KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsembril 2009. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-21058 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kris

) § 541 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut s.o. 4200 krooni. Väärteootsusest nähtub, et väärteoasjas alustati menetlust 04.02.

1. a L. L. väärteoteate alusel, mille kohaselt Tartu Maavalitsuse alaealiste komisjoni sekretär Tõnu Laak edastas Turu Õigusbüroo OÜ juhatuse liikmele A. M. alaealiste komisjoni 19.06.
2. a istungi protokolli ja otsuse ning T. K.a avalduse alaealiste komisjonile. Otsuse põhjenduste kohaselt on alaealiste komisjoni dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirang, mis nähtub ka vastavast märkest T. K. avaldusel. Kuna alaealiste komisjoni istung on kinnine vastavalt alaealiste mõjutusvahendite seaduse (edaspidi AMVS) § 19 lg-le 1, ei saa eeldada ka, et alaealiste komisjoni istungi dokumendid on avalikud. AMVS § 24 lg 4 kohaselt edastatakse otsus ainult alaealisele, tema esindajale ja mõjutusvahendi kohaldajale, AMVS ei näe ette otsuse edastamist kannatanule ega võimalust tutvuda alaealiste komisjoni toimiku materjalidega.

§ 14

lg 2 kohaselt kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, tuvastab teabevaldaja teabenõudja isiku. Kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. A. M. on alaealiste komisjonile teatanud küll teabele juurdepääsu eesmärgi, kuid puudub seadusest tulenev teabele juurdepääsu alus. Seega edastas Aare Laak juurdepääsupiiranguga dokumendid kolmandale isikule ilma seadusest tuleneva aluseta. Dokumendid sisaldavad ka eraelulisi andmeid nagu isiku keeleoskus, lapsega psühhiaatriakliinikus käimine, peresiseste suhete kohta jne. Menetlusalune isik Aare Laak esitas Tartu Maakohtule kaebuse, milles palub Andmekaitse Inspektsiooni 16.09.2009. a otsuse nr 2.1-2.1/09/7 tühistada ja väärteomenetluse lõpetada, kuna puudub

§-s 541 lg 1 sätestatud süüteokoosseis. Kaebuse esitaja leiab, et:

1. Aare Laak ei tegutsenud füüsilise isikuna vaid Tartu Maavalitsuse poolt ametisse määratud alaealiste komisjoni sekretärina, mistõttu ei saanud teda karistada kui füüsilist isikut. Otsuses on ka menetleja asunud seisukohale, et dokumendid väljastas alaealiste komisjon. Lisaks sellele ei ole Aare Laak väljastanud selliseid dokumente, mis kajastaksid kellegi keeleoskust, psühhiaatri juures käimist ja peresuhteid.
2. Aare Laak ei ole teadlikult ega tahtlikult ebaseaduslikult tegutsenud. Väärteootsusest ei nähtu millele tuginedes on seda leitud. Tegemist on seaduste erineva tõlgendusega. Aare Laak pidas õigeks edastada dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 59 lg 1 alusel, kuna tegemist oli Tartu Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga ning kannatanu esindajal oli kaasas tsiviilmenetlust alustav kohtumäärus. 2 Dokumentide taotlemise eesmärk oli need edastada Tartu Maakohtule.
3. Menetleja ei ole põhjendanud, miks on vajalik olnud kohaldada karistust, oleks saanud piirduda hoiatusmenetlusega või teha tulenevalt

§ 50lg 1 p 3 ja § 51 lg 1 p 9 ettekirjutuse.

Samuti ei ole põhjendatud nii suure karistusmäära kohaldamist. Selline karistus on ebaproportsionaalne väidetavalt toimepandud teo raskusega. Dokumentide väljastamisega ei ole kellelegi kahju tekitatud. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik Aare Laak ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kaitsja leidis veel, et Aare Laagile esitatud süüdistus on konkretiseerimata, koostatud väärteoprotokollist ei nähtu, millisele isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) sättele süüdistus tugineb. Süüks on arvatud

§ 14

lg 2, mis sätestab nõuded teabenõudjale, seda ei saa süüks arvata teabevaldajale ja

§ 39lg 1, mis on blanketne norm ja viitab IKS-ile.

