KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-8694 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju R
§ 183
lg 2 p 2 ja § 187 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus
- märtsi
- a. Seega lõppeb kinnipeetava karistusaeg
- märtsil
- a. Tartu Vangla poolt kohtule esitatud M. Manguse iseloomustusest ilmneb, et teda on 3-l korral karistatud distsiplinaarkorras. Viimase distsiplinaarkaristuse on M. Mangus saanud
- detsembril
- a ja karistuseks mõisteti 25 ööpäeva kartsa. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Convictus ja asunud õppima keevitaja eriala. Vangistuse jooksul on käinud regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul. Kriminaalhooldaja ettekandest selgub, et M. Mangus soovib vabanemisel asuda elama xxx asuvas elamus, kus hetkel keegi ei ela. Sel põhjusel puudus kriminaalhooldusametnikul ka võimalus kontrollida eluruumi sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks ja koduseadme paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul mõjutavad M Manguse käitumist vabaduses varasem alkoholi tarvitamise eelsoodumus ja sellest tulenev vägivaldne käitumine. Samuti on oluliseks riskiallikas varasem narkootikumide tarvitamine. Riskidena on kriminaalhooldaja märkinud ka M. Manguse isikuomadusi, täpsemalt suutmatust aru saada oma tegude tagajärgedest tõsidust ja suutmatust aktsepteerida ühiskonna käitumisnorme. Menetlusosaliste seisukohad M. Mangus avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on valmis täitma elektroonilise valve tingimusi. M. Mangus kinnitas, et tema elukohas on kõik võimalused elektroonilise valve kohaldamiseks. M. Mangus avaldas, et tal on võimalik asuda tööle OÜ-sse xxx abitöölisena. Samuti on tal olemas kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol. Kaitsja palus M. Mangus ennetähtaegselt vabastada, leides, et on olemas kõik vabastamise alused ja M. Mangust tuleks usaldada. Prokurör leidis, et kuivõrd M. Manguse varasem elukäik viitab reale riskidele, mis võivad oluliselt mõjutada M. Manguse käitumist vabaduses. Arvestades asjaolu, et M. Mangus pole suutnud ka vangistuses järgida kodukorda ja teda on alles hiljuti karistatud distsiplinaarkorras, ei ole M. Mangus ennetähtaegne vabastamise elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajahetkel põhjendatud. Kohtu seisukoht M. Mangus mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises, millest üks oli esimese astme kuritegu.
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
§ 75
lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
§ 76lg 2 p 1 kohaldamise üks formaalsetest eeldustest on täidetud. 2
(3)Nimelt on M. Mangus andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kohus kontrollinud, et M. Mangus on ära kandnud poole mõistetud karistusajast. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja ei saanud hinnata asjaolu, kas M. Manguse tulevane elukoht aadressil xxx on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, sest tal puudus võimalus eluruumiga tutvuda.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas alaealiste kallutamise eest narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Nii Tartu Vangla kui ka kriminaalhooldaja poolt tehtud M. Manguse iseloomustusest nähtub, et isikul on olnud probleeme alkoholiga ja narkootikumidega. Alkoholi tarbimisel nõrgeneb oluliselt isiku enesekontroll. M. Mangus kaldub vägivaldusele, mida kinnitab ka viimane distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava ründamise eest. Kohtul puuduvad tõsikindlad andmed selle kohta, et M. Mangus saaks vabanedes asuda tööle tema poolt viidatud firmas. Kinnipeetaval on 80% -line töövõime kaotus, mis oluliselt raskendab töötamist ja võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus on seisukohal, et M. Mangus ei ole käesolevaks ajaks teinud järeldusi oma varasemast käitumisest ning puudub alus arvata, et ta suudaks vabaduses õiguskuulekalt elada. Kriminaalhooldaja väljatoodud riskifaktorid on oluliseks takistuseks M. Manguse seadusekuulekusele vanglast vabanemisel. Käesoleval ajal on vangistuse tähtaja lõppemiseni veel peaaegu kaks aastat. Arvestades M. Manguse poolt toime pandud kuritegude raskust ei oleks tema ennetähtaegne vabastamine pea kaks aastat enne karistusaja lõppu ka kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Kohtunik Rutt Teeveer 3
(3)