4-08-12331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 26. märts 2010.a. Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekre
§ 7417
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ja
§ 7417
lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja: Vadim Assejev Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonna välijuht politseileitnant Jüri Teslenko Tunnistajad: Aleksandr Malahhov, Aleksandr Morozov, Evgeni Vasiliev RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 135 lg 2 4-08-12331 (2330,08,011101) Vadim Assejev, isikukood: 37207113737, elukoht: xxx Kaebus rahuldada. Tühistada kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna vanemkonstaabli Natalja Skvortsova 22.08.
- a otsus ja VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel lõpetada Vadim Assejev`i suhtes alustatud väärteomenetlus nr 2330,08,
- Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis alates 16.04.2010.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I TUVASTATUD ASJAOLUD Ida Politseiprefektuuri 22.08.2008.a. otsusega nr 2330,08,011101 määrati Vadim Assejev`ile rahatrahv liiklusseaduse (edaspidi
) § 74 17 lg 1 alusel 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ja § 74 17 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, kuna ta 19.07.2008.a. kell 16.23 Vaivara vallas, Ida-Viru maakonnas, Tallinna mnt TALLINN-NARVA tee
- km juhtides mootorsõidukit Audi A6, reg. märk 346 TDS, manöövri alustamisel, nimelt vasakut pööret sooritades ei veendunud manöövri ohutuses, ei andnud teed temast möödasõitu teostavale sõidukile Audi A6, reg. märk 366ANO, mille tulemusel toimus kokkupõrge. Sõidukite omanikele on tekitatud varaline kahju. Vadim Assejev esitas 05.12.2008.a. nimetatud otsuse peale kaebuse, milles palus ennistada kaebuse esitamise tähtaja, kuna tal polnud võimalust esitada kaebust enne 13.09.2008.a. ning palub tühistada kohtuvälise menetleja 22.08.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2330,08,01,011101 VTMS § 30 alusel. Kaebuse kohaselt 19.07.2008.a kell 14.00 sõites Tallinn-Narva maanteel
- km toimus kokkupõrge kaebuse esitaja ja teise auto vahel. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd, et ta ei veendunud enne manöövri alustamist (ja nimelt vasakut pööret sooritades Narva lennujaama suunas) selle ohutuses – ei näinud möödasõitu teostavat sõidukit. See juhtus paljude seisvate veoautode, kes ootavad oma järjekorda piiri ületamiseks Venemaale, tõttu. Kokkupõrke hetkel kaebuse esitaja auto kiirus ei ületanud 20 km/h. Selle liiklusõnnetuse tulemusel oli tekitatud teisele autole väike varaline kahju (natuke kortsutatud ust). Keegi inimestest viga ei saanud. See oli tavaline kindlustusjuhtum. Selle tõttu, et tol päeval (laupäeval) kindlustusfirma oli kinni, kaebuse esitaja ise kutsus politseipatrulli (teine autojuht tahtis minna koju ja ei tahtnud kutsuda politseid), et fikseerida liiklusõnnetus. Nad ootasid politseid 4 tundi. Lõpuks saabus politsei, nad sõitsid politseiosakonda, kus koostati mingeid dokumente. Kaebuse esitajale öeldi, et ta peab tulema kahe nädala pärast. Sellest päevast tuli kaebuse esitaja politseisse iga päev, ootas, aga ei suutnud leida konstaabel A. Morozovit, kes menetles tema asja. 31.07.2008.a. koostas konstaabel A. Morozov tema suhtes väärteoprotokolli. Kaebuse esitaja kirjutas protokollile alla, aga unustas võtta enda eksemplari. Ta