Samuti leidis kaitsja, et kuna IKS lubab isikute ja vara kaitseks isikuandmeid töödelda andmesubjekti nõusolekuta, oli olemas alus nende andmete väljastamiseks avaldajale. Kohtuvälise menetleja Andmekaitse Inspektsiooni esindaja on seisukohal, et Aare Laak on väärteo toime pannud ja talle määratud karistus on õiglane. KarS § 14 lg 3 sätestab, et juriidilise isiku vastutust ei kohaldata riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Esindaja leidis veel lisaks väärteootsuses kajastatud seisukohtadele, et IKS § 14 näeb ette konkreetsed juhud, millal isikuandmete töötlemine on lubatud ilma andmesubjekti nõusolekuta, kuid antud juhul ei ole need kohaldatavad. II Tõendid ja kohtu põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Aare Laagi kaebus kuulub rahuldamisele. Esmalt märgib kohus, et kaitsja seisukoht selle kohta, et Aare Laaki kui füüsilist isikut ei oleks saanud karistada

§ 541

lg 1 järgi, on ekslik.

§ 541

lg 1 järgi on võimalik vastutusele võtta ainult füüsilist isikut, juriidilise isiku vastutust nimetatud säte ette ei näe. Maavalitsus on maavanema juhtimisel töötav riigiasutus. Alaealise mõjutusvahendite kohaldamise seaduse § 11 lg 1 kohaselt moodustatakse alaealiste komisjon maakonnas maavanema korraldusega. Aare Laak on Tartu Maavalitsuse juures töötava alaealiste komisjoni sekretär. KarS § 14 lg 3 näeb ette, et juriidilise isiku vastutust ei kohaldata riigile, kohalikule omavalitsusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Aare Laagile on süüks arvatud

§ 541

lg-s 1 ettenähtud tegu, milleks on teadvalt ebaõige avaliku teabe väljastamine või asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe avalikustamine või väljastamine või Andmekaitse Inspektsiooni ettekirjutuse täitmata jätmine. Süüteokoosseis sisaldab seega nelja alternatiivset tegu:

§ 541

lg 1 alternatiiv kolm asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teabe väljastamine. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Aare Laak väljastas OÜ S.lepingulise esindaja A. M. 22.07.

1. a avalduse (tl 64) alusel talle alaealiste komisjoni 19.06.
2. a istungi protokolli ja Tartu maakonna alaealiste komisjoni 19.06.
3. a otsuse D. L. kohta (tl 17, 18) ning T. K. 19.06.
4. a avalduse (tl 19). Viimati nimetatud avaldusel on tempel juurdepääsupiirangu kehtivuse kohta lõpptähtajaga 19.06.
5. Aare Laak tunnistas, et nimetatud dokumendid väljastas ta kannatanu esindaja avalduse alusel esitamiseks kohtule tsiviilasja juurde TsMS § 56 ja 59 lg 1 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik reguleerib tsiviilasjade läbivaatamise korda kohtus. TsMS § 56 lg 1 kohaselt peab kohus iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. TsMS § 59 lg 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohus leiab, et nimetatud sätetest tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda kohtus oleva tsiviilasja toimikuga ja saada sellest ärakirju. See säte ei ole kohaldatav väljaspool tsiviilkohtumenetlust ja selle alusel ei ole võimalik väljastada maavalitsuses asuvaid alaealiste komisjoni dokumente. Alaealiste komisjoni tegevust reguleerib vastavalt AMVS § 1 l-le 4 haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS), arvestades alaealise mõjutusvahendite seaduse erisusi. HMS § 7 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus avalik, kuid haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed (HMS § 7 lg 3). Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (HMS 7 lg 4). 10.08.
6. a. koostatud väärteoprotokollist (tl 32-33) nähtub, et Aare Laagile heidetakse ette

§ 14

lg 2 ja § 39 lg 1 rikkumist.

§ 14

lg 2 sätestab, et kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, tuvastab teabevaldaja teabenõudja isiku. Kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatab ta teabevaldajale teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi. Nimetatud säte kehtestab nõuded teabenõudjale. Seega ei tulene sellest mingeid kohustusi teabevaldajale, mistõttu ei saa Aare Laagile süüks arvata

§ 14

lg 2 rikkumist.

