(4)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.10.2009. Kinnipidamisasutusest Vitali Bodrjagini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav ei ole vangistusaja jooksul osalenud üheski taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis ega asunud ka vanglasiseselt tööle. Vabanemisel soovib elama asuda ema, J B korterisse aadressil XXX. Kinnipeetava ema oli nõus poega igati toetama, ent 26.01.2010 kinnipeetava ema suri. Korteris, kuhu kinnipeetav plaanis vabanemisel elama asuda, elab tema vend, A B, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kelle peamine sissetulek on üksnes töövõimetuspension 1000 krooni. Vitali Bodrjagin omab keskharidust ja elektrimontööri elukutset. Vabaduses ametlik töökoht puudus. Enne vangistust hankis isik raha narkootikumide ebaseadusliku käitlemise kaudu ning kulutas raha narkootikumidele. Vabanemisel puudub kindel töökoht. Täitise andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid kokku 140959 krooni ja 41 senti. Kriminaalhoolduse järelevalve all eitas oma narkoprobleemi väites, et mõnuaineid ei tarvita. Kinnipeetavat on rkiminaalkorras karistatud viiel korral. Reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi vabastamist, kuna isiku suhtes on varasemalt rakendatud käitumiskontrolli ning varasem käitumiskontroll ei ole kinnipeetava osas soovitud tulemusi andnud. Käitumiskontrolli ajal sooritas isiku uue õigusrikkumise. Kinnipeetaval puuduvad vabanedes toetavad isikud, kes aitaks teda moraalselt kui ka materiaalselt. Kinnipeetava sotsiaalne ja majanduslik olukord ema surma tõttu on olulisel määral muutunud ning Viru Vangla on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamine on hetkel ennatlik ega aitaks kinnipeetava resotsialiseerimisele vabanemisel, pigem soodustab hetkeline olukord uuesti isiku kuritegelikule teele sattumist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Vitali Bodrjaginil puudub vanglast tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kindel töökoht (sooritatud kuriteod on nii varavastased kui rakvatervisevastased, mis on seonduvad V.Bodrjagini narkosõltuvusega), samuti seda, et V.Bodrjagini eelnev allutamine käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, kuna ta suhtus kriminaalhooldusesse ükskõikselt jätkates narkootiliste ainete tarvitamist ning pannes toime uue kuriteo (narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise, veo, grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo), kriminaalhooldaja leiab, et V.Bodrjagini vabastamine tingimisi ennetähtaegselt kinnipidamiskohast on ennatlik. Viibides kinnipidamiskohas on V.Bodrjaginil soovituslik läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening, mis on suunatud sõltuvusprobleeme omavatele isikutele ning arendada oma kutseoskusi. Vitali Bodrjagin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elukoht on olemas. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isik on korduvalt 5 korral kohtulikult karistatud, nendest 3 korral narkokuriteo toimepanemise eest, kahel korral narkokuriteod olid toime opandud katseajal. Prokurör nõustub kriminaalhooldajaga, et kinnipeetu kriminaalhooldusele ei sobi ja seega ka ennetähtaene vabastamine ei ole võimalik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Vitali Bodrjagin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas.

(4)läbivaatamisel arvesse kõik Vitali Bodrjagini isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Vitali Bodrjaginit on karistatud 2 korral varavastaste (varguste) kuritegude toimepanemise eest ja 3 korral narkokuritegude eest. Isikut on varem kahel korral karistatud ka tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Viimasel katseajal pani toime esimese astme kuriteo narkootilise aine suures koguses käitlemise ligi aasta peale Viru Maakohtu 03.04.2007 kohtuotsuse tegemist. Samast kohtuotsuset (isiklik toimik 15-28) on näha, et kuritegevuse perioodiks on 31.01-16.02.2008 ja käideldud narkootiliste ainete kogused on piisvalt suured: pulber massiga 2,17 g, mis sisaldas 1,2% 3-trimetüülfenatnüüli ehk 0,026 puuhast 3metüülfentanüüli, tablett Radedorm, mis sisaldas 0,13 g psühhotroopset ainet nitrasepaami, 0,035 g ja 0,071 g 3-metüülfentanüüli sisaldavat narkootilist ainet. Seega kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-9) on näha, et Vitali Bodrjaginit on väärteokorras 1 korral karistatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise eest ja 2 korral Liiklusseaduse rikkumise eest rahatrahvidega, kusjuures 1 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Vitali Bodrjagini puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Vangistuse jooksul kinnipeetav töötanud ega sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Vitali Bodrjaginile enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 12.04.2010. Vabanedes on Vitali Bodrjaginil kindel elukoht aadressil XXX. Käesoleval ajal elab nimetatud korteris kinnipeetava vend, A B, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud (on toime pannud nii isikuvastaseid kui üldohtliku kuriteo). Vabanedes ei ole Vitali Bodrjaginil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal pikaajaline töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Vitali Bodrjagini lähedasel, vennal, A B puudub samuti töökoht ning ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 1000 krooni. Narkootikumide tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on tal tasumata rahalisi nõudeid 140 959 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Vitali Bodrjagini poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, tema varasemat elukäiku (korduvad narkokuriteod ka katseajal), garanteeritud töökoha ja toetava sotsiaalse võrgustiku puudumist, ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Vitali Bodrjaginile piisavalt mõju. Vitali Bodrjagini puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreenind osalemist vangistuse ajal. 3

(4)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes