4-09-12586/7

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-09-12586 11.novembril 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, kaebuse esitaja Aleksei Lvov ja kohtuvälise menetleja esindaja Talvo Rüütelmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Aleksei Lvovi kaebust Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 29.06.2009.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr K038444. Nimetatud otsusega karistati Aleksei Lvovi LS § 7437 lg.1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, so 300.-krooni. Rikkumine seisnes selles, et 29.06.2009.a. kell 16.56 Tallinnas Pelguranna 47 Aleksei Lvov parkis mootorsõiduki LM 361 (peatamise keeld), LM 579 (sõiduk teisaldatakse) mõjupiirkonnas, rikkudes sellega LE § 152 p.1 nõudeid ning pannes sellega toime Liiklusseaduse § 7437 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Aleksei Lvov esitas Harju Maakohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks, sest 29.06.2009.a. Pelguranna tänaval parkimist keelavaid märke ta ei näinud, seal parkisid mitmed autod, millised ei takistanud remonttööde tegemist, auto teisaldamiseks puudus vajadus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja taotles otsuse tühistamist. Ta seletas, et sõitis Pelguranna teele välja hoovist majade nr.51 ja 53 vahelt: Pelguranna tee on kahesuunaline, auto parkis ta tänava merepoolses ääres, kus tema ei näinud parkimist keelavaid märke. Kinnitas, et pärisuunas nägi parkimist keelavat ajutist liiklusmärki, kuid tema arvates selle liiklusmärgi mõjuala oli ainult ühes suunas, mitte sellel tänava poolel, kus tema parkis. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt otsus on õige ja muutmisele ei kuulu. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistaja N.T, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et menetlusalusele isikule on õigusi ja kiirmenetluse kohaldamise erisusi selgitatud, sest menetlusalune isik on oma allkirjaga kiirmenetluse 2 otsuse pöördel kinnitanud, et on õigustega tutvunud, samuti kinnitas seda oma allkirjaga menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis. Menetlusaluse isikuna 29.06.2009.a. ülekuulamisel seletas A.Lvov: “võimalik, et parkisin valesti, kuid märke ei näinud, nagu ka teised autod”. Väärteotoimikus asuvatelt fotodelt nähtub, et Pelguranna tänava mõlemas otsas olid paigaldatud alalised ja ajutised liiklusmärgid 361 ja 579 (foto 6 ja 4). Pelguranna tee on kahesuunaline, fotodelt nr.3 ja 4 on selgelt näha, et teisaldusauto taga seisnud kaebuse esitaja autost on nähtav ajutine liiklusmärk 361 ja 579, mis oli paigaldatud pärisuunas. Kaebuse esitaja parkis oma auto vastassuunda. Vastassuunas kaebuse esitaja autost ligi 10 meetri kaugusel on paigaldatud samasugune ajutine liiklusmärk, mida väidetavalt kaebuse esitaja ei näinud. Kaebuse esitaja taotlusel uuriti tõendina videosalvestust sündmuskohast, mille tegi kaebuse esitaja järgmisel päeval 30.06.2009.a. Videosalvestuselt on näha, et elumajade vahele olid paigaldatud liiklusmärgid 684 “Hoiatustara. Teetöö koht või teel olev takistus”. Seega kaebuse esitaja ei saanud majade vahelt välja sõita või kui sõitis, siis oli teadlik, et sõidab teetööde kohale. Kohus asub seisukohale, et väljasõitmine elumajade vahelt kaebuse esitaja poolt on tõendamata: seda ei kinnitanud tunnistaja N.T, kes autos viibis ja 29.06.2009.a. ülekuulamisel menetlusalusena isikuna seda ei seletanud ka kaebuse esitaja. Peale selle, sõites mööda Pelguranna tänavat ja nähes pärisuunas paigaldatud liiklusmärki 361 ja 579 ning parkides selles kohas auto vastassuunda, oleks hoolikas inimene veendunud vastassuunas (merepoolses ääres) parkmist keelavate liiklusmärkide puudumises. Samuti esinevad kaebuse esitaja ja tunnistaja ütlustes sellised vastuolud, mis viitavad ütluste sobitamisele tekkinud olukorrale, kaebuse esitaja sooviks on olnud kirjeldada olukorda nii, et tal puudus võimalus näha paigaldatud ajutisi liiklusmärke. KarS § 15 lg.3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. A.Lvov pani süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuivõrd ta ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust: kohusetundlik ja tähelepanelik suhtumine eeldanuks liiklusmärkide märkamist. A.Lvov oleks pidanud ette nägema, et liiklusmärkide mittenägemine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu. Asjas ei esine süüd välistavaid asjaolusid. A.Lvovi rikkumine oli õigesti kvalifitseeritud ja vajas karistuse määramist. Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks ka karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Seejuures tuleb arvestada karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kahetsust ei avaldanud kaebuse esitaja ka kohtuistungil, seega kohus ei tuvastanud ka kergendavaid asjaolusid. Trahv ei ole määratud sanktsiooni ülemmäära suuruses. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet ja väärteo toimepanemise asjaolusid ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 111, 132 p.1 ja § 135, 155, 156 o t s u s t a s: 3 Jätta Aleksei Lvovi kaebus rahuldamata ja Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Transpordiameti kaudu) 29.06.2009.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr K038444 - muutmata. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 11.11.2009.a. ja otsus tervikuna koostatakse ja on pooltele tutvumiseks kohtus kättesaadav kassatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: