4-10-851/2

4-10-851 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-851 (2230,10,005193) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi Liiklusseaduse § 7423 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Oleg Novožilov (ik: 36608160349, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
3. Oleg Novožilov süüdi tunnistada LS § 7423 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühiku ulatuses, so 3000 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „Oleg Novožilov, 4-10-851, rahatrahv“.
4. KarS § 83 lg 1 ja 4 alusel konfiskeerida Oleg Novožilovilt ära võetud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade Crunch
6. Konfiskeeritud kiirusemõõteseadet avastada võimaldav seade Crunch 2130, millel vastavalt kehtivatele normatiivaktidele ei saa olla seaduslikku valdajat, tuleb anda KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel riigi omandisse, andes selle üle Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledži kollektsiooni õppeotstarbeliseks kasutamiseks.
7. Määratud rahatrahvi tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 27.04.
8. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 25.02.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 20100225792403 selles, et samal päeval kella 16.37 ajal Uus-Maleva 4 maja juures suunaga Amburi tänava poole juhtis Oleg Novožilov sõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx, milles asus kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade Chrunch 2130, mis oli sisse lülitatud, millega rikkus menetlusalune isik LE § 224 nõudeid ja pani toime LS § 7423 ettenähtud väärteo. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on menetlusalune isik märkinud, et sõitis keskusest Koplisse ja oli kinni peetud politsei poolt, kes palusid välja anda radarivastane seade Chrunch. Ei teadnud, et Eestis ei tohi seda kasutada. Väga kahetseb toimunut ja palub karistada minimaalse karistusega. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et ei teadnud, et sellist seadet ei tohi kasutada. Mujal Euroopa riikides paljudes on see lubatud. Nüüd teab, et ei tohi kasutada. Seade on talle kingitud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LE § 224 nõuete rikkumisena ja LS § 7423 ettenähtud väärteona. Karistuseks taotleb rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni ja kiirusemõõteseadet avastava seadme konfiskeerimist ning selle üleandmist Sisekaitseakadeemis Politsei- ja Piirivalvekolledžile õppeotstarbeliseks kasutamiseks. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, sealhulgas menetlusaluse isiku seletusi kohtuvälises menetluses, väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, uurimiseksperimendi protokolli, menetlusaluse isiku karistusandmeid, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt peatati menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk, millel oli sisselülitatud kiirusemõõteseadet avastada võiv seade. Seadet vaadeldi ning korraldati uurimiseksperiment, mille tulemusena veenduti selles, et seade töötab sihtotstarbeliselt. Seejuures ilmnes, et seadme saab eemaldada, kuid seadme toitejuhet mitte, millest saab järeldada, et seadme toide on paigutatud statsionaarselt ja seadet kasutatakse regulaarselt. Vastavalt kehtiva Liikluseeskirja § 224 sätetele ei tohi sõidukis olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Kohus teeb väärteomenetluses tehtud toimingutest ja nende käigus avastatud asjaoludest järelduse, et menetlusalune isik, vaatamata seletusele, et ta ei teadnud, et Eestis ei tohi sellist seadet kasutada, tegutses väärtegu toime pannes teadlikult ja tahtlikult eesmärgiga väärtegu toime panna. Kuivõrd menetlusalusel isikul on Eesti Vabariigis välja antud juhiluba, siis peab ta teadma nii Eesti Vabariigis kehtivaid liikluseeskirja kui ka liiklusseadust, millistest esimeses on sätestatud sellise seadme kasutamise keeld ja teises sellise seadme kasutamise eest määratav karistus. Kui isik ei tunne liiklust reguleerivaid normatiivakte, ei saaks talle anda ka juhtimisõigust. Seega oli ta väga hästi teadlik ka sellise seadme kasutamise keelust. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7423 ettenähtud väärteona ning kohtu arvates puudub alus sellise kvalifikatsiooni ümberhindamiseks. 2 Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni. Vastavalt kohtupraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt määratakse karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Kohus ei ole väärteoasja menetluse käigus tuvastanud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu on küllaldane alus karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik on küll kohtuvälises menetluses avaldanud kahetsust, kuid menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud tahtlikult toime pandud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest aastate jooksul nii rahatrahvidega, mis ulatuvad pea 100 000 kroonini kui ka arestiga ning järjekordse tahtliku väärteo toimepanemine viitab kahetsuse puudumisele, mistõttu ei saa kohus avaldatud kahetsust võtta siirana ega arvestada karistust kergendava asjaoluna. Kuivõrd menetlusaluselt isikult võeti ära kiirusemõõteseadet avastav seade, mille sõidukis olemine on LE § 224 kohaselt keelatud, siis on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, mille kasutamine on keelatud ja mis kuulub seetõttu KarS § 83 lg 1 ja lg 4 alusel konfiskeerimisele. Märt Toming kohtunik 3