4-09-26163 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-09-26163 (2316,09,014933) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler Tõlk Katrin-Jana Vaab Väärteoasi Kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.10.2009.a otsuse peale liiklusseaduse § 7464 lg 2, § 747 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Sergei Lipski (ik: 36004090315, elukoht: xxx; seoses kuriteoga viibib vahi all ) Kohtuväline menetleja – Põhja Prefektuur (Põhja Politseiprefektuuri õigusjärglane, asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 23.04.2010.a. Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - Sergei Lipski Kohtuvälise menetleja esindaja - Triinu Riigor RESOLUTSIOON Sergei Lipski kaebus jätta rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.10.2009.a. otsus muutmata. 2 27.10.09.a. otsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB-is või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 10220095155219, maksekorraldusele märkida väärteoasja nr 2316,09,
- Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad.
- 27.10.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistati Sergei Lipskit liiklusseaduse § 7464 lg 2 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 85 trahviühikut, s.o. 5 100 krooni. Otsuse kohaselt S. Lipski 06.10.2009.a. kella 18.59 ajal Tallinnas Estonia pst 5 maja juures, liikudes Pärnu mnt. suunas, juhtis mootorsõidukit BMW 525 registrimärgiga xxx, olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, olles varasemalt karistatud turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest ning sõiduk ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Sellega rikkus S. Lipski LE § 68 p 5 ja § 219 nõudeid ning pani toime väärteod LS § 7464 lg 2 ja § 747 järgi. Lähtudes KarS § 63 lg-st 1 mõisteti karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse, s.o. LS § 74 64 lg 2 alusel.
- Esitatud kaebuses palub S. Lipski otsuse tühistada, kuna turvavöö oli tal kinnitatud. Kui politsei ta auto peatas, oli juba pime ja politseinikud võisid eksida. Ta sõitis autos koos OT, kes võib kinnitada, et turvavöö oli neil mõlemal kinnitatud. Politsei sõitis neil kogu aeg järel ning kaebaja arvates polnud politseinikel praktiliselt võimalik näha turvavööde tegelikku olukorda. Kohtuistungil S. Lipski ei eitanud tehnoülevaatuse mitteläbinud auto juhtimist, kuid palus tühistada tema süüdimõistmine kinnitamata turvööga sõitmise eest ning karistust oluliselt vähendada.
- Kohtuvälise menetleja esindaja palus otsuse jätta muutmata ja kaebuse rahuldamata, kuna S. Lipski süüteod on tõendamist leidnud kohtuistungil kontrollitud tõenditega ja õigesti kvalifitseeritud. Talle mõistetud karistus vastab süü suurusele ning on vajalik süüdlase mõjutamiseks mitte toime panna uusi süütegusid.
- Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebaja selgitused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et S. Lipski suhtes tehtud otsus tuleb jätta muutmata ning tema kaebus rahuldamata. LE § 68 p 5 sätestab, et juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. 3 LS § 7464 lg 2 näeb ette vastutuse sõiduki juhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest. Sellist isikut võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LE § 219 sätestab, et liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest on ette nähtud vastutus LS §-s 747 (rahatrahv kuni 30 trahviühikut). S. Lipski on isik, keda on varem karistatud LS § 7464 lg 1 alusel rahatrahviga 600 krooni. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on ta sellise teo toime pannud 13.04.09.a. ja otsus jõustus 29.04.09.a. Sellise teo varasemat toimepanemist (kinnitamata turvavööga sõitmist) S. Lipski tunnistas ka kohtuistungil ning määratud trahvi on ta tasunud. 