4-09-16535/10

Väärteoasi nr. 4-09-16535 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-16535 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Kadri Allika Kohtuasi Jaanus Mutli (isikukood 37403075222) väärteokaebus 409-16535 Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse otsusele väärteoasjas nr 2301,09,000069 Asja läbivaatamise kuupäev 29.09., 01.10., 07.10., 21.10., 10.11.2009.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja kaitsja Urmas Ustav kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna esindaja Tõnis Gents RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 4, 5; 23, 132 p 3, § 133, § 134, § 155-156, kohus otsustas: Tühistada kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse 30.07.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2301,09,000069 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4, 5 alustel, kuna väärteo aegumistähtaeg on möödunud, samuti on teos ilmnenud kuriteo tunnused. Saata väärteomaterjalid Põhja Ringkonnaprokuratuuri kohtueelse menetluse korraldamiseks. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 148 902 krooni 40 senti ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus vaidlustatud lahendi edastamiseks Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. alates 10.11.2009.a. ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24) s.o. alates 11.11.2009.a. kl.10.00 Menetluse käik Harju Maakohtule on 14.08.2009.a. esitatud kaebus Jaanus Mutli kaitsja poolt, milles taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p. 1 ja p. 5 alusel, samuti väärteoasjas lahendi tegemisel KVS § 263, kui põhiseadusega vastuolus oleva sätte, kohaldamata jätmist ning otsuse edastamist Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelvalvemenetluse alustamiseks. Ka taotles kaebuse esitaja kaitsja kaitsjatasu väljanõudmist riigilt summas 39 444 krooni Jaanus Mutli kasuks. Kohtuväline menetleja esitas kaebusele oma kirjaliku seisukoha, milles leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning palus jätta see rahuldamata. Kohtus jäid nii kaebuse esitaja kui ka kohtuvälise menetleja esitaja varem esitatud põhimõttelistele seisukohtadele. Küll aga esitas kaebuse esitaja Jaanus Mutli kaitsja täiendava kaitsjatasu nõude summas 109 458 krooni 40 senti. Käesolevat kaebust menetleti kohtuistungitel 29.09., 01.10., 07.10., 21.10., 10.11.2009.a. Kohtu seisukoht Väärteoasjas nr. 230109000069 tunnistati väärteootsusega 30.07.2009.a. Jaanus Mutli süüdi Korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi. Tulenevalt väärteotsusest isik pani toime väärteo perioodil 07.03.2007.a.- 09.11.2007.a. KarS § 10 on aegumise määratlemise seisukohalt oluline väärteo toimepanemise aeg ehk siis ajahetk, mil isik koosseisulisi asjaolusid realiseeris. Selline tegevus väidetavalt, tulenevalt väärteootsusest, lõppes 09.11.2007.a. KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat. Kuna käesolevaks ajahetkeks on möödunud 2 aastat väärteo toimepanemisest, kuulub väärteomenetlus lõpetamisele, seda VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. Samas on kohus jõudnud järeldusele, et antud väärteoasja menetlemisel on ilmnenud teinegi asjaolu, milline oleks tinginud väärteomenetluse lõpetamise aegumisest iseseisvalt. Kohus leiab, et antud väärteoasja menetlemisel kohtus on ilmnenud asjaolud, mis tingivad materjalide saatmise prokuratuuri kohtueelse menetluse korraldamiseks, kuna on ilmnenud põhjendatud kahtlus kuriteo tunnuste esinemises Jaanus Mutli tegevuses, milliste olemasolu vajab täiendavat ja täpsustavat kontrolli ning kohtueelset menetlust. Kohtule esitas kaebuse väärteoasjas nr. 2301090000069 tehtud otsusele Jaanus Mutli kaitsja vandeadvokaat Urmas Ustav, kes leidis, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele, viidates erinevatele põhjustele, sh. väärteokoosseisu puudumisele Jaanus Mutli käitumises ning väärteo aegumisele. Kohtule esitati kaebus ning väärteootsus. Kohtuväliselt menetlejalt kohtule esitatud väärteotoimik oli materjalivaene. Kuna tulenevalt VTMS § 123 on kohus kohustatud menetlema väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke aluseid, teostas kohus põhjaliku täiendavate tõendite väljanõudmise ning kohtulike tõendite uurimise korduvatel kohtuistungitel. Antud kohtu tegevuse käigus ilmnesidki uued asjaolud, millised tingivad vajaduse otsustada kriminaalasja algatamise Jaanus Mutli suhtes, tema käitumises KarS § 293 lg.1 tunnuste ilmnemise tõttu. Kohtus ilmnes tunnistajate HAM(Tallinna Farmaatsiatehase AS raamatupidaja) ütlusest, et Tallinna Farmaatsiatehase AS ostis Domina World Traveli AS-lt kinkekaardi väärtusega 15000 krooni (t.l.115). Antud kaardi ostis Tallina Farmaatsiatehase AS raamatupidaja väitel 07.03.2007.a. Tunnistaja, Domina World Travel AS töötaja HS, ütlustest nähtub, et sama kaardiga tasuti välisreisi eest ning tegemist oli Tenerife puhkusereisiga (t.l.197). Kuna puhkusereisi maksumus ületas kinkekaardi maksumuse, maksti Jaanus Mutli poolt mitmel korral antud puhkusereisi eest juurde, seda 30.10.07, 31.10.07, 09.11.07, 26.11.07. Lisamaksed saabusid Hansapank AS-lt ning Jaanus Mutli arvelt. Sama kinnitas kohtus ka teine sama reisibüroo töötaja Rutt Sardis. Tunnistaja Rutt Sardise ütlusest nähtus, et tegemist oli tegelikult Horizon Travel OÜ poolt müüdava puhkusereisiga ning ilmselt selle kinkekaardi esitaja Jaanus Mutli suhtles reisi küsimustes mitte ainult Domina Travel AS-ga , vaid ka Horizon Travel OÜ-ga iseseisvalt. Ka nähtus tunnistaja HS ütlustest, et faktiliselt kasutasid seda kinkekaarti reisile sõitnud MS ja IS(t.l. 198). Sama kinnitas kohtu järelepärimisele vastusena Horizon Travel OÜ (kiri, t.l. 220). Ka kinnitas HS, et Jaanus Mutli saatis reisibüroole meili, kus märkis, et tema asemel sõidab Saar (t.l.198). Kohtus kinnitas tunnistaja IS, et ta on Jaanus Mutli elukaaslane ning tegemist on lähedaste isikutega ning 12 aastat kestnud püsisuhetega (t.l. 251), sama kinnitas Jaanus Mutli ja ISe suhete kohta tunnistaja Merle Saar, kes kinnitas ka seda, et on ISe ema ning ta ei eitanud puhkusereisil viibimist. Seega ilmnes, et Tallinna Farmaatsiatehase AS poolt omandatud kinkekaarti kasutasid Jaanus Mutli lähedased. Jaanus Mutli, kui kaebuse esitaja, kaitsja rõhus kohtus asjaolule, et ei leidnud tuvastamist, et Jaanus Mutli isiklikult antud kaardi reisibüroole esitas. Ilmselt on antud asjaolu, samuti täpsustavalt muud reisi ettevalmistavat tegevust, võimalik kohtueelsel uurimisel täiendavalt täpsustada reisibüroost vajalikke dokumente välja nõudes, täiendavaid isikuid üle kuulates, kuid antud asjaolu ei oma määravat tähtsust, kuna leidis tuvastamist Jaanus Mutli lähedaste poolt kinkekaardi kasutamine ja Jaanus Mutli poolt tehtud juurdemaksed kaardi osas. Pistise vastuvõtmine tähendab ametiisiku poolt vara või mingi muu soodustuse, hüve enda valdusesse saamist, selle