1 p. 1 alusel ja lõpetada väärteoasja menetlus. Hüvitada Rain Trunbergile (isikukood 38712120261) tema poolt tasutud kaitsjatasu 1200 (üks tuhat kakssada) krooni riigieelarve vahenditest. Edasikaebe kord Määrusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud, kaebuse esitaja taotlused Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna välijuhi 04.03.2010 kiirmenetluse otsusega mõisteti Rain Trunberg süüdi väärteos Liiklusseaduse § 741 lg 1 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut, s.o 4 200 krooni. Otsuse kohaselt juhtis R.Trunberg 04.03.2010 kella 03:52 ajal mootorsõidukit ja teostas Kuressaare linnas Uue tänava parklas lumekoristustööd, omamata vastava kategooria R juhiluba. Otsuse kohaselt rikkus R.Tundberg veel liikuva töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse § 10 lg 1 nõudeid (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrusega nr 13). Kaebuse esitaja leiab, et kiirmenetluse otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu. Liiklusseaduse 74' lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes ei oma vastavat õigust. Liiklusseaduse § 22 lg 7 kohaselt võib R-kategooria mootorsõidukit juhtida ka isik, kellel on T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus või B-, C- või D-kategooria või Cl- või Dlalamkategooria auto juhtimise õigus. Rain Trunberg omab Bl- ja B-kategooria sõidukite juhtimisõigust (juhiluba X). Seega on vale kiirmenetluse otsuses märgitud seisukoht, et menetlusalusel isikul puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, ja teda ei saa karistada Liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel. Kohtuvälise menetleja viide Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrusega nr 13 kinnitatud Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele ei ole asjakohane. Viidatud õigusakt sätestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded eelkõige tööandjale. Määruse § 10 lg 1 kohaselt võib liikuvat töövahendit kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe. Samas, selle väljaõppe sisu ja vormi ei reguleeri ükski õigusakt. Eeltoodust tulenevalt on väljaõppe küsimus tööandja otsustusvaldkond. Viidatud määrus ei sätesta ka mingeid sanktsioone ja vastutust kõnealuse väljaõppe puudumise osas. R.Trunberg on saanud tööandjalt FIE Peeter Muld asjakohase väljaõppe. Juhindudes
§-dest 23, 29 lg lp 1, 114, 115 ja 132 p 3 palub kaebuse esitaja: Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna välijuhi Kalmet Valge 04.03.2010 kiirmenetluse otsuse nr. 10220092600107 ja lõpetada asjas menetlus. Välja mõista kaitsja tasu 1 200 krooni. Kohtuvälise menetleja seisukoht 04.03.2010 alustas Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskond väärteomenetluse nr 2740140000485 Rain Trunbergi suhtes, kes teostas 04.03.2010 kella 03.52 ajal Kuressaare linnas Uue tänava parklas ratastraktoriga JCB 4 CX-4WS reg. nr. 4448 TA lumekoristustöid. Dokumentide kontrollimisel selgus, et Rain Trunberg ik 38712120261 juhtis liikuvat ratastraktorit ja teostas esikopaga lumelükkamistöid, omades sealjuures vaid B kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteomenetlus alustati Liiklusseadus(LS) § 74 lg 1 „Mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt" tunnustel, lähtudes Vabariigi Valitsuse 18.12.20003 määrust nr 322 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 10 lg 1, mis sätestab, et liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe. Liikluseeskirja § 2 p 37 mõistetakse ratastraktori all mootorsõidukit, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ja mille suurim valmistajakiirus ületab 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsioon on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või veose või haagise vedamine. Lähtudes eeltoodust asus Kuressaare politseijaoskonna välijuht Kalmet Valge, kohtuvälise menetlejana seisukohale, et ratastraktoriga töötamise puhul peab juht omama vastavat mootorsõiduki R kategooriat. Samas võib LS § 22 lg 7 alusel R-kategooria mootorsõidukit juhtida ka isik, kellel on T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus või B-, C- või Dkategooria või Cl-või Dl-alamkategooria auto juhtimise õigus. Eelpool märgitud VV määrus nr 322 on välja antud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel, millel Liiklusseadusega kokkupuutekohti antud valdkonnas ei ole. Seetõttu asus kohtuväline menetleja väärteomaterjalide läbivaatamisel kaebemenetluse eelmenetluses menetlusaluse isiku kaitsjaga samale seisukohale, et kohtuvälises menetluses on materiaalõigust valesti kasutatud ja nõustub kiirmenetlusotsuse tühistamisega ja väärteomenetluse lõpetamisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele järgmistel põhjustel:
1 p. 3 järgi eelmenetluses maakohtunik lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 119 sätestatud alusel.
1 järgi võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.
1 p. 1 järgi väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Liiklusseaduse 74' lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes ei oma vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õigust. Liiklusseaduse § 22 lg 7 kohaselt võib R-kategooria mootorsõidukit juhtida ka isik, kellel on T-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus või B-, C- või D-kategooria või Cl- või Dlalamkategooria auto juhtimise õigus. Kohtuvälise menetleja andmetel on Rain Trunbergil Bl- ja B-kategooria sõidukite juhtimisõigus (juhiluba X). Seega ei ole Rain Trunberg toime pannud Liiklusseaduse 74' lg 1järgi kvalifitseeritavat väärtegu, mistõttu kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteo menetlus lõpetada.
järgi väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seoses väärteomenetluse lõpetamisega mõistab kohus menetlusaluse isiku kaitsjatasu välja riigieelarvest. Kohtunik /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.