KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.04.2010 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-743 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kohtuasi Endel TÜNDERI Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Endel TÜNDER sünd. 15.04.1970, isikukood 37004155226, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 09.10.2003 ja lõpp 27.08.2011 Jätta Endel TÜNDER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus ja määrata tema poolt Endel TÜNDERILE osutatud õigusabi tasu suuruseks 300 (kolmsada) krooni (s.h. esinemine kohtuistungil 250 krooni, käibemaks 50 krooni. Välja mõista Endel TÜNDERILT kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 300 (kolmsada) krooni riigituludesse. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Endel Tünderi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Endel Tünder on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 09.10.2003 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §209 lg.2 p.1 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 10 kuud 19 päeva alates 09.10.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav töötab alates 26.05.2008 vanglas lukksepp-ehitajana, osales perioodil 23.03.2009 – 17.06.2009 sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Vangistuses on kinnipeetav otsinud üles oma poolõe, kuid suhted on vaid materiaalsed, mis näitab seda, et kinnipeetav on püüdnud õde ja tema peret enda jaoks vajalikult ära kasutada. Teiste poolõdedega kinnipeetaval kontakte ei ole, elukaaslasega katkesid suhted vangistuse perioodil. Kinnipeetava mina-pilt on ebaselge, ta on egotsentriline, tema enesehinnang on kõrgenenud, igapäevane toimetulek stabiilses ja reeglistatud keskkonnas hea, pereväline suhtlemine piiratud. Kinnipeetav on iseloomult rahulik, soovib jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalkorras on kinnipeetav karistatud viiel korral, vanglas viibinud kahel korral. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 14%. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Viru Vangla andmetel on 2010.aasta I poolel vangistuses kavas tegevused kinnipeetava empaatiavõime arendamiseks ja psühholoogiline nõustamine emotsionaalse tasakaalukuse saavutamiseks. 2010.aasta II poolel on vangistuses kavas individuaalvestlused väärtushinnangute teemal. Samuti on vangistuses kinnipeetaval võimalik töötada, et säiliks tööharjumus. Nimetatud tegevused aitaksid suurendada kinnipeetava edasise seaduskuuleka käitumise tõenäosust vabaduses. Ka viitab vabastamise enneaegsusele asjaolu, et kinnipeetavale on 2009 novembris määratud vangistuses 2 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx poolt eraldatud sotsiaalkorterisse, kuid sotsiaalnõunik ei osanud kinnipeetavat iseloomustada, kuna pole temaga kohtunud. Vangla andmetel on kinnipeetaval olemas suuline kokkulepe vabanemise korral tööle asumiseks, kuid kuna ta ei ole avaldanud konkreetse ettevõtte või tööandja kontakte, ei saa töökoha olemasolu pidada faktiliseks. Registris Täitis ei kajastu aktiivseid võlanõudeid. Kinnipeetaval puudub vabanemise korral sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetaval on korduvalt diagnoositud vaimne alaareng, ta on teiste poolt kergesti mõjutatav, õigustab ennast ja vähendab oma osakaalu toimepandud kuriteos. Kinnipeetava poolt on mitmed kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ja viimased kuriteod on toime pandud vangistuse ajal. Seega ei ole kinnipeetav oma karistustest teinud piisavaid järeldusi. Kinnipeetaval on madal empaatiavõime. Rehabilitatsiooni soodustavaks asjaoluks on kinnipeetava töötamisharjumus vangistuse ajal. Maakohtu istung Kinnipeetav Endel Tünder taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav kinnitas, et asub üksinda elama sotsiaalkorterisse ja läheb tööle Porkuni kooli ehitusele, mille kohta tal garanteeritud tõendit esitada ei ole. 2 Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega maakohtu istungil ei toetanud. Prokuröri abi märkis, et uue kuriteo pani kinnipeetav toime kehtival katseajal, lisaks on ta uued kuriteod sooritanud vangistuses, kuriteod on muutunud raskemaks, samuti on teda vangistuses karistatud distsiplinaarkorras. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamiseks annab aluse asjaolu, et ta on vangistuses viibinud juba väga pikka aega ja karistust jääb veel kanda ainult 1 aasta 4 kuud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalses vangistuses viibib teist korda. Lääne-Viru Maakohtu 22.06.1994 otsusega oli teda karistatud vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 2 aastat. Nimetatud katseaega kinnipeetav nõuetekohaselt läbida ei suutnud, kuna sama kohtu 19.02.2006 otsusega mõisteti ta uuesti süüdi. Samuti nähtub asja materjalidest, et vangistuse kandmise ajal Lääne-Viru Maakohtu 11.05.2001 otsuse alusel pani ta toime uued kuriteod. Ka on teda vangistuses karistatud kolm korda distsiplinaarkorras, kaks karistust on käesoleval ajal veel kehtivad. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole kinnipeetav isik, kes on orienteeritud seaduskuulekusele. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses viibimise ajal, seega ei ole mõistetud karistused täitnud oma eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Maakohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta karistuse lõpuni jääva katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetav on näidanud oma elukohaks vangistusest vabanemise korral xxx xx xxxc xxx. Nagu nähtub kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest, on tegemist sotsiaalkorteriga, mis oli kinnipeetavale eraldatud vastavalt esitatud avaldusele. Sotsiaaltöötaja ei ole kinnipeetavaga kohtunud ja teda iseloomustada ei osanud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav ei ole nimetanud võimalikku töökohta vabanemisel, mistõttu ei ole kriminaalhooldusametnik seda ka kontrollida saanud. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav küll, et asub tööle Porkuni kooli ehitusel, kuid ei osanud millegagi põhjendada, miks ta seda töökohta ei nimetanud kriminaalhooldusametnikule, et viimasel oleks olnud võimalik seda väidet kontrollida. Maakohus ei saa aluseks võtta ainult kinnipeetava suulisi selgitusi. 3 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub ka, et kinnipeetaval puudub vabanemise korral toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Vangistuse ajal suhtles kinnipeetav küll oma poolõega, kuid käesolevaks ajaks on suhted katkenud, kuna kinnipeetav soovis poolõde ja tema peret vaid oma huvides ära kasutada. Samuti on vangistuse ajal katkenud suhted endise elukaaslasega. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses viibinud juba väga pikka aega, leiab maakohus, et põhjendatud oleks kinnipeetava vabanemine vangistusest koos kriminaalhoolduse teostamisega, mis aitaks teda resotsialiseerumisel ja oleks igatepidi abiks. Samas leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal on ennatlik. Nagu nähtub kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest ja vangla iseloomustusest, on kinnipeetaval võimalik vanglas 2010.aastal läbida psühholoogiline nõustamine empaatiavõime arendamiseks ja emotsionaalse tasakaalukuse saavutamiseks ning individuaalvestlused väärtushinnangute teemal. Arvestades asjaolu, et vabanemisel puudub kinnipeetaval toetav sotsiaalne lähivõrgustik ja tal tuleb üksinda hakkama saada, peab maakohus eelnimetatud tegevuste läbimise väga oluliseks. Ka töötamine vangistuses aitaks kaasa tööharjumuse säilimisele, mis vabanemise korral annab paremad võimalused töö leidmiseks. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales kohtuistungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle poolt esitatud taotluse kohaselt on tasu õigusabi eest kohtuistungil osalemisel 250 krooni, millele lisandub käibemaks 50 krooni. Seega kuulub kinnipeetavalt riigituludesse väljamõistmisele 300 krooni. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik 4