KOHTUMÄÄRUS Süüdimõistetu Viru Maakohus 30.aprillil 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Loretta Pikma Piret Juuse juuresolekul Ave Arnim vandeadvokaat Veljo Viilol 1-07-13895 Kohtutäitur Kersti Vilbo avaldus Marek Linde´le asenduskaristuse määramiseks Marek Linde isikukood 38604182265; elukoht:xxx Kaitsja Kohtuistungi aeg Vandeadvokaat Veljo Viilol 21.04.2010 avalikul kohtuistungil. Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Kaitsja Asja number Kriminaalasi Juhindudes TMS § 201, KarS § 70, KrMS § 417 lg 3, § 431 ja 432 kohus MÄÄRAS Jätta rahuldamata Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo avaldus Marek Linde´le Viru Maakohtu 07.11.2007.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr.1-07-13895 Marek Linde´le KarS § 424 järgi mõistetud rahalise karistuse (60 päevamäära) s.o 21480 tasumata osa jääk – (21480 -7334,31(tasutud) s.o 14145,69 krooni osas asenduskaristuse määramiseks. Jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda: 2842,80 krooni. Määruse ärakiri edastada Marek Lindele, kaitsjale, prokurörile ja kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Juhindudes KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 ja § 387 lg 1 on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 07.11.2007.a. kohtuotsusega käskmenetluse korras tunnistati Marek Linde süüdi KarS §424 järgi ja temale mõisteti rahaline karistus 60 päevamäära s.o 21480.- krooni. Rahalise karistuse sissenõudmiseks algatati 13.03.2008 täitemenetlus ning täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 28.03.2008. a. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning temale teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele sissenõuet pöörata või ei ole olemasoleva vara väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulutusi. Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo esitas 11.03.2010.a kohtule avalduse Marek Lindele Viru Maakohtu 07.11.2007.a. kohtuotsusega nr.1-07-13895 KarS § 424 järgi mõistetud rahalise karistuse (60 päevamäära) tasumata osa – 45 päevamäära asendamiseks vangistusega Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 alusel. 1
(4)Kohtutäituri avalduse kohaselt rahalise karistuse summat 21480.- krooni tasus võlgnik osaliselt summas 3845,99 ja nõude jääk on 17634,01 krooni. Marek Linde selgitas kohtuistungil, et ta on tasunud täiendavalt 09.
- 2010 summa 3434,61 krooni ja esitab kohtule kviitungi. M.Linde palub mitte asenduskaristust määrata, sest tal on garanteeritud töökoht, mis võimaldab tasuda rahalist karistust osamaksetena. Kaitsja Palub mitte määrata asenduskaristuseks aresti. M.Linde asub tööle maikuus ja see võimaldab tasuda igakuulised maksed kuni rahalise karistuse tasumiseni. Prokurör palub jätta kohtutäituri taotlus rahuldamata. Kohtu seisukoht: Täitmiskohtunik, vaadanud läbi kohtutäituri esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte selgitused, leidis, et kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas menetluses juhindub täitmiskohtunik Riigikohtu 17.03.2003.a. kohtuotsuses nr. 3-1-3-10-02 (Brusilov) väljendatud seisukohast: “ Põhiseaduse § 23 lg 2 teises lauses sätestatud põhiõigus laieneb ka kohtuotsuse järgi karistust kandvatele isikutele. Põhiseaduse sõnastamisel on eeskujuks võetud ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 15 lg 1, mis kattub Põhiseaduse § 23 sõnastusega. Ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on ette nähtud põhimõte, et kui pärast kuriteo toimepanemist nähakse seadusega ette leebem karistus, siis kohaldatakse seda karistust. Karistusseadustiku § 5 lg 2 üldisem sõnastus - "seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud" - ei anna piisavat teavet seaduse tagasiulatuva toime ulatuse kohta.“ Seega puuduvad seadusega määratletud piirangud eelnimetatud sätte kohaldamiseks käesolevas menetluses asenduskaristuse määramise küsimuse lahendamisel. Eelnimetatud Riigikohtu kohtuotsuse p-s
- on Üldkogu seisukohal, et Põhiseaduse § 23 lg 2 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et selle kaitseala laieneb ka karistuse kandmise ajale. Põhjendid selliseks tõlgendamiseks oleksid järgmised. 1) Üldkogu arvates tuleb kaitseala määratlemisel eelistada avaramat käsitlust, mis võimaldab tagada põhiõiguste lünkadeta kaitse ja kaaluda erinevaid põhiseaduslikke väärtusi. 2) Karistusseadustiku § 5 lg 2 sõnastus - "seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud" - ei sea kaitsealale piire. 3). Piirangut ei õigusta üldkogu arvates ka õigluse argument. Seadusandja arvestab karistuste kehtestamisel, et teo eest ettenähtav karistus vastaks teo ohtlikkusele ja oleks õiglane. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2007.a. kohtumääruses täheldatakse samuti alljärgnevalt: „
- märtsi
- a otsuses asjas nr 3-1-310-02 (RT III 2003, 10, 95) asus Riigikohtu üldkogu seisukohale, et PS § 23 lg 2 teist lauset tuleb tõlgendada nii, et selle kaitseala laieneb ka karistuse kandmise ajale (vt üldkogu otsuse punkti 26).
