lg 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
Kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku ütlustest ja kaebuses esitatud asjaoludest nähtub, et Merike Pihelo ei esitanud sõiduõigust tõendavat dokumenti, kuna rahakott, milles oli kuupilet, oli koju jäänud.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna Merike Pihelo unustas sõiduõigust tõendava dokumendi koju, ei teadnud ta süüteokoosseisule vastavat asjaolu, kuid oleks pidanud enne ühistranspordiga sõitma asumist kindlaks tegema, et sõiduõigust tõendav dokument kaasas on. Järelikult on Merike Pihelo teo toime pannud ettevaatamatusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Merike Pihelo toime pannud Üldeeskirja § 7 lg 3 p 6 rikkumise, mis on kvalifitseeritav ühistranspordiseaduse §-s 541 sätestatud teona. Kohtu seisukoht karistuse osas Ühistranspordiseaduse §-s 541 sätestab, et Üldeeskirja rikkumise eest sõitja poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi raskendavad asjaolud ja
Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja Merike Pihelo süüd selle toimumises, samuti eri- ja üldpreventiivset eesmärki, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on Merike Pihelo puhul saavutatavad minimaalse karistusmäära kohaldamisega ning Merike Pihelot tuleb karistada ühistranspordiseaduse § 541 järgi rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Peet Teidearu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.