mäletas, et peab tulema politseisse 29.08.2008.a. Kaebuse esitaja küsis, et mida ta peab tegema. A. Morozov vastas, et ei midagi, kuna trahvi talle ei tehta. Ta üles, et kui Te ei oleks tunnistanud oma süüd, siis trahv oleks olnud, aga kuna kaebuse esitaja tunnistas oma süüd, siis mingit trahvi ei ole. A. Morozov kinnitas, et see on tavaline kindlustusjuhtum. Kaebuse esitaja tuli 29.08.2008.a. veel kord politseisse, teda suunati kabinetti 114, kus talle öeldi, et tema suhtes midagi ei ole. Kaebuse esitaja ütles, et ta ei tea mida teha edasi, kaebuse esitaja kirjeldas oma olukorda. Talle vastati, et kõik on korras, vajaduse korral dokumendid 2
(5)saadetakse koju, seepärast ei pea ta tulema rohkem politseisse. Pärast seda kaebuse esitaja tegelikult ei tulnud politseisse enam, arvates, et asi on lõpetatud tähtsusetuse tõttu, nagu lubas menetleja A. Morozov. Kaebuse esitaja sai 23.11.2008.a., s.o pühapäeval kätte kulleri kaudu Täitmisteate kohtutäiturilt. Sellest täitmisteatest sai ta teada, et peab 10 päeva jooksul maksma vabatahtlikult 7032 krooni trahvi, milles 6000 krooni – trahv väärteoasjas nr 2330,08,011101. Kohtutäituri teatele oli lisatud ka otsus antud asjas. See oli täielikult ootamatu kaebuse esitaja jaoks, kuna tema väärteoasja pidi menetleja lõpetama VTMS § 30 järgi. Kaebuse esitaja sai aru, et politseitöötajad viisid teda eksiarvamusele eeltoodud käitumisega, jättes võimaluseta tähtaegselt edasi kaevata. Loomulikult, kui kaebuse esitaja oleks saanud kätte selle otsuse kuni 13.09.2008.a. (kaebuse esitamise tähtaeg), siis kindlasti oleks vaidlustanud (trahv on ebaproportsionaalselt suur, arvestades liiklusjuhtumit, selle tagajärgi, kaebuse esitaja käitumist – ise kutsus politsei, puhtsüdamlikult tunnistas oma süüd, aitas kaasa väärteo uurimisele). Sarnastel juhtudel politsei ise pakub pöörduda vahetult kindlustusfirmasse politsei vahenduseta, loomulikult tol juhul mingit karistust ei ole. Samuti üheaegselt, 23.11.2008.a. sai kaebuse esitaja teada, et talle määrati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, mis oli absurdne antud olukorras. Otsuse tegemisel karistust kergendavaid asjaolusid ei arvestatud üldse. Samuti jäi arusaamatuks, miks sarnaste juhtumite korral karistatakse kas liiga suures ulatuses (6000 krooni trahvi + lisakaristus) või jäetakse karistamata (kui liiklejad pöörduvad kindlustusfirmasse politsei soovitusel). See olukord on lubamatu õigusriigis. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu, nõustudes karistuse kergendamisega. II KOHTU PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Üldmenetluse otsuse nr 2330,08,011101 22.08.2008.a kohaselt rikkus Vadim Assejev liikluseeskirja (LE) § 91 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
§ 7417
lg 1 järgi.
§ 7417
lg 1 alusel määrati Vadim Assejevile karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 krooni ja
§ 7417lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.
Väärteoprotokolli rikkumise kirjelduse kohaselt 19.07.2008.a. kl 14.00 Ida-Virumaal, Vaivara vallas Tallinn-Narva mnt 205. km autojuht juhtides mootorsõidukit enne manöövri alustamist nimelt vasaku pööret sooritades ei veendunud selle ohutuses ei andnud teed temast 3
(5)möödasõitu teostavale sõidukile, mille tulemusel toimus kokkupõrge. Autode omanikule oli tekitatud varaline kahju. LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid.