- aprilli
- a määruses asjas nr 3-3-1-69-03 (RT III 2004, 12, 143) selgitas üldkogu, et ta arvestas
- märtsi
- a otsuses PS § 23 lg 2 teise lause kaitseala piiritlemisel küll selles vaidluses kaalul olnud põhiõigustega - iseäranis vabadusekaotusega kaasneva isikuvabaduse piiramisega -, kuid sellest ei tulene, et õigus leebema seaduse tagasiulatuvale kohaldamisele kehtiks vaid juhul, kui samaaegselt on riivatud isikuvabadust. Mõne teise põhiõiguse intensiivne ja kauakestev riive võib olla isikule koormavam kui lühiajaline vabaduse võtmine. (Vt üldkogu määruse punkti 26.) Lisaks võib kergendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu mittelaienemine süüdimõistetutele kaasa tuua õigusloome võrdsuse põhimõtte (PS § 12 lg 1 esimene lause) rikkumise, kuna sellisel juhul koheldaks süüdimõistetuid mõistliku põhjuseta erinevalt võrreldes samal ajal samasuguse kuriteo toime pannud isikutega, kelle suhtes ei ole jõutud seadusemuudatuse jõustumise ajaks kohtuotsust teha (vt üldkogu
- märtsi
- a otsuse punkte 35-39). Seega võib süüdimõistetul teatud juhtudel olla õigus sellele, et kohtuotsuse täitmisel arvestataks pärast selle tegemist karistusseaduses tehtud muudatustega, mis kergendavad isiku olukorda. Samas märgib kriminaalkolleegium, et seadusemuudatus, mis hakkab kehtima pärast kohtuotsuse jõustumist, võib teatud tingimustel tuua küll kaasa isiku 2
(4)vabastamise kohtuotsusest tulenevatest kestvatest karistusõiguslikest järelmitest või nende järelmite leevendamise, ent ei saa anda alust jõustumise ajal seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks ja isiku õigeksmõistmiseks”. KrMS § 431 annab lahendi teinud kohtule ja kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunikule üldise volituse lahendada kohtulahendi täitmisel tekkivaid küsimusi, mille otsustamiseks ei ole sätestatud erikorda KrMS §-des 424-428 või §-s
- Võttes aluseks KrMS § 2 p-s 4 ette nähtud Riigikohtu subsidiaarse õigusloomelise pädevuse kehtestada menetluslikke reegleid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid mis on tõusetunud seaduse kohaldamisel, asub kriminaalkolleegium järgmisele seisukohale. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 431 ette nähtud kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise pädevus hõlmab ka kohtu õigust ja kohustust kontrollida, kas pärast kohtulahendi jõustumist karistusõiguses tehtud muudatus mõjutab tulenevalt PS § 23 lg-st 2 ja KarS § 5 lg-st 2 kohtulahendi täitmist. Kui täitmiskohtunik leiab, et jõustunud kohtuotsusest tulenevad isikule karistusõiguslikud piirangud, mida kehtivas õiguses samadel asjaoludel enam kohaldada ei saaks, ning nende piirangute edasikestmisest tingitud riive isiku põhiõigustele on ebaproportsionaalne võrreldes kollideeruvate väärtustega (õiguskindlus, õigusrahu ja kohtusüsteemi tõhus toimimine), tuleb täitmiskohtunikul süüdimõistetu piirangutest vabastada või piirangute ulatust vähendada. Täitmiskohtuniku sellise pädevuse mittetunnustamisel puuduks süüdimõistetutel menetluslik võimalus taotleda kohtulikku kontrolli küsimuses, kas jõustunud kohtuotsusest tulenevate karistusõiguslike piirangute edasikestmine endisel kujul või mahus rikub tema PS § 23 lg 2 teisest lausest tulenevat põhiõigust selle koosmõjus konkreetse piiranguga riivatava põhiõigusega (nt isikuvabadus). Kolleegium arvestab oma seisukoha kujundamisel ka sellega, et täitmiskohtuniku pädevus kontrollida pärast kohtuotsuse jõustumist kehtima hakanud seaduse mõju kohtuotsuse täitmisele ei ole olemuslikus vastuolus KrMS § 431 ulatusega.
