide aktsiisimäär. ATKEAS § 28 lg 41 lubab maksumärkide uue kujunduse kehtestamise korral üheaegselt uue aktsiisimääraga müüa varem kehtinud maksumärkidega märgistatud aktsiisikaupa 3 kalendrikuu jooksul uue maksumärgi jõustumise päevast arvates. Seega oli lubatud J. Knjaževil müüa, hoida, ladustada ja edasi toimetada kaubanduslikul eesmärgil antud sigarette kuni 01.10.2008.a. Kohtus ei leidnud tõendamist, et J. Knjažev oleks omanud tahtlust toime panna
lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, kuna ta oma sõnade kohaselt esimesel võimalusel soovis tubakatooted teisaldada nende müügikohast ning kuna ajaline intervall eelkäsitletud keelu ja teisaldamise vahel on vaid 6 päeva, tuleb seda lugeda mõistlikuks ajaks, mil isikul oli võimalus õiguspäraseks tegutsemiseks. Kohtus ei ole tuvastatud, et J. Knjažev oleks müünud eelnimetaud tubakatooteid või üritanud neid müüa Julia K le. Kohtul ei õnnestunud tunnistajana Julia K t üle kuulata, vaatamata kohtukutsete edastamisele, on alust eeldada, et isik viibib välisriigis (väärteotoimik lk.19, kohtutoimik lk 84). Tema varasem ülekuulamine on ebatäpne, sisaldab mitmeid poolikuid ja arusaamatuid lausekatkeid (väärteotoimik tl 20) ja neid ei ole kohtus kontrollimata võimalik tõendina arvestada. Kohtul tema ütluste sisu täpsustada ega kontrollida ei õnnestunud, hetkel on need ebamäärased, poolikuid lauseid sisaldavad ja neid ei saa tõendina arvestada (väärteotoimik lk. 20 6. rida). Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja oleks toime pannud väärteootsuses nimetatud väärteo, mistõttu kuulub väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p1 alusel lõpetamisele. Konfiskeeritud sigaretid kuuluvad tagastamisele nende seaduslikule omanikule. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1; § 132 p 3, § 133-135, § 155-156. Merle Parts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.