§ 39

lg 1 näeb ette, et teabevaldaja võimaldab juurdepääsu tema valduses olevatele isikuandmetele isikuandmete kaitse seaduses sätestatud aluse olemasolul käesolevas seaduses sätestatud korras. 4 IKS § 5 kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete edastamine, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. IKS § 10 lg 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Isikuandmete töötlemise juhud, millal pole vajalik andmesubjekti nõusolekut, on ära toodud IKS §-s

1. Kaebuse esitaja on viidanud IKS § 14 lg-le 3 alusena, millal on võimalik töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta isikute ja vara kaitseks. IKS § 14 lg 3 näeb ette järgmist: isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eemärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakti ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete piisavalt selge teatavakstegemine. Nõue ei laiene jälgimisseadmestiku kasutamisele riigiasutuse poolt seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohus leiab, et viidatud säte reguleerib hoopis teistsugust olukorda, mis tekib jälgimisseadmete kasutamisel, ega ole seetõttu kohaldatav käesoleval juhul. IKS § 14 lg 2 p 3 kohaselt on isikuandmete edastamine ilma andmesubjekti nõusolekuta võimalik juhul kui kolmas isik taotleb teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Maavalitsuse juurde moodustatud alaealiste komisjon täidab alaealise mõjutusvahendite seaduse alusel avalikke ülesandeid ja eelviidatud sätte alusel on teabevaldajal õigus edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele. Järgnevalt tuleb lahendada küsimus, kas Tõnu Laak edastas sellist teavet, mis sisaldas delikaatseid isikuandmeid või millele oli muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirang. T. K. avaldusel on tempel juurdepääsupiirangu kehtivuse kohta lõpptähtajaga 19.06.
2. Seega on tegemist dokumendiga, mida ei saa kolmandale isikule ilma tema nõusolekuta väljastada. Alaealiste komisjoni protokoll ja otsus sellist märget ei kanna. Andmekaitse Inspektsioon leidis, et kuna alaealiste komisjoni istung on kinnine (AMVS § 19 lg 1), siis pole avalikud ka alaealiste komisjoni istungi dokumendid. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustu ja leiab, et ka kinnisel istungil koostatud dokumentide käitlemisel tuleb lähtuda sellest, kas nimetatud dokumendid sisaldavad delikaatseid isikuandmeid või kas neile on kehtestatud muul põhjusel juurdepääsupiirang. IKS § 4 lg 2 kohaselt on delikaatsed isikuandmed: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 5 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Teabe asutusesiseseks tunnistamise alused on sätestatud

§-s 35, sealhulgas on selleks teave, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid; isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust; perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid; sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta; kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi.

§ 35

lg 11 kohaselt tuleb sama paragrahvi lg 1 punkti 11 alusel (delikaatsed isikuandmeid) tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teave, mis sisaldab: perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid; sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavaid andmeid; isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavaid andmeid; isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teavet, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta. Seega ei kattu IKS § 4 lg-s 2 toodud delikaatsete isikuandmete loetelu sellega, mis sisaldub

§ 35lg-s 11.

Alaealiste komisjoni otsus sisaldab teavet toimepandud kuriteo kohta, kuid kriminaalasi oli selles Lõuna Politseiprefektuuri 24.09.2007. a määrusega lõpetatud (tl 53). Seega ei ole tegemist delikaatsete isikuandmete IKS § 4 lg 2 p 8 mõttes. Lisaks eeltoodule sisaldab alaealiste komisjoni protokoll ja otsus alaealise sünniaega, elu- ja õppimiskoha andmeid, protokoll lisaks sellele veel teavet pere majandusliku olukorra kohta. Kohtu hinnangul on tegemist selliste andmetega, mille teabevaldaja oli kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

§ 35lg 1 p 11 ja p 12 alusel nagu T.

