KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.veebruar 2010.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 16.veebruar 2010.a. Kriminaalasja number 1-09-1603 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Merli Kalajõgi süüdistuses KarS prg. 113 Harju Maakohtu otsus 1.detsembrist 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Merli Kalajõgi kaitsja adv. Rein Kiviloo Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Merli Kalajõgi (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Rein Kiviloo Kannatanu esindaja Adv. Marje Mängel Harju Maakohtu otsus
- detsembrist 2009.a. Merli Kalajõgi suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse 2 poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 1.detsembri 2009.a. kohtuotsusega tunnistada süüdi Merli Kalajõgi KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.09.2008.a., so 3 päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. Merli Kalajõgi mõisteti süüdi selles, et tema 09.09.2008.a. kella 20.30 paiku Tallinnas Xxxxxxxxx xxx xxx kortermaja ees tekkinud sõnavahetuse ja tüli käigus oma elukaaslase õe L. K. ründas teda esmalt kätega, tekitades L. K. nahaaluste verevalumitega ümbritsetud põrutushaavad juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas, vasaku rinnanäärme piirkonnas ja vasaku küünarliigese sirutuspinnal, nahamarrastused seljal ja vasaku käe I sõrmel, nahaalused verevalumid seljal ja vasaku käe I sõrmel, verevalumi kõõlustanul kukla piirkonnas, seejärel aga lõi L. K. eelnevalt ise kaasa võetud kööginoaga vasakule rindkere piirkonda, põhjustades sellega rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkerel vasakul südame ja vasaku kopsu vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ehk eluohtliku tervisekahjustuse, aga samuti tekitas ka pindmise torke-lõikehaava vasakul õlavarrel, misjärel M.Kalajõgi ise lahkus sündmuskohalt ning L. K. suri saadud vigastuse tagajärjel Mustamäe Haigla erakorralise meditsiini osakonna operatsioonisaalis 10.09.2008.a. kell 00.
- APELLATSIOON I SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv.Rein Kiviloo taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega Merli Kalajõgi süüditunnistamist KarS prg. 115 järgi ning tema karistamist sanktsiooni keskmääras. Oma seisukohta põhjendab apellant alljärgnevalt. M. Kalajõgi tegutses äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis.Ta on töötanud kahel töökohal, et peret ülal pidada, kuna elukaaslane ei töötanud ja kuritarvitas alkoholi.09.09.2008.a ta avastas, et kadunud on 4000 krooni, mille ta oli elamiskuludeks kõrvale pannud. Ta arvas et raha võttis elukaaslane V. K.. Kartes, et mees joob raha maha, otsustas ta Tallinnast koju tuua. Ka pidi ta järgmisel päeval arsti juurde minema, soovis, et mees ta sinna autoga viiks. Noa 3 võttis kaasa enesekaitseks, kuna kartis , et tema suhtes võidakse kasutada vägivalda. Nuga reaalselt kasutada ei mõelnud, soovis sellega ähvardada, kui tahetakse vägivalda tarvitada. Kartuseks oli alust, sest V. K. on temaga korduvalt vägivallatsenud (sellekohased tõendid on kohtule esitatud) Sellel päeval ähvardas teda interneti teel ka L. K., kes lubas talle „ ära korraldada „ , kui ta Tallinnasse tuleb. Sündmuse kohta 09.09.2008.a õhtul saab aluseks võtta süüdistatava ütlused, muid tõendeid konflikti alguse ja kulgemise kohta ei ole. M.Kalajõe ütlustel tuli L. K. talle koheselt kallale, tiris juustest, lõi rusikate ja jalgadega. Kannatanu V. K.i sõnul ütles L. K. talle toas: „ lähen panen ta paika, sina oled selleks liiga leebe“ Need ütlused tõendavad kaudselt L. K. soovi M.Kalajõgiga tõsiselt arveid klaarida. Süüdistatava ütlustel ei suutnud ta ründele vastu saada, kuna L. K. on temast suurem ja tugevam. (M.Kalajõgi on 162 cm pikk ja kaalub 50 kg, kohtuarstliku ekspertiisiakti andmetel on L. K. pikkus 172 sm, ta on korrapärase kehaehitusega ja rahuldava toitumusega) Ta võttis kotist noa ja lootis, et nuga nähes lõpetab L. K. ründe, aga L. K. hakkas teda veelgi ägedamalt ründama. Kuidas ta kannatanule vigastuse tekitas, seda ei oska täpselt seletada. Siinkohal ei nõustu apellant kohtu seisukohaga, et tunnistajate ütluste kohaselt oli tegemist vastastikuse kaklusega sarnase kehaehitusega naiste poolt. Tunnistajad ei näinud konflikti algust, vaid selle viimaseid sekundeid, ilmselgelt oli M.Kalajõgi oma füüsiliste näitajate poolest väiksem ja nõrgem kannatanust. Apellant leiab, et M.Kalajõgi tegutses kannatanupoolsest vägivallast põhjustatud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. Kohtuarstist eksperdi arvamusest nähtub, et M.Kalajõele tekitati L. K. ründe tagajärjel ajuvapustus ning hulgaliselt vigastusi pea piirkonnas. Kohtupsühhiaatrilise-ja psühholoogilise kompleksekspertiisi aktis on tõdetud, et M.Kalajõgi oli emotsionaalses pingeseisundis, mis oma ulatuselt ja tugevuselt ei olnud pataloogiline (n. füsioloogiline afektiseisund) Vastuolus Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-08 toodud seisukohtadega ei ole ekspertiisiaktis jälgitav, milliste andmete põhjal ja milliseid meetodeid kasutades eksperdid sellisele järeldusele jõudsid. Füsioloogiline afekt ja tugeva hingelise erutuse seisund ei ole kattuvad mõisted, sellise seisundi esinemise kohta seisukohta ei ole võetud. Selgeid vastuseid esitatud küsimustele ei andnud ekspert ka ülekuulamisel kohtuistungil. Tähelepanuta on jäänud M.Kalajõe elukaaslase tegevuse tõttu enne Tallinnasse sõitu ja selle sõidu põhjuseks olnud närvipinge, ootamatu agressiivne rünne L. K. poolt, mis tekitas temale ajuvapustuse ja edasise kontrollimatu tegutsemise. M.Kalajõgi ei suutnud oma tegevust ei kohtueelsel uurimisel ega kohtuistungil adekvaatselt kirjeldada, mis omakorda viitab tema tegutsemisele tugeva higelise erutuse seisundis. Ei saa nõustuda kohtuotsuse väitega, et ta lõi kannatanut vastastikuse kakluse käigus korduvalt rindkere piirkonda. Kohtuarstliku ekspertiisiarvamuse kohaselt tuvastati kannatanul lisaks südamevigastusele elule mitteohtlik torke-lõikehaav vasakul õlavarrel. See asjaolu kinnitab apellandi arvates tema arvamust, et M.Kalajõgi 4 enda tegevust mõistmata ja seda kontrollimata vehkis noaga kaitseks ründe vastu, kahetsusväärselt tabas väike kööginuga läbi jope kannatanu südant. Tulenevalt Riigikohtu otsusest 3-1-1-86-04 on erutusseisund juriidilisele hindamisele avatud mõiste, mille saab tuvastada kriminaalasja tehioludele tuginevalt. Kaitsja arvamusel näitavad tugeva hingelise erutuse seisundi esinemist järgmised asja tehiolud: süüdistataval ajuvapustuse esinemine, tema suutmatus kirjeldada vigastuse tekitamist, tunnistaja R. O. ütlused .M.Kalajõe käitumise kohta politseiautos, asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv katkendlik kõne politseisse helistamisel, üliemotsionaalne seisund esimesel ülekuulamisel. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendite vahetu uurimise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tulnud õigele järeldusele ja nimelt, et süüdistatava käitumises ei esine selliseid asjaolusid, mis annaks alust rääkida provotseeritud tapmisest. Maakohus on oma otsustust ka piisava põhjalikkusega motiveerinud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ja märgib, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Omalt poolt lisab kohtukolleegium, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud sellised tehiolud, mis sisuliselt välistavad süüdistatava käitumise kvalifitseerimise provotseeritud tapmisena. KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvastada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel ning oluline on, et kannatanu vägivaldne või solvav tegu vallandab vahetult süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Olukorras, kus süüdlane on ennast viinud erutusseisundisse tapmise momendist ja kohast e. ajaliselt ja ruumiliselt varem ja kaugemal ning läinud ise lauanuga kotis n.ö. arveid klaarima, ei saa rääkida kohtukolleegiumi arvates ei põhjuslikust seosest erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel ega ka süüdlase emotsionaalse reaktsiooni vallandumisest vahetult kannatanu käitumisest. Kohtupraktikas kvalifitseeruvad provotseeritud tapmisena sellised juhtumid, kus tapmise riistaks (kui seda on kasutatud) on esimene ettejuhtuv lõike-torke- , löögi – vms. riist, mis on süüdlasel n.ö. käeulatuses. Kohtukolleegiumi arvates on see üheks asjaoluks, mis ilmestab just äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis tapmist. Käesoleval juhul nagu öeldud oli lauanuga ammu enne sündmust ja sündmuskohast kaugemalt kaasa võetud ja seejuures veel vastastikuse kakluse käigus võttis süüdistatav noa välja oma käekotist. Kohtukolleegiumi arvates ei anna sellised asjaolud põhjendatud alust 5 järeldusteks, et kannatanu rünne ja tapmine oleksid vaadeldavad ühtse ja katkematu elulise sündmusena. Mis puudutab aga kaitsja poolt apellatsiooni loetletud asjaolusid, millised tema arvates näitavad M.Kalajõgil esinenud tugeva hingelise erutuse seisundit ( süüdistataval ajuvapustuse esinemine, tema suutmatus kirjeldada vigastuse tekitamist, tunnistaja R. O. ütlused .M.Kalajõgi käitumise kohta politseiautos, asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv katkendlik kõne politseisse helistamisel, üliemotsionaalne seisund esimesel ülekuulamisel) , siis esiteks tegemist on asjaoludega – millised esinesid Merli Kalajõgil juba peale kannatanu tapmist ja millised ei ole iseloomulikud mitte ainult provotseeritud tapmisele vaid ka tapmise lihtkoosseisule vastava teo toimepannud isiku reageeringule toimunule. Teiseks, nimetab ju kaitsja ka ise oma apellatsioonis neid asjaolusid, kui süüdistataval esinenud asjaolusid, millised näitavad temal esinenud tugevat hingelist erutust, kuid mitte äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit. Maakohtu poolt M.Kalajõgile mõistetud karistus vastab sanktsiooni alammäärale ning selle kergendamiseks alus puudub. Sanktsiooni alammääras karistuse mõistmine kinnitab seda, et maakohus on juba arvestanud kõigi karistust kergendavate asjaoludega. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 1.detsembrist 2009.a. Merli Kalajõgi suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Ivi Kesküla