Kriminaalasi nr 1-09-1948 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-1948 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Aivar Lembit Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Asja läbivaatamise kuupäev 12.aprill 2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Jevgeni Mirošnitšenko isikukood 39006032719 Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 383,§ 384 MÄÄRAS: Jätta Jevgeni Mirošnitšenko elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista Jevgeni Mirošnitšenkolt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 300 krooni kaitsjatasu; Jevgeni Mirošnitšenkol tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr.
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „Jevgeni Mirošnitšenko 1-09-1948, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Mirošnitšenko tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Jevgeni Mirošnitšenko on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.03.2009 kohtuotsusega KarS § 121; 200 lg 1; 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat vangistust. KarS§65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa liitmisega, mõisteti liitkaristus 2 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 24.09.2008 ja lõpp 18.06.2011 Elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 05.02.2010 Kinnipidamisasutuses Jevgeni Mirošnitšenko kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul distsiplinaarkorras 12 korda karistatud. Käesoleval ajal Viru Vanglas ei tööta ega õpi. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse risk on suur. Kinnipidamiskohast vabanedes asub elama ema juurde xxx, xxx. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Viru Vangla ei toeta Jevgeni Mirošnitšenko tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava Jevgeni Mirošnitšenko tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla. J.Mirošnitšenko käitumisest vangistuses ei ole näha soovi muuta oma elustiili. Toimepandud kuriteod on suureneva raskusastmega. Toetav tugivõrgustik pereliikmete näol on tal olemas, kuid nendest ei ole talle kujunenud ühtegi autoriteeti, keda Jevgeni Mirošnitšenko arvestaks. Jevgeni Mirošnitšenko taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla. Prokurör ei toeta isiku elektroonilise valvega enne tähtaega vabastamist. Kaitsja toetab Jevgeni Mirošnitšenko taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Jevgeni Mirošnitšenko tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jevgeni Mirošnitšenko isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on 2 korda karistatud. Vangistuses on J.Mirošnitšenkole 12 korda kohaldatud ditsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral pole tal garanteeritud töökohta, eriala ega isegi põhiharidust. J.Mirošnitšenkol on võlgnevusi üle 97 tuhande krooni. 2007.aastal oli kinnipeetav kriminaalhooldusel, mille kestel pani toime uue raskema kuriteo. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades J.Mirošnitšenko poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava elektroonilise valvega ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Jevgeni Mirošnitšenko vabastamata temale Tartu Maakohtu 25.03.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.