kasutamist. Seejuures pole oluline ,kas seda hüve kasutab ametiisik või tema lähedased (perekonnaliikmed). Ajalisest aspektist ei ole oluline ka see, kas pistise võtmine toimus enne või pärast ametiisiku poolt pistiseandja huvides tegutsemist. Nagu ilmnes, omasid Jaanus Mutli ja Tallinna Farmaatsiatehase AS Jaanus Mutli ametikohaga seonduvat puutumust. Nimelt, tunnistajana üle kuulatud RU (Tallinna Farmaatsiatehase AS juhatuse esimees), kes keeldus ütluste andmisest, kuna pidas neid end süüstavaks, kinnitas, et AS Lasnamäe Tööstuspargilt sai Tallinna Farmaatsiatehase AS ühe objekti rendiõiguse. Tulenevalt tunnistaja Kairi Teniste ütlustest, kes oli Lasnamäe Tööstuspargi nõukogu esimees, osales Tallinna Farmaatsiatehase AS konkursil, millisel otsustati Lasnamäe Tööstuspargi arendust ja tehti otsus Tallinna Farmaatsiatehase AS kasuks ning hääletamisel osales ka J. Mutli, kes omas võrdset häält otsustamisel, antud koosolek viidi läbi Jaanus Mutli kabinetis Tallinna Linnavalitsuses. Sama nähtub protokollist (t.l. 9), et 17.08.2006.a toimus J. Mutli kabinetis AS Lasnamäe Tööstuspark nõukogu koosolek, kus arutati ka Lasnamäe Tööstuspargi arenduskonkursi küsimust, laekunud oli avaldus Tallinna Farmaatsiatehase AS-lt objektide 11,12 osas ning otsustati tunnistada antud pakkumine heaks alghinnaga ehk hoonestusõiguse hinnaga 80 EEK m2 kohta ja väljaostuhinnaga kolme aasta pärast 1250 EEK m2 kohta. Antud päevakorrapunkti kajastusest (t.l. 9 pö) nähtub J. Mutli toetav sõnavõtt Tallinna Farmaatsiatehas AS aadressil ning hääletus nende kasuks. Ilmselt annab kohtueelne menetlus võimaluse täiendavalt välja selgitada Jaanus Mutli tegevuse üksikasjad antud konkursiga seonduvalt. Tulenevalt KarS § 293 lg 1 mõttele on pistiseks ametiisiku poolt talle või kolmandatele isikutele vara või muu soodustuse vastuvõtmine vastutasuna selle eest, et ametiisik on ametiseisundit kasutades pannud toime seadusega lubatud teo. Jaanus Mutli oli AS Lasnamäe Tööstuspark nõukogu liige, abilinnapea, isik vastab ametiisiku tunnustele KarS § 288 mõttes. Eelnimetatud Nõukogu pädevuse fikseerib AS Tallinna Tööstuspargid põhikirja p.7 (t.l. 46 pö). On ilmnenud Jaanus Mutli ametialane seotus asutusega, kelle poolt omandatud kinkekaarti kasutasid tema lähedased puhkusereisiks. Seega on ilmselgelt ilmnenud asjaolud, millised tekitavad kahtlust pistise koosseisu olemasolus KarS § 293 mõttes ning vajavad põhjalikku kohtueelset menetlust. Ka ilmnes Tallinna Farmaatsiatehase AS juhatuse esimehe, RU’i ja ka reisibüroo töötajate ütlustest, et antud juhtumiga seotult on osa materjale (kinkekaardi originaal, reisidokumendid) välja nõutud Kaitsepolitsei poolt, seega on vajalik välja selgitada varasemalt välja nõutud dokumentide iseloom ja asjaolu, milline on väljanõudmise seotus antud juhtumiga, kuna Kaitsepolitsei vastusest kohtule nähtub, et antud kinkekaardiga seoses ei ole seni menetlust algatatud (t.l. 235). Mis puutub kaebuse esitaja, Jaanus Mutli, kaitsja taotlusesse mitte kohaldada KVS §263, siis kohtul puudub vajadus antud normi kohaldamiseks, samuti ei tuvastanud kohus vajadust pöördumiseks Riigikohtu poole antud normi Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kuna väärteomenetlus kuulub lõpetamiseks ka VTMS § 29 p 4 tunnustel, sätestab VTMS § 23, et kaitsjatasu menetlusalusele isikule hüvitamisele ei kuulu, mistõttu kaitsja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Merle Parts Kohtunik