K. avaldusegi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 23.02.2009. a kohtuotsuses nr 3-1-1-81-08 p-s 14.4 leidnud, et eraelu hõlmab isiku tervet isiklikku elusfääri, kogu tema elukorraldust. Seega on teave isiku elukoha, registreeritud sõidukite ja toimepandud õigusrikkumiste kohta käsitatav eraelu puudutava teabena. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Aare Laak on oma tegevusega täitnud

§ 541

lgs 1 sätestatud väärteo objektiivse teokoosseisu, väljastades kolmandale isikule asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teo toimepanemise eesmärk ja saabunud tagajärje raskus ei oma väärteokoosseisu tuvastamisel tähtsust. Nimetatud asjaolusid on võimalik arvesse võtta karistuse mõistmisel, isiku süü suuruse hindamisel. Järgnevalt käsitleb kohus subjektiivset teokoosseisu. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3). Esitatud kaebuses on leitud, et Aare Laak ei ole teadlikult ega tahtlikult ebaseaduslikult tegutsenud, tegemist on seaduste erineva tõlgendusega. Aare Laak oli Tartu Maavalitsuse juures tegutseva alaealiste komisjoni sekretär, kes vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.09.1998. a määrusega nr 207 kinnitatud alaealiste komisjoni põhimääruse p-le 7 korraldab komisjoni tööd. Oma töös peab alaealiste komisjoni sekretär juhinduma vastavalt AMVS § 1 lg-le 4 haldusmenetluse seadustikust, arvestades alaealise mõjutusvahendite seaduse erisusi. HMS § 7 lg 4 kohaselt tuleb haldusmenetluses järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. Kohus leiab, et Aare 6 Laak ei ole ametnikuna oma töös olnud piisavalt hoolikas. Kohusetundlikuma suhtumise korral oleks Aare Laak pidanud teadma, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega, millele kehtivad juurdepääsupiirangud ja mida ei saa ilma andmesubjekti nõusolekuta kolmandatele isikutele väljastada. Tegemist on hoolsuskohustuse rikkumisega, seega teoga, mis on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Kohus on seisukohal, et kuigi Aare Laak on toime pannud

§ 541

lg-s 1 ettenähtud teo, ei ole võimalik teda selle eest karistada, kuna Andmekaitse Inspektsiooni karistamisotsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. VTMS § 87 kohaselt on maakohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega. VTMS § 69 lg 2 p 1 näeb ette, et väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Riigikohus on oma 13.03.

1. a otsuses nr 3-1-1-3-08 muuhulgas öelnud, et väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Aare Laagile on Andmekaitse Inspektsiooni II järelvalveosakonna vaneminspektor E.A. poolt koostatud 10.08.
2. a väärteoprotokoll, mille teo kirjeldus kattub väärteootsuses tooduga. Teo kirjeldusest ei nähtu kummalgi juhul, millal ja kus on Aare Laak edastanud A. M. alaealiste komisjoni istungi protokolli ja otsuse ning T. K. avalduse. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus ei saa omal algatusel tuvastada neid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, kuna sellisel juhul väljub kohus väärteoasja arutamise piiridest. Riigikohus on 02.04.
3. a otsuse nr 3-1-1-16-09 p-s 10 selgitanud, et väärteo toimepanemise koha kindlakstegemine on tähtis nii menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamise aspektist kui ka seetõttu, et sellest sõltub isiku teo karistatavuse määratlemine, pidades eelkõige silmas karistusseaduse ruumilise ja isikulise kehtivuse põhimõtteid. Väärteoprotokollil on väärteomenetluses samasugune funktsioon nagu süüdistusaktil kriminaalmenetluses. Riigikohtu 16.03.
4. a otsusest nr 3-1-1-146-05 nähtub, et kuriteo toimepanemise aja määratlemata jätmine nagu ka põhjendamatult ebatäpne määratlemine võib kujutada endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 mõttes, samuti rikkuda oluliselt süüdistatava õigust kaitsele. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja jätnud kindlaks tegemata (väärteoprotokollis kirjeldamata) väärteo toimepanemise aja ja koha. Kohtul ei ole võimalik nimetatud puudust kõrvaldada. Sellises olukorras on rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuna talle süüks arvatud teo asjaolud ei ole üheselt selged ning on ära võetud võimalus end aktiivselt kaitsta, (näiteks esitada alibi selle kohta, et ta viibis samal ajal mujal). Sellist rikkumist loeb kohtupraktika väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis on vastavalt VTMS § 148 p-le 3 otsuse tühistamise aluseks. Ingeri Tamm Kohtunik 7