, 266 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 8, 346 ja 113 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
lg 2 p 8 järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega,
järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 10 päevamäära, s.o 1220 krooni,
järgi karistati teda 3-kuulise vangistusega,
lg 2 p 1 järgi 3-kuulise vangistusega ning
järgi 8-aastase vangistusega.
Rahaline karistus määrati iseseisvaks täitmiseks. Eelvangistus arvati karistusaja hulka ning karistuse alguseks loeti 06.04.2009.a. Aleksandr Fjodorov tunnistati
R. korterisse XXXXXXXXX XXXXX X-XX ja varastas kannatanu vara, sealhulgas ka H. R. nimele välja antud ID kaardi, kokku 3969 krooni väärtuses ning
R. ID kaardi kui ametliku dokumendi tükkideks ja viskas minema;
järgi tunnistati ta süüdi selles, et 05.04.2009.a lõi XXXXXXXXX XXXXXXXX XXX XX-X korteris ühise joomingu käigus A. K. rusikaga näkku, haaras kõrist ja surus jõuga põrandale, põhjustades kannatanule füüsilist valu;
Fjodorov süüdi selles, et ta 05.04.2009.a XXXXXXXXX, sigaretipaki kättesaamise eesmärgil viskas kiviga A. K. aknasse ja ronis viimase tahte vastaselt A. K. magamistuppa. Pärast A. K. surnukskägistamist sisenes ta teistkordselt lõhutud akna kaudu samasse korterisse ja võttis sealt A. K. õhupüssi;
Fjodorov süüdi selles, et 05.04.2009.a pärast ebaseaduslikult A. K. korterisse sisenemist tungis ta A. K.le kallale, haaras käega kõrist, surus vastu seinakappi ning hakkas kannatanut rusikaga näkku ja kehasse peksma. Maaslamavat kannatanut lõi A. Fjdorov veel korra jalaga näkku ja kõhtu, misjärel haaras parema käega kõrist ning põhjustas surudes ja kägistades A. K.le kilpkõhre plaadi pikimurru, verevalumid murdu ümbritsevas koes, kaela pehmetes kudedes ja keeleluud ümbritsevas pehmes koes, nahaalused verevalumid ja nahamarrastused mõlemal pool kaela külgpinnal ja eesmisel pinnal, lisaks tervisele mitteohtlikke põrutushaavu. Kirjeldatud vägivalla tagajärjel A. K. suri. APELLATSIOONI SISU Aleksandr Fjodorov vaidlustab maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmise osas ning taotleb uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Apellant märgib, et on põhimõtteliselt nõus vabaduskaotusliku karistusega, kuid leiab, et karistusmäär on liialt pikk. Ta on ennast süüdi tunnistanud, kahetseb väga, on teinud enda jaoks järeldused, soovides enam kuritegusid mitte toime panna. 2 Kohus on küll otsuses märkinud, et arvestab puhtsüdamlikku kahetsust, kuid samas pole arvestatud, et ilmus pärast viimase kuriteo toimepanemist ise politseinike juurde eesmärgiga teha puhtsüdamlik ülestunnistus. Ta on koheselt ennast süüdi tunnistanud ja sellega kaasa aidanud kriminaalasja eeluurimisele. Vabaduses soovib ta koheselt kannatanutele kahju hüvitada. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokorör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid mõistetud karistuse kergendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud
§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on A. Fjodorovile karistust mõistes järginud
§-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust, vastutust kergendavaid asjaolusid, nende hulgas süü ülestunnistamist, mis kergendas
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud kuritegu avastada, puhtsüdamlikku kahetsust, mida A. Fjodorov A. K. tapmisega seonduvalt avaldas, lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Kohtukolleegium märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Eelnevat silmas pidades on maakohus põhjendatult A. Fjodorovile karistust mõistes märkinud ka seda, et süüdistatav on varem kuus korda karistatud isikuna pannud toime viis uut kuritegu, nende hulgas raske I astme kuriteo. Kohtukolleegium osundab, et
A. Fjodorovile mõistis kohus tapmise toimepanemise eest 8 aastat vangistust. Kõiki kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole kohtukolleegiumi hinnangul A. Fjodorovile tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra mõistetud karistuse leevendamine põhjendatud. Mis puudutab apellatsioonis viidatud süü ülestunnistamisele ilmumist, siis
§-s 57 lg-s 1 p-s 3 sätestatud kergendav asjaolu tähendab süüteo toime pannud isiku vabatahtlikku, enda algatusel pöördumist kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle 3 teadaolevate süüteo asjaolude täielikku avaldamist, mis hõlbustab süüteo avastamist. Käesoleva kriminaalasja materjalid ei võimalda asuda seisukohale, nagu oleks A. Fjodorov vabatahtlikult süü ülestunnistamisele ilmunud. Süü tunnistamist ja kahetsust on aga maakohus kergendava asjaoluna A. Fjodorovile
Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, otsuse tühitsamiseks puudub alus. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 16.11.2009.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Julia Katškovskaja 4 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.