1-09-15678/16

Kriminaalasi nr 1-09-15678 MÄÄRUS KrMS § 389 lg 3 alusel Tartu Maakohtu 29.03.2010.a määruse tühistamise kohta Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.aprill 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15678 Kohtunik Heli Sillaots Kriminaalhooldusametnik Jana Elken Erakorraline ettekanne pöörata karistus Erki Absaloni suhtes täitmisele saabus kohtusse 19.03.2010.a 29.03.2010.a Tartu Maakohtu määrus, jõustumata Erki Absaloni 08.04.2010.a määruskaebus saabus kohtusse 08.04.2010.a Prokurör 29.03.2010 istungil Süüdimõistetu KrMS § 428 lg 2 ja KarS § 69 lg 6 alusel pöörata süüdimõistetu Erki Absaloni suhtes täitmisele talle kriminaalasjas nr 1-09-15678 Tartu Maakohtu 23.11.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa – 11 kuud vangistust ja saata Erki Absalon kandma 11 kuud vangistust. 11 kuu vangistuse kandmise alguseks lugeda Erki Absaloni vanglasse saabumise aeg. Tartu Maakohtu 29.03.2010.a tühistamiseks, kuna: määruse • on oma veast aru saanud, kahetseb oma senist käitumist; • on hakanud tegema üldkasulikku tööd; • on ära teinud 26 tundi üldkasulikku tööd; • lubab töö kõrvalt iga vaba hetke tegeleda üldkasuliku töö tegemisega Alar Häidberg ERKI ABSALON isikukood 38402112723 Kaitsjata süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud 2 RESOLUTSIOON KrMS § 389 lg 3 alusel, kuna käesolevaks ajaks on Erki Absalon avaldanud üldkasuliku töö tegemisse enda suhtumise muutumist ja on hakanud ka reaalselt üldkasulikku tööd tegema – kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on tehtud 18 üldkasuliku töö tundi: • tühistada Tartu Maakohtu 29.03.2010.a määrus süüdimõistetu Erki Absaloni suhtes talle kriminaalasjas nr 1-09-15678 Tartu Maakohtu 23.11.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa – 11 kuu vangistuse täitmisele pööramise kohta; • Erki Absaloni määruskaebus rahuldada; • jätta 19.03.2010.a erakorraline ettekanne, milles tehakse kohtule ettepanek Erki Absaloni suhtes vangistuse täitmisele pööramiseks, rahuldamata; • mitte pöörata Erki Absaloni suhtes täitmisele talle kriminaalasjas nr 1-09-15678 Tartu Maakohtu 23.11.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa – 11 kuud vangistust; • anda Erki Absalonile n.ö viimane võimalus talle karistuseks mõistetud 660 tunni üldkasuliku töö ärategemiseks. Ühtlasi peab kohus vajalikuks Erki Absalonile selgitada, et ta sõlmiks üldkasuliku töö tegemiseks selliseid ajakavasid, mis oleksid tema poolt ka reaalselt täidetavad. Juhul kui peaks esinema mõjuvaid põhjuseid üldkasuliku töö ajakavas ettenähtud ajal tegemata jätmiseks – näiteks haigus, siis tuleb selle kohta esitada kriminaalhooldusametnikule seda kajastav (arsti)tõend. Kohus selgitab, et KarS § 75 lõikes 1 sätestatu kohaselt on Erki Absalon muuhulgas kohustatud esitama kriminaalhooldusamentikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kõikide ajakavas märgitud aegadel tegemata üldkasuliku töö tundide kohta tuleb Erki Absalonil esitada kriminaalhooldusametnikule tõendid ja avaldada info, millistel asjaoludel jäi ajakava täitmata. Paljasõnalised väited ilma neid kinnitavate tõenditeta jäävadki ainult paljasõnalisteks väideteks. Seetõttu ongi eriti oluline, et Erki Absalon sõlmiks just sellise ajakava üldkasuliku töö tegemiseks, millisest tal on ka reaalselt võimalik kinni pidada ja mida ta ise soovib ja tahab selles märgitud aegadel järgida ja järgib. Ametliku töökoha olemasolu ja ka juhutööde tegemine ei vabasta üldaksuliku töö tegemise kohustusest ning ei ole mõjuvaks põhjuseks üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ja üldkasuliku töö tegemiseks sõlmitud ajakava järgimata jätmiseks. Erki Absalonil on võimalus sõlmida üldkasuliku töö tegemiseks selline ajakava, milles oleks arvestatud ka tema ametlikult töötamise aega ja juhutööde tegemise aega. See, millise ajakava Erki Absalon sõlmib, ja kas selles on arvestatud ka tema ametlikul töökohal ja/või juhutöödel töötamist, sõltub aga täielikult Erki Absalonist endast. Käesoleva määruse koopia edastada kriminaalhooldusametnikule, prokurörile ja allkirja vastu Erki Absalonile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 3 ASJAOLUD 23.11.