§ 7417
lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
§ 7417
lg 2 kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteo toimepanemise aega ja kohta, s.o 19.07.2008.a. kell 16.23 ja Vaivara vald, Ida-Viru maakond, Tallinn-Narva tee
- km, tõendavad kaebuse esitaja ütlused ja tunnistajate Aleksander Morozovi ja Evgeny Vasiliev`i ütlused. Liiklusõnnetuse aktiga ja tunnistaja Evgeny Vasiliev`i ning If P&C Insurance AS-i 22.08.2008.a. juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega E08080187L/01 on tõendatud sõidukile tekitatud vigastused, varalise kahju olemasolu. Vadim Assejev`i poolt mitte veendumine enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, mille kohaselt politseis selgitati, et süüdi on kaebuse esitaja, tal polnud selles kahtlusi ning mille kohaselt peab ta ennast süüdlaseks. Samuti tunnistas ta kohtuistungil, et rikkus LE § 91 nõudeid. Veel tõendavad V. Assejevi poolt väärteo toimepanemist tunnistaja Aleksander Morozovi ütlused, mille kohaselt ta teadis kumb on süüdi, aga juhtidele sellest ei teatanud. V. Assejevi poolt LE § 91 nõuete rikkumist tõendab ka liiklusõnnetuse akt koos liiklusõnnetuse skeemiga. Kohus leiab, et väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Vadim Assejev pani talle inkrimineeritava väärteo toime ettevaatamatusest. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
- peatüki
- jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V. Assejevi on talle süüks arvatud ja
§ 7417järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt Kar
S §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Vastavalt VTMS § 9 p-le 1 on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud § 7468 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse §-des 741–7465 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politseiamet, politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsuse koostanud Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna vanemkonstaabel Natalja Skvortsova, seega pädev kohtuvälise menetleja ametnik ning kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. 4
(5)Järgimisena tõusetub V. Assejevi poolt toime pandud väärteo eest karistuse mõistmise küsimus. Kohus leiab aga, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 2, mille kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. If P&C Insurance AS-i 22.08.2008.a. juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusest E08080187L/01 nähtub, et Vadim Assejev esitas enda kindlustusandjale kahjuteate 24.07.2008.a ning kindlustusandja otsustas hüvitada liikluskahjust põhjustatud varakahju ning väljastada RKS OÜ-le garantiikirja sõiduki taastamiseks. Asjaolu, et tegelikuks kahju hüvitajaks on If P&C Insurance AS ei muuda käesoleval juhul VTMS § 30 lg 1 p 2 kohaldamist võimatuks, kuna tema vastutus oli kaetud kohustusliku liikluskindlustusega ning If P&C Insurance AS poolt RKS OÜ-le väljastatud garantiikirja saab käsitleda tema poolt kahju vabatahtliku hüvitamisena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud kaebuse rahuldamine ning kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna, vanemkonstaabli Natalja Skvortsova 22.08.2008. a otsuse tühistamine ja väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel Vadim Assejev`i suhtes. Vastavalt LE §-le 227 kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Käesoleval juhul seega kui pooled oleksid sündmuskohal vastutuse küsimuse kirjalikult lahendanud, siis ei oleks olnud vaja kutsuda politseid ning ei oleks järgenud ka väärteokorras karistamist. Kohus ei pea õigeks seda, et kui pooltel on sündumuskohal erimeelsused kahju tekitamise eest vastutavas isikus, siis peaks järgnema politsei kaasamisel selline karistus nagu käesoleval juhul on kaebuse esitajale määratud. Karistamine sõltub süü suurusest ja teistest KarS §-s 56 sätestatud asjaoludest. Kohus leiab, et süüdlast on võimalik edaspidi mõjutada hoiduma samasugustest tegudest ainuüksi väärteomenetlusega. Varem karistamata isiku süü arutamisel esmakordselt, arvestades tahtluse puudumist ja teo toimepanemist ettevaatamatusest ei ole väärteomenetluse lõpetamisega eeltoodud alusel riivatud õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui käesoleval juhul ei oleks väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitatud, siis lõpetaks kohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 2 alusel, siis jääb kaebuse esitaja taotlus hävitada talle kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu rahuldamata. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 23, § 132 p 3, § 30 lg 1 p 2, § 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 j a 3, LE § 91,
§-st 7417 lg 1 ja lg 2. Mari-Liis Avikson Kohtunik 5
(5)