06.10.09.a. väärprotokolli ülalnimetatud väärtegude kohta on koostanud konstaabel Aleksei Veetlev (tl. 1) S. Lipskile oli see ette loetud, kuid oma seletusest või allkirja andmisest protokollile ta keeldus ning seda on kinnitanud ka tunnistaja K. Kahro, s.o. teine liiklusjärelevalvet teostanud politseinik. Oma allkirja andis S. Lipski vaid protokolli teisele poolele, millega kinnitas, et talle kui menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Kohtuistungil S. Lipski kinnitas, et ärakirja väärteoprotokollist sai ta enda kätte ning vastulauset ta politseile ei esitanud, kuna seda ei võetavat nagunii arvesse. Katrin Kahro on tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud ning nii kohtueelses menetluses (tl.2) kui kohtuistungil on ta kinnitanud, et alates Estonia pst 5 märkas ta, et tumesinise BMW juhil oli turvavöö kinnitamata. Nad sõitsid nii sõiduki kõrval kui taga (auto taha reastusid nad Reaalkooli juures) ja selgelt oli näha, et turvavöö rippus oma algasendis. Auto peatasid nad Vabaduse väljaku lõpus ja juhiks osutus S. Lipski. Kontrollimisel selgus ka asjaolu, et BMWl oli tegemata tehnoülevaatus. S. Lipski protokolli kantud rikkumistega nõus ei olnud, oli agressiivne ning väitis, et turvavöö oli tal kinni ja auto tehnoülevaatuse eest vastutab firma juht, mitte tema kui auto kasutaja. Autos oli S. Lipski üksinda, kaassõitjaid tal ei olnud. Kaebaja poolt taotletud ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Olga Trutnenko ei osanud öelda, kas 06.10.09.a. või üldse oktoobrikuus 2009 võis ta sõita S. Lipski juhitud autos. Kuna ta elas S. Lipskiga ühes majas, oli ta temaga vahel õhtuti koju sõitnud (Astangu 60); on olnud ka paar juhust, kus politsei on auto peatanud, kuid ca 10 minuti jooksul on nad siis sõitu jätkanud ja S. Lipski pole talle öelnud, mis põhjustel teda peatati. Ükskord peatati neid kodu juures, teisel korral tunnistaja ei mäletanud peatamise kohta ning arvas, et see võis olla ka teine juht, kuna koju on ta töölt sõitnud erinevate isikutega. S. Lipski on kohtule väitnud, et politsei käitub tema suhtes pahatahtlikult ja alusetult omistatakse talle süütegusid, mida ta toime pannud ei ole; see tulenevat Eesti politsei korporatiivsest solidaarsusest. Samuti leidis ta, et tunnistaja K. Kahro ei andnud kohtuistungil õigeid ütlusi. Kohus ei näe aga ühtegi põhjust, miks peaksid oma tööülesandeid täitvad politseinikud kinni pidama sõiduki, ilma et selle juht oleks toime pannud mõnd süütegu ja hakkama talle koostama väärteoprotokolli olematu väärteo kohta. 4 Kohtul pole alust kahelda tunnistaja K. Kahro ütlustes, kes toimepandud sündmust mäletas ka S. Lipski isiku tõttu, kes käitus agressiivselt ja kasutas politseinike suhtes mitmesuguseid väljendeid. Kui autos oleks olnud kaasreisija, oleks tunnistaja seda kindlasti mäletanud. Kohus leiab, et tunnistajat O. T 06.10.09.a. S. Lipski autos ei olnud. Vastasel korral oleks ta mäletanud olukorda, kus kojusõidu asemel pidi ta rohkem kui pool tundi Vabaduse platsil autos istuma; samuti oleks ärritatud S. Lipski talle alusetult süüks arvatus tegudest autosse tagasi tulles rääkinud. Situatsiooni arvestades olnuks loogiline, et kaassõitja olemasolul oleks S. Lipski juba väärteoprotokolli kirjutanud, et tal on autos tunnistaja, kes võib anda ütlusi turvavöö kinnitamise kohta. Enne otsuse tegemist oli tal võimalus esitada ka vastulause ja nimetada selles oma kaasreisijat kui tunnistajat, kuid seda S. Lipski ei teinud. Kaebaja süüdistused politsei aadressil ning oma süü eitamine tulenevad kohtu arvates S. Lipski soovist vastutusest vabaneda ning karistusregistrisse kantud 18 karistust erinevate süütegude eest iseloomustavad teda kui isikut, kes juba aastaid pole hoolinud kehtivast õiguskorrast ega oska lugu pidada ka isikutest, kes õiguskorda tagada aitavad. Kohus ei ole tuvastanud antud asjas menetlusnormi rikkumisi. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S. Lipski on toime pannud talle süüks arvatud teod ja need väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Karistus on talle mõistetud lähtuvalt tema süü suurusest, arvestatud on tema kui süüdlase isikut ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning tema osas tehtud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1, jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtunik