1-06-1083 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010. a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-1083 (04943100002) Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekre

§ 202lg 1, lg 2 p 1,2 lg 3 alusel kriminaalmenetlus Veiko Punnari süüdistuses Kar

S § 356 lg1 järgi ning: 1.

1. panna Veiko Punnarile kohustuseks 1.1.1.maksta riigi tuludesse 5000 (viis tuhat) krooni hiljemalt 10.11.2010.a. ; 1.1.2.hüvitada kriminaalmenetluse kulu 3000 (kolm tuhat) krooni hiljemalt 10.11.2010.a.; 1.1.
2. hüvitama riigile tekitatud keskkonnakahju summas 55179 (viiskümmend viis tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) krooni ühe aasta jooksul, so.
3. maiks 2011.a. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pangas, viitenumber
4. 1 1-06-1083 2.Rahaline kohustus 5000 