1-10-1930/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010 .a Kriminaalasja number 1-10-1930 Kohtukoosseis Paavo Randma, Malle Preimer, Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a otsus Aleksei Sakovi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Aleksei Sakov Määruskaebuse esitaja Resolutsioon Aleksei Sakovi taotlus menetluskulude vähendamiseks jätta rahuldamata Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. veebruari
6. a otsusega mõisteti A. Sakov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks kolm aastat kaks kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele seitse kuud vangistust. Karistuse ülejäänud osa jäeti 3-aastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulud – sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulud.
7. Maakohtu otsuse peale esitas A. Sakov apellatsiooni, milles ta palub temalt väljamõistetud menetluskulusid (13 494 krooni, s.o ainult ekspertiisi tegemise kulud) vähendada, kuna ta pole nõus nii suure summaga. 1 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab esmalt, et puudub alus A. Sakovi poolt esitatud kaebuse kui apellatsiooni menetlemiseks. Käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mis seab teatud piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist KrMS
9. peatüki
10. jao ehk kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et kui kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi Kriminaalmenetluse seadustiku
11. peatüki
12. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 ls 1, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata (RKKKo 3-1-1-38-06, p 9). Seejuures osundab kriminaalkolleegium, et edasikaebe korra tingimustele on viidatud ka vaidlustatud kohtuotsuses.
13. Samas sätestab KrMS § 189 lg 3, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi Kriminaalmenetluse seadustiku
14. peatüki kohaselt (s.t määruskaebemenetluses). Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduva kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebe korras vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 ei ole ette nähtud KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatuga analoogilist kaebepiirangut. Seega tulenevalt KrMS § 189 lg-st 3 ei laiene KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud kaebepiirang A. Sakovi poolt ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvale taotlusele muuta Harju Maakohtu
15. veebruari
16. a otsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust. Järelikult tuleb ringkonnakohtul A. Sakovi taotlus menetluskulude vähendamiseks lahendada lähtudes Kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatükis sätestatud menetluskorrast, s.o määruskaebemenetluses.
18. Kriminaalkolleegium leiab, et A. Sakovi taotlus menetluskulude vähendamisest tuleb jätta rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel. Nimelt on käesolev kriminaalasi lahendatud kokkuleppemenetluses ning nagu on tuvastatav, on süüdistatavalt välja mõistetav menetluskulu olnud ka sõlmitud kokkuleppe osiseks. Käesolevas kriminaalasjas on sõlmitud kokkulepe, mille p. 7 kohaselt on A. Sakovile selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb nii kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulude kui ka sundraha väljamõistmine. Seda arusaama on kinnitanud A. Sakov enda allkirjaga; oluline on seejuures tähele panna, et A. Sakovile oli kokkuleppe sõlmimisel tagatud nii kaitsja kui ka tõlgi abi (kd 2, tlk 29). Seega sõlmis A. Sakov kokkuleppe teadmises, et süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb hüvitada ka menetluskulud.
19. Seejuures osundab kriminaalkolleegium veel sellele, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate menetluskulude väljamõistmine oli arutusel ka järgnenud kohtuistungil. Istungil on prokurör avaldanud seisukoha, et narkootilise aine ekspertiisi maksumus tuleb A. Sakovilt ja tema kaassüüdistatavalt mõista välja solidaarselt, kuna DNA-ekspertiis on aga seotud üksnes A. Sakoviga, tuleb see kulu hüvitada ainult A. Sakovil (kd 2, tlk 36). Küsimusele, kas A. Sakov on kokkuleppest sellistel tingimustel aru saanud ning kas ta sellega nõustub, on A. Sakov vastanud jaatavalt, kinnitades, et kokkuleppega nõustus ta vabatahtlikult ning palub see kinnitada (samas). Sellisel seisukohal oli ka süüdistatava kaitsja, kes palus samuti kokkulepe kinnitada. Seejuures ei ole süüdistatav ega ka tema kaitsja vaielnud vastu menetluskulude väljamõistmisele, sellega järelikult nõustudes. Seega leiab kriminaalkolleegium, et menetluskulude hüvitamine oli kokkuleppe lahutamatuks osiseks ning A. Sakkov on nende hüvitamisega ka nõustunud. Apellatsioonis esitatud seisukoht, et A. Sakov „ei ole nii suure summaga nõus“, on täielikult sisutühi ning ainetu; sellised kulud on ekspertiiside tegemisega reaalselt ka kaasnenud (vt kd 1, tlk 65 – narkootilise aine ekspertiisi maksumus kokku 3624 krooni, millest A. Sakovilt mõisteti välja ½; tlk 2 70 – DNA-ekspertiis maksumusega 11 680 krooni). Seega on summa 13 492 krooni, mis A. Sakovilt välja mõisteti, täielikult seaduslik ja põhjendatud.
20. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulude tasumine ei pea vältimatult toimuma koheselt. Nimelt sätestab KrMS § 423, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega saab nimetatud taotluse esitamisel ja motiveerimisel A. Sakov täitmiskohtuniku vahendusel kindlaks määrata endale jõukohase ning riiklikult aktsepteeritud graafiku temalt välja mõistetud menetluskulude tasumiseks.
21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium A. Sakovi taotluse menetluskulude vähendamiseks rahuldamata. Paavo Randma Malle Preimer Ivi Kesküla 3