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati Erki Absalon süüdi KarS § 424 järgi ja liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 11 kuud vangistust, mis asendati 660 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Nimetatud kohtuotsus jõustus 01.12.2009.a. 19.03.2010.a saabus Tartu Maakohtusse, Tartu kohtumajja süüdimõistetu Erki Absaloni suhtes koostatud erakorraline ettekanne, milles tehakse kohtule ettepanek, pöörata karistus Erki Absaloni suhtes täitmisele. Erakorralisse ettekandesse märgitu kohaselt ei ole Erki Absdalon 660-st tunnist üldkasulikust tööst ära teinud mitte ühtegi tundi, suulistest kokkulepetest üldkasuliku töö alustamise kohta ja ka kirjalikult koostatud ajakavadest kinni ei pea; kriminaalhooldusametnik on teinud suulise hoiatuse ning korduvalt vestelnud E.Absaloniga valikute ja võimaluste teemadel, kuid ka see ei ole Erki Absaloni pannud enda suhtumist ja käitumist muutma. Ka peale ametliku töökoha leidmist OÜ-s xxx ei ole tema suhtumine ülkasuliku töö tegemisse muutunud, kuigi ametnik on andnud talle võimaluse teha üldkasulikku tööd enda tööst vabalt ajal – E.Absalon pole ka nädalavahetustel üldkasulikku tööd tegema hakanud. Lisaks on probleemne registreerimiskohustuse täitmine, kuna on jätnud kolmel korral registreerimisele ilmumata. Erakorralisse ettekandesse märgitu kohaselt ei ole tehtud kompromissid ja korduvalt antud võimalused end tõestada oma eesmärki teeninud ja Erki Absalon on jätkanud kohustuste täitmisest kõrvalehoidumist, mistõttu teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku, pöörata karistus Erki Absaloni suhtes täitmisele. 29.03.2010.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati KrMS § 428 lg 2 ja KarS § 69 lg 6 alusel süüdimõistetu Erki Absaloni suhtes täitmisele talle kriminaalasjas nr 1-0915678 Tartu Maakohtu 23.11.2009.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa – 11 kuud vangistust ja 11 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti Erki Absaloni vanglasse saabumise aeg. 29.03.2010.a Tartu Maakohtu määruses märgitu kohaselt on kohtu seisukoht järgmine: KarS § 69 lõikes 6 sätestatu kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. 660-st tunnist ei ole Erki Absalon ära teinud mitte ühtegi tundi. Tegemata 660 üldkasuliku töö tundi vastab 11 kuule vangistusele. KarS § 69 lg 6 alusel pöörab kohus süüdimõistetu Erki Absaloni suhtes täitmisele kandmata karistuse osa – 11 kuud vangistust ja saadab Erki Absaloni kandma 11 kuud vangistust, kuna valdavas osas mõjuvad põhjused Erki Absalonil üldkasuliku töö ajakavadest kinni pidamata jätmiseks ja üldkasuliku töö tegemisega alustamata jätmiseks puuduvad ning lisaks on Erki Absalon jätnud nõuetekohaselt täitmata ka registreerimiskohustuse. Vaadeldes kriminaalhooldaja üksikasjalikku ettekannet, ilmneb sellest ennekõike kriminaalhooldusametniku soov ja initsiatiiv selleks, et Erki Absalonil saaks üldkasulik töö tehtud, samas on Erki Absalonil endal üldkasuliku töö tegemiseks ja registreerirmiskohustuse täitmiseks initsiatiiv äärmiselt vähene ja üldkasuliku töö tegemiseks puudub see tal üldse. 3 4 29.03.2010.a kohtuistungil ei ilmnenud Erki Absaloni avaldatust ja käitumisest, et tal oleks tõsine soov ja tahtmine enda senist eitavat suhtumist üldkasuliku töö tegemisse muuta. Ka ei nimetanud Erki Absalon ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust selle kohta, miks tal pole ühtegi üldkasuliku töö tundi tehtud. Seetõttu rahuldab kohus erakorralise ettekande ja pöörab karistuse Erki Absaloni suhtes täitmisele. Erki Absalon on toonud üheks üldkasuliku töö tegemata jätmise põhjuseks asjaolu, et ta peab ka tööl käima. Samas on tal olnud võimalus üldkasulikku tööd teha ka nädalavahtustel enda ametlikust tööst vabal ajal. Erki Absalon on ka selle võimaluse jätnud kasutamata. Kohtu kaudu sai Erki Absalon teada tänasest kohtuistungist reedel telefoni kaudu. Nii kriminaalhooldusametniku kui ka Erki Absaloni enda kohtule avaldatu kohaselt oli tal võimalus teha üldkasulikku tööd ka nädalavahetustel. Kuid ka peale erakorralisest ettekandest teadasaamist, s.o ka just möödunud nädalavahetusel ei ilmunud Erki Absalon üldkasulikku tööd tegema. Kuna Erki Absalon ei ole senini leidnud mitte ühtegi võimalust selleks, et üldkasulikku tööd teha ja karistuseks mõistetud 660 tunnist üldkasulikust tööst ei ole tal senini tehtud mitte ühtegi tundi, siis pole kohtul alust erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku rahuldamata jätmiseks. Erki Absaloni senisest käitumisest ei nähtu kuskilt soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Erki Absaloni käitumine on kogumis käsitletav üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisena. Kuna Erki Absalonile on tehtud kriminaalhooldusametniku poolt suuline hoiatus ja temaga on kriminaalhoolduametnik ka korduvalt vestelnud valikute ja võimaluste teemadel ning E.Absalon ei ilmunud ka pärast erakorralisest ettekandest teadasaamist üldkasulikku tööd tegema, ning sellega on ka kõik võiamlused tema üldkasuliku töö tegemisele suunamiseks ammendunud, siis pöörab kohus 11 kuud vangistust Erki Absaloni suhtes täitmisele. Kui süüdimõsitetu ise ei soovi üldkasulikku tööd teha ja ühtegi üldkasuliku töö tundi teinud ei ole, siis ei ole kohtul ka muud võiamlust, kui pöörata karistus süüdimõistetu suhtes reaalselt täitmisele – arvestada tegemata üldkasuliku töö tunnid vangistuseks ja saata ta vangistust kandma. 08.04.2010.a, s.o tähtaegselt, saabus kohtusse Erki Absaloni määruskaebus Tartu Maakohtu 29.03.2010.a määruse peale. Määruskaebusesse märgitu kohaselt on Erki Absalon aru saanud oma veast, ta kahetseb oma senist käitumist ja on hakanud tegema üldkasulikku tööd – tehtud on 26 tundi, ning ta lubab edasiselt tegeleda üldkasuliku töö tegemisega ja seda ka töö kõrvalt. Määruskaebuses Erki Absaloni avaldatu kontrollimiseks tegi kohus 08.04.2010.a päringu kriminaalhooldusosakonnale, saamaks teada, kas Erki Absalon on hakanud tegema üldkasulikku tööd, ja kui on, siis kui palju tal üldkasulikku tööd tehtud on. 13.04.2010.a saabus kohtusse kriminaalhooldusosakonna 13.04.2010.a vastus. Sellesse märgitu kohaselt on Erki Absalon 12.04.2010.a seisuga teinud 18 üldkasuliku töö tundi Palu Puhkajate Looduskeskuses. Kohus on seiuskohal, et kuna üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajani, s.o 31.maini 2011, on veel aega ja käesolevaks ajaks on Erki Absalon avaldanud üldkasuliku töö tegemisse enda suhtumise muutumist ja ta on hakanud ka reaalselt üldkasulikku tööd tegema – kriminaalhooldusosakonna kinnitusel on tehtud 18 üldkasuliku töö tundi, siis peab kohus põhjendatuks 29.03.2010.a määruse tühistada ja anda Erki Absalonile n.ö viimane võimalus talle karistuseks mõistetud 660 tunni üldkasuliku töö ärategemiseks. 4 5 Ühtlasi peab kohus vajalikuks Erki Absalonile selgitada, et ta sõlmiks üldkasuliku töö tegemiseks selliseid ajakavasid, mis oleksid tema poolt ka reaalselt täidetavad. Juhul kui peaks esinema mõjuvaid põhjuseid üldkasuliku töö ajakavas ettenähtud ajal tegemata jätmiseks – näiteks haigus, siis tuleb selle kohta esitada kriminaalhooldusametnikule seda kajastav (arsti)tõend. Kohus selgitab, et KarS § 75 lõikes 1 sätestatu kohaselt on Erki Absalon muuhulgas kohustatud esitama kriminaalhooldusamentikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kõikide ajakavas märgitud aegadel tegemata üldkasuliku töö tundide kohta tuleb Erki Absalonil esitada kriminaalhooldusametnikule tõendid ja avaldada info, millistel asjaoludel jäi ajakava täitmata. Paljasõnalised väited ilma neid kinnitavate tõenditeta jäävadki ainult paljasõnalisteks väideteks. Seetõttu ongi eriti oluline, et Erki Absalon sõlmiks just sellise ajakava üldkasuliku töö tegemiseks, millisest tal on ka reaalselt võimalik kinni pidada ja mida ta ise soovib ja tahab selles märgitud aegadel järgida ja järgib. Ametliku töökoha olemasolu ja ka juhutööde tegemine ei vabasta üldaksuliku töö tegemise kohustusest ning ei ole mõjuvaks põhjuseks üldkasuliku töö tegemata jätmiseks ja üldkasuliku töö tegemiseks sõlmitud ajakava järgimata jätmiseks. Erki Absalonil on võimalus sõlmida üldkasuliku töö tegemiseks selline ajakava, milles oleks arvestatud ka tema ametlikult töötamise aega ja juhutööde tegemise aega. See, millise ajakava Erki Absalon sõlmib, ja kas selles on arvestatud ka tema ametlikul töökohal ja/või juhutöödel töötamist, sõltub aga täielikult Erki Absalonist endast. Heli Sillaots kohtunik 5