- Küsimuse, kas ja kuidas mõjutab kohtuotsuse täitmist pärast kohtuotsuse jõustumist karistusseaduses tehtud ning isiku olukorda kergendav muudatus, saab kohus lahendada KrMS § 431 alusel. See toimub KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kirjalikus menetluses süüdimõistetu või tema kaitsja avalduse alusel.
- Maakohtu määruse peale, millega otsustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist kehtima hakanud seadusemuudatuse mõju kohtuotsuse täitmisele, saab nii süüdimõistetu, tema kaitsja kui ka prokurör vastavalt KrMS § 383 lg-le 1 ja § 384 lg-le 1 esitada määruskaebuse ringkonnakohtule.
- Kolleegiumi hinnangul tagab KrMS § 2 p 4 alusel KrMS §-dest 431-432 ning sama seadustiku
- peatükist tuleneva menetluskorra rakendamine süüdimõistetule piisavalt tõhusa võimaluse põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks.
- Eeltoodust tulenevalt peab selleks, et otsustada, kas pärast kohtuotsuse tegemist jõustunud seadusemuudatus mõjutab mingi karistusõigusliku järelmi püsimist süüdimõistetu suhtes, kaaluma ühelt poolt sellest järelmist tingitud põhiõiguste riive intensiivsust ja teiselt poolt seda, kuivõrd kahjustaks süüdimõistetute suhtes karistusseaduse mingi muudatuse tagasiulatuv kohaldamine õiguskindlust, õigusrahu ning kohtusüsteemi efektiivset toimimist. Mõningaid pidepunkte selliseks kaalumiseks on võimalik leida ka Riigikohtu varasemast praktikast. Täitmiskohtunik arvestab Riigikohtu kohtuotsuses nr. 3-1-1-86-05 avaldatud seisukohta: Õiguskirjanduse (vt I. Pilving. Õigusriigi printsiip ja normitehnika, lk 85) kohaselt tähendab varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud üldises korras, mõjutades ka õigusakti jõustumise hetkel kestvaid õigussuhteid. Sama seisukohta kinnitab ka senine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi praktika, mille kohaselt rikub pärast uue seaduse jõustumist eelmise seaduse alusel antud määruse kohaldamine Põhiseaduse § 87 p 6 ning õiguskindluse põhimõtet (vt
- juuni
- a otsus asjas 3-4-1-5-98 - RT III 1998, 58, 939 ja
- veebruari
- a otsus asjas 3-4-1-3-01 - RT III 2001, 6, 62). Marek Lindele Viru Maakohtu 07.11.2007 mõistetud kohtuotsuse alusel tunnistati Marel Linde süüdi ja temale inkrimineeritud käitumine seisnes süüdimõistetu poolt mootorsõiduki 3
(4)juhtimises alkoholijoobes. Indikaatorvahendiga (tlk.4) joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtub, et Marek Lindel tuvastati 03.11.2007 alkoholijoove 0,95 mg/l. Täitmiskohtunik tuvastas, et alates 01.07.2009 kehtima hakanud Liiklusseaduse redaktsioon(RTI 17.12.2008,) kergendab Marek Linde olukorda seoses uuest seadusest tulenenud tagasiulatuva kergendava mõju tõttu. 7419. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine
(1)Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10– 0,24 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Eelnevast nähtub, et alates 01.07.2009 on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes 0,75 mg/l kvalifitseeritav kuriteona KarS 424 järgi. mille eest seadusandja näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut s.o 18000 krooni. M.Linde on tasunud rahalise karistuse summa 7334,31 krooni. Täiendavalt eeltoodule omab ka seaduse tagasiulatuv ja süüdimõistetu olukorda kergendavat mõju alates 01.01.2010 kehtima hakanud Politsei –ja Piirivalve seaduse rakendamise seaduses sätestatu (RT I, 22.12.2009,62,405), kergendades süüdimõistetu olukorda mootorsõiduki juhi alkoholijoobe kontrollimise korda arvestades. § 724. Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal
(1)Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. …
(4)Kui politseiametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral. Marek Linde alkoholisisaldust tema väljahingatavas õhus kontrolliti indikaatorvahendiga ja rikkumise hetkel oli selline kontrollimise viis seadusest tulenev. M.Linde loobus vereproovi andmisest ja tõendusliku alkomeetriga ei ole isiku joobeseisundit kontrollitud. Seega leiab täitmiskohtunik, et alates viimatinimetatud kahe seaduse kehtima hakkamise tähtajast, mis kergendavad süüdimõistetu olukorda seaduse tagasiulatuva kergendava mõju tõttu ja eelpoolnimetatud riigikohtu lahendites väljendatud seisukohaga on Marek Lindele asenduskaristuse määramine põhjendamatu ja täitemenetlus käesolevas kriminaalasjas kuulub lõpetamisele. Kohtunik Loretta Pikma 4
(4)