4-09-27088/2

4-09-27088 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-27088 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Galina Naboištšikova kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu - asukoht: Pärnu mnt 139c/1, Tallinn) 23.11.2009.a kiirmenetluse otsuse nr 00059905 peale ÜTS §547 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik/kaebuse esitaja: Galina Naboištšikova (isikukood: 45406050254, elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja - Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Galina Naboištšikova kaebus, tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 23.11.2009.a kiirmenetluse otsus nr 00059905 ning menetlus nimetatud väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamise soovist maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 23.11.2009.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori Harri Kanguri koostatud kiirmenetluse otsusega nr 00059905 karistati Galina Naboištšikovat ühistranspordiseaduse 2 (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 9 trahviühikut (540 krooni) 23.11.2009 kella 09.15 ajal Tallinnas Endla tn 3 juures sõiduõigust tõendava dokumendita sõitmise eest bussis nr
2. Kaebuse esitaja taotleb karistuse tühistamist või selle vähendamist. Kaebuse kohaselt sisenes ta bussi Siili peatuses, läks kohe bussijuhe juurde, et maksta sõidu eest (500-kroonisega), kuid juhil ei olnud vahetusraha. Tahtis väljuda Vabaduse väljakul, kuid Endla tn sisenesid kontrollid, talle määrati ilma piletita sõidu eest trahv 540 krooni. Piletikontroll ei suvatsenud teda äragi kuulata – kui hakkas kirjutama seletust, rebis ta lihtsalt protokolli käest – isegi sõna jäi pooleli. Selline trahv on liiga suur, kuna saab ainult invaliidsuspensioni, tema ülalpidamisel on poeg. Kahetseb juhtunut. Kohtule saadetud kirjalikus vastuses märgib kohtuvälise menetleja esindaja, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja K. Järvik, et ei nõustu kaebusega. Ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide kontrollimise ajal puudus G. Naboištšikoval 23.11.2009 bussis nr 11 sõites sõiduõigust tõendav dokument. Seega pani G. Naboištšikova toime ÜTS 547 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik on ülekuulamisel kirjutanud: „Sõitsin bussis nr 11, piletit ei olnud, nii nagu bussijuhi …“ siis on lause ja mõte justkui pooleli jäänud. Fakti, kas ta soovis piletit osta 500-kroonise rahatähega, ei ole võimalik tagantjärele kontrollida, seega tuleb lugeda tegu toimepanduks vähemalt hooletusest. Nõus kirjaliku menetlusega ning rahatrahvi vähendamisega. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kaebuse esitaja ei ole märkinud, et soovib kohtuistungil osaleda ning kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, peab kohus tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1 võimalikuks kaebus lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 00059905 materjale, leiab, et kaebus otsuse tühistamiseks kuulub rahuldamisele. G. Naboištšikova suhtes on kohaldatud kiirmenetlust. Vastavalt VTMS § 55 lg 1 võib kiirmenetlust kohaldada juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Nähtuvalt käsitletavast kiirmenetluse otsusest nr 00059905 on G. Naboištšikova menetlusaluse isiku ütluste lahtris kirjutanud: „Sõitsin bussis nr 11, piletit ei olnud, nii nagu bussijuhi …“ - ning lause on siinkohal jäänud lõpetamata. Kohtu hinnangul kinnitab G. Naboištšikova lõpetamata jäänud lause kiirmenetluse otsuses selgelt kaebuses toodud väidet, et piletikontrollile seletuse kirjutamisel rebiti tal otsus (kaebaja nimetab protokolliks) käest. See aga tähendab, et kohtuväline menetleja ei võimaldanud menetlusalusel isikul anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi, mis on menetlusaluse isiku õigus vastavalt VTMS § 19 lg 1 p-le
3. 3 Väärteo toimepanemise kohta ütluste andmise võimaldamine on aga üheks kiirmenetluse kohaldamise tingimuseks VTMS § 55 lg 1 kohaselt. Kuigi G. Naboištšikova on andnud allkirja, et õigused ja kohustused on talle teatavaks tehtud ning ta nõustub kiirmenetlusega, puudus käesoleval juhul alus kiirmenetluse kohaldamiseks, kuna isikul ei võimaldatud anda ütlusi. Menetleja ei pidanud vajalikuks kontrollida, kas reisija oli soovinud bussijuhilt osta sõidupiletit ning kas see jäi saamata vaid juhil vahetusraha puudumisel. Menetlusnormide rikkumise tõttu on tuvastamata jäänud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Menetlusnormide rikkumise tõttu kuulub kiirmenetluse otsus nr 00059905 tühistamisele ning väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui käesolevas väärteoasjas oleks kohaldatud üldmenetlust, siis isikule ütluste andmise mittevõimaldamisega on tegemist väärteomenetlusnormi olulise rikkumisega kohtuvälises menetluses ning otsus kuuluks tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele ülaltooduga samadel alustel. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS §-d 132 p 3, 134,
4. Kohtunik