← Eesti

4-10-565/12

4-10-565 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 26. märts 2010.a. Narva kohtumaja, 1. Mai 2 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretä

§ 218

lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 600 krooni Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja: Sergei Koop Kohtuvälise menetleja esindaja: Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonna välijuht politseileitnant Jüri Teslenko Tunnistajad: Olga Mihhailova ja Jelena Koop RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 135 lg 2 4-10-565

(10220092517290)Sergei Koop, isikukood: 37606062220, elukoht: xxx Kaebus rahuldada. Tühistada kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna patrullpolitseinik Aleksandr Kornejev`i 02.02.2010. a otsus ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada Sergei Koop`i suhtes

§ 218lg 1 alusel alustatud väärteomenetlus.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis alates 16.04.2010.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I TUVASTATUD ASJAOLUD Ida Politseiprefektuuri 02.02.2010.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220092517290 määrati Sergei Koop`ile rahatrahv karistusseadustiku (edaspidi

) § 218 lg 1 alusel 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni, kuna vaba juurdepääsu teel pani ta toime kaupluse Maxima XX müügisaalist kauba varguse - Energizer patarei maksumusega 24, 90 krooni, millega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Sergei Koop esitas 16.02.2010.a. nimetatud otsuse peale kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja 02.02.2010.a. kiirmenetluse otsuse nr 10220092517290 ning lõpetada asja menetluse. Kaebuse kohaselt 02.02.2010.a. umbes kell 18.45 käis kaebuse esitaja koos perega (abikaasa ja 6 a tütar) kaupluses Maxima XX (Kreenholmi 52, Narva). Müügisaalis võtsid nad käru, reklaambrošüüri ja läksid sisseoste tegema. Peatusid leti juures, kus müüdi patareisid ja elektripirne soodustusega 40%. Nad võtsid mõned patareid ja panid korvi, sh patarei Energiser (on umbes 20 sendi suurune) hinnaga 24, 90 , 40% soodustusega 14, 94 krooni. Kui vajalikud kaubad olid kärusse pandud, suundusid nad kassa poole. Kassas maksid nad kauba eest ja arve oli 537 krooni. Nad ladusid kauba kilekottidesse ja panid uuesti kärusse, et autoni viia. Abikaasa koos tütrega läks Zoo kauplusesse, kaebuse esitaja ootas kärguga kõrval. Kui kõik vajalikud sisseostud olid tehtud, hakkasid nad liikuma väljapääsu poole. Infopunkti juures tuli nende juurde turvanaine xxx, küsis tšekki ja palus tulla temaga. Turvatoa ukse juures palus tõsta kilekotid ning võttis käru põhjast reklaambrošüüri, mille vahel oli eelnimetatud patarei Energiser, mis oli kaebuse esitaja jaoks ka üllatus, kuna vahepeal oli meelest läinud, et nad panid korvi selle patarei ning seega ei teadnud, et see patarei oli reklaambrošüüri vahel. Kaebuse esitaja tänas turvat ja pakkus kohe, et maksab kinni patarei hinna, kuna ei märganud kärus seda. Turva keeldus sellest, et kaebuse esitaja selle kinni maksaks, ütles, et kaebuse esitaja on varas ja kutsus välja politsei. Politsei tuli kohale, vaatas videomaterjale ja ütles, et varguse koosseisu siin ei ole, kuna tegu ei ole tahtlik ja pealegi isik on nõus kinni maksma patarei hinna. Turva vastas selle kohta, et nad ei ole nõus sellega, s.o patarei hinna kinni maksmisega kaebuse esitaja poolt, kuna ta on neile vastumeelt. Politseiametnik hakkas seepeale koostama kiirmenetluse otsust ning ütles, et määrab kõige pisema karistuse 180 krooni. Seejärel kontrollis karistusregistri andmeid ning ütles, et kuna kaebuse esitajale on määratud rahatrahv liiklusmärgi nõuete eiramise eest 420 krooni, siis sellest väiksemat summat ta määrata ei saa ning määras 600 krooni rahatrahvi. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud kiirmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, ta vaidlustab otsust täies ulatuses. Kiirmenetluse otsuses puudub milline on see koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu, sh ka millises vormis on täidetud subjektiivne koosseis ning see on väärteomenetluse oluline rikkumine. Kaebuse esitajal puudus eesmärk omastada ebaseaduslikult patareid Energiser. Tal oli soov see 2

