1-10-5951/4

(10260102105)Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kiirmenetluses Markko Eiti süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav MARKKO EIT Elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood 38608132762, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel-eesti keel,

1. klassi haridust, ei tööta, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Markko Eit KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 240 päevamäära, s.o 12000 (kaksteist tuhat) krooni. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (üks) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011, viitenumber
2. Sisse nõuda Markko Eitilt menetluskuludena riigituludesse: 1) sundraha 3263 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kolm) krooni; 2) kaitsetasu 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni vandeadvokaat Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber
3. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(3)Menetluskuludena kaitsjale RÕS § 21 lg 1 ja „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra p 52 ja 57 alusel välja makstud tasu õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja ning sõidukulu eest, kokku summas 700 krooni, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud Markko Eitile selles, et tema, olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,76 mg/l alkoholi), juhtis 04.05.2010.a kell 18.09 ajal Jõgevamaal Palamuse vallas Pikkjärve külas Pikkjärve juurde viival teel suunaga Pikkjärve poole mootorsõidukit Audi 80 reg nr 939 TCY. Seega pani Markko Eit toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistusseadustiku § 424 järgi toimepandud kuritegude eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 240 päevamäära, s.o 12000 krooni riigi tuludesse. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kuna süüdistataval puudu üldse mootorsõiduki juhtimise õigus, siis KarS § 50 lg 1 p 1 sätestatud lisakaristus kohaldamisele ei kuulu tulenevalt Riigikohtu praktikast ja see on kokkuleppe sisust õigesti välja jäetud. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. RÕS § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus igaks eelarveaastaks, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu. „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) on kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009.a otsusega. Eelnimetatud korra punkti 14 kohaselt on riigi õigusabi korras määratud kaitsjale tasutud menetlustoimingutes osalemise tasud kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest vastavalt menetlustoimingute arvule, Korra punktide 24 ja 25 alusel istungil osalemise eest iga poole tunni kohta ja lisaks Korra punkt 52 alusel tasu riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest ning Korra punkt 57 alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulud. Kokku on kaitsjale väljamaksmisele määratud 1850 krooni. Kohus leiab, et süüdimõistetult tuleb riigituludesse õigusabi eest sisse nõuda vaid kaitsjale menetlustoimingutes ja kohtuistungil osalemise eest makstavad tasud, s.o kokku 1150 krooni (3x350 kr + 100 kr = 1150 kr). Kuna kaitsja ei ole käibemaksukohuslane, siis käibemaksu ei lisandu Tasu, mis on kaitsjale makstud Korra p-de 52 ja 57 alusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja 2

(3)ja õigusabi osutamisega seoses kantud sõidukulude eest, tuleb jätta riigi kanda. Kehtiva korra kohaselt riigi õigusabi korras kaitsja määramisel puudub süüdistataval võimalus kaasa rääkida või avaldada arvamust otsustuse üle, millega talle määraratakse Jõgeval menetlustoimingu läbiviimiseks kaitsja teisest linnast (antud juhul Rakverest), millega kaasneb täiendavaid kulusid (antud juhul 700 kr). Nimetatud kulusid ei kaasneks, kui kaitset teostaks samast linnast määratud kaitsja. Antud olukord seab ilmselgelt need süüdistatavad põhjendamatult halvemasse olukorda, kui need, kellele osutavad õigusabi samas linnas paiknevad õigusabi osutajad. Kohtunik 3