(6)soetada, s.o tasuda selle eest kaupluse kassas. Seega pidi menetleja ametnik menetluse lõpetama subjektiivse koosseisu puudumise tõttu. Ida Politseiprefektuuri Narva politseijaoskonnast anti menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koopia, millel puuduvad VTMS § 55 lg 1 p 1-3 nimetatud andmed. Sellest protokollist ei nähtu, kelle poolt on see koostatud, kelle suhtes ja millal. Protokollil on visuaalselt vaadates kaebuse esitaja allkirjad. Kahjuks ta ei mäleta ning ei saanud aru, mida ta allkirjastas kiirmenetluse otsuse koostamisel, kuna politseiametnik ei selgitanud talle midagi, trükitud tekst on nii protokollis kui ka otsuses eestikeelne ning tõlki menetlusse ei kaasatud. Kui oletada, et see menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on allkirjastatud kaebuse esitaja poolt, siis trükitud tekst –VTMS § 19 ja kiirmenetluse erisused, mille kaebuse esitaja on allkirjastanud, on eesti keelsed. Kaebuse esitaja eesti keelt ei valda. Kuna tõlki ei kaasatud, siis ei saanud ta üldse aru, millele on allkirjad andud. Kaebuse esitajale ei selgitatud ei menetlustoimingu eesmärki ega õigusi ja kohustusi VTMS § 19 järgi, vaid võeti ainult allkirjad, s.o politseiametnik näitas näpuga, kuhu ta peab allkirja panema. Kaebuse esitaja ei saanud ka aru, et tegemist on kiirmenetlusega. Kiirmenetluse kohaldamise üheks eelduseks on isiku nõusolek kiirmenetlusega. Kuna kaebuse esitaja ei saanud aru, mida ta allkirjastas, talle ka ei selgitatud seda ning allkiri peab olema võetud juba ülekuulamise protokollis, siis ei saa (ei tea kellelt võetud) allkirja eesti keelse teksti all lugeda kiirmenetlusega nõustumiseks. Kiirmenetluse erisusi selgitas kaebuse esitajale tuttav paar päeva hiljem, aga mitte menetleja ametnik, kelle kohustus see oli. Käesoleval juhul tuli alustada üldmenetlust, kuna kaebuse esitaja ei saanud aru, s.o ei teadnud, mille kohta andis allkirja. Ida Prefektuurist saadud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on lause: oma süüd tunnistas. Kaebuse esitaja ei tea, mida selle all mõtles menetleja ametnik. Kaebuse esitaja mäletab, et tunnistas süüd selles osas, et ei vaadanud tähelepanelikult käru üle. Kaebuse esitaja ei tunnistanud seda ja ei tunnista ka praegu, et oli toime pannud patarei Energiser varguse. Menetleja ametnik ei võtnud arvesse, et nad olid kauba eest kaupluse kassas tasunud 537 krooni ning kas nad tõesti oleksid varastanud patarei maksumusega 14, 94 krooni. Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele ka Riigikohtu 02.05.2007.a. lahend nr 3-1-1-6-07, milles on asutud seisukohale, et „Õigusriikluse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik õigustada seda, kui menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et see konkreetne rikkumine pole seaduses või kohtupraktikas käsitatav olulise rikkumisena. Ka üksikud ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised võivad kogumis olla hinnatud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja oli nendest juba ette teadlik ja pani sellised rikkumised toime”. Menetleja ametnik ei kaasanud tõlki, ei selgitanud õigusi ja kohustusi ja ei selgitanud kiirmenetluse erisusi. Menetleja ametnikul peab olema vastav pädevustunnistus, seega ta peab olema teadlik väärteomenetluse nõuetest. Seega rikkus ta eelnimetatud nõudeid teadlikult. Pealegi tulles kauplusesse teadis ta, et tegemist ei ole vargusega ja mida ütles ka turvale kaebuse esitaja kuuldes. Turva surve all alustas ikkagi väärteomenetlust varguse paragrahvi alusel. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. II KOHTU PÕHJENDUSED 3
(6)Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. Karistusseadustiku (

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kiirmenetluse otsuse nr 10220092517290 02.02.2010.a kohaselt pani Sergei Koop toime väärteo, mis kvalifitseeriti

§ 218

lg 1 järgi.

§ 218

lg 1 sätestab, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

§ 218lg 1 on seega viitelise iseloomuga ja käsitatav Karistusseadustiku 13.

peatüki suhtes üldosalise sättena.

§ 218

lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse nt varguse, omastamise jm varavastase süüteo (v.a röövimine ja väljapressimine) eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Riigikohtu 27.09.2006.a. otsuse nr 3-1-1-81-06 p-s 10 on selgitatud ka, et nii nagu pole ettevaatamatusest võimalik panna toime

§ 199

järgi kvalifitseeritavat vargust, on see võimatu ka

§ 218järgi kvalifitseeritava varguse korral.

Kui jätta arvestamata teoobjektiks olev väheväärtuslik asi, on varguse toimepanemise korral

§ 199

ja

§ 218objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult identsed.

Seega peab teo toimepanija subjektiivses küljes olema tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Varguse näol on tegemist kärbitud tagajärjedeliktiga, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega subjektiivse külje tunnuseks. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust - sellele viitab

§ 199lg 1 kasutatud „omastamise eesmärgil”.

Objektiivsest küljest seisneb vargus võõra vallasasja äravõtmises. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg-le 1 on asi kehaline ese. Varguse eseme seisukohalt peab olema tegemist asjaga, mida saab ära võtta ja ära viia. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis ning mis on kellegi teise omandis. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseis sisaldab kolme elementi:

  1. a)võõra valduse lõpetamist;
  2. b)uue valduse kehtestamist;
  3. c)valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. 4

(6)Sergei Koopi poolt 02.02.2010.a. kell 19.30 Ida-Virumaal, Narvas, Kreenholmi Maxima XX kaupluses aadressil Kreenholmi 52 võõra vallasasja, s.o patarei Energiser väärtusega 24, 90 krooni äravõtmine on tõendatud tema enda ütlustega ning samuti tunnistaja Jelena Koopi ja Maxima Eesti OÜ töötaja Olga Mihhailova ütlustega. Nimetatut kinnitab ka Maxima Eesti OÜ avaldus 02.02.2010.a (tl 14), mille kohaselt palutakse alustada õigusrikkumise menetlust Maxima Eesti OÜ kaupluse Maxima aadressil Kreenholmi 52 meeskodaniku Koop S. suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 02.02.2010.a. kl 19.30. Kauba nimetus Energizer 1 tk väärtusega 24, 90 krooni. Nimelt nähtub Sergei Koopi ütlustest, et tema pani patareid kärusse ning sõidutas käru turvaväravast välja. Nimetatud tegevusega lõpetas ta võõra valduse, kehtestas uue valduse ning valdus kandus üle. Väljudes turvaväravast saavutas ta patarei Energiser üle tegeliku võimu. Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja xx`i ütlused, mille kohaselt võttis Sergei riiulilt patareid ning tunnistaja xxx ütlused, mille kohaselt ta nägi, kui Sergei võttis riiulilt patarei. Seega on leidnud tuvastamist see, et Sergei Koop täitis enda tegevusega

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseseisu.

Subjektiivse koosseisu täitmiseks peaks kaebuse esitaja käituma vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt

§ 16

lg-le 4 isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja mööna seda. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei pidanud kaebuse esitaja võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja ei möönnud seda. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest ka kavatsetust, mida aga käesoleval juhul ei esinenud. Nimetatut kinnitavad kaebuse esitaja enda ütlused, mille kohaselt oli ta imestunud, kui turvanaine peatas teda infopunkti juures ning palus tulla ülevaatuse tuppa. Kaebuse esitaja näitas talle tšekki, turvanaine palus tõsta läbivaatuseks kilekoti lauale. Ta võttis reklaamlehe ja selle vahelt võttis välja patarei. Kaebuse esitaja oli imestunud ning pakkus kinni maksta. Samuti tunnistaja Jelena Koopi ütlused, mis langevad kokku kaebuse esitaja ütlustega, mille kohaselt kui nad suundusid väljapääsu poole, tuli nende ligi turva ja palus kaas tulla. Nad imestasid, aga läksid kaasa. Ta palus kilekoti üles tõsta ja seal nad nägid reklaame ja ta võttis sealt välja patarei. Nad mõlemad väga imestasid ning pakkusid kohe kinni maksta. Kohus leiab ka, et eluliselt usutav pole see, et sooritades oste 537, 37 krooni väärtuses, mida kinnitab kaebuse esitaja poolt esitatud internetipanga väljavõte (tl 8), kust nähtub, et 02.02.2010.a. kell 19.56 sooritati xxx poolt Maximas XX tehing summas 537, 37 krooni, pandaks toime varavastane süütegu niivõrd väheväärtusliku asja vastu. Ka kaebuse esitaja käitumine, s.o ta ei kiirustanud poest välja, vaid ootas käruga enda zoopoodi külastavat abikaasat ja last, viitab sellele, et tal puudus kavatsus asja ebaseaduslikuks omastamiseks. Kaudse tahtluse olemasolu S. Koopi tegevuses ei kinnita ka tunnistaja xxx ütlused. Nimelt on tunnistaja väitnud, et nägi, et kassa juures oli kaebuse esitajal patarei käes koos reklaamlehega, kuid ta ei näinud, mida kaebuse esitaja edasi tegi selle patareiga. Oli halvasti näha, kuna segasid nätsuriiulid. Kohus leiab, et kuna tegemist on väga väiksemõõtmelise patareiga, siis tõenäoliselt ei märganud kaebuse esitaja seda reklaamlehe vahel ning pani selle tagasi ostukärusse, kuna reklaamlehti ei pea panema ostulindile. Samuti kinnitab kaudse tahtluse mitte esinemist kohtu 5

(6)arvates see, et kaebuse esitaja võttis patarei juba umbes viie minuti pärast müügisaali suundumist ning veetis seal ligikaudu tund aega, mille jooksul võib suuremaid sisseoste tehes unustada mõne ostukärusse pandud kaubaartikli seal asetsemise. Ka kohtuvälise menetleja esindaja möönis kohtuistungil, et kaebuse esitaja ei pannud toime tahtlikult vargust, leides, et väärtegu pandi toime ettevaatamatusest, mis on aga

§ 218järgi kvalifitseeritava väärteo puhul võimatu.

Kaudse tahtluse olemasolu ei kinnita ka kohtu arvates see, et kaebuse esitaja ega ka tunnistaja xxx ei osanud kohtule usutavalt selgitada, kuidas sattus patarei Energizer reklaamlehtede vahele ning ka tunnistaja xxx arvamus, et ise patareid reklaamlehe vahele ära kaduda ei saa. Nimetatu lükkab ümber see, et patarei leiti reklaamlehe vahelt ning üksi asjas kogutud tõend ei kinnita seda, et kaebuse esitaja oleks teadlikult ja tahtlikult püüdnud patarei reklaamlehe vahele ära peita. Eeltoodust tulenevalt pole käesoleval juhul täidetud väärteo subjektiivne koosseis ning väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Kuna kohus tuvastas, et kaebuse esitaja ei pannud toime väärtegu, siis puudub vajadus anda hinnangut sellele, kas kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust. Vastavalt eeltoodule rahuldab kohus kaebuse esitaja kaebuse ning tühistab kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna patrullpolitseinik Aleksandr Kornejev`i, 02.02.2010. a otsuse. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 29 lg 1 p-st 1, § 132 p-st 3, §-st 133, §-st 134, § 155 lg 1 p-st 1, § 156 lg-dest 1 j a 3. Mari-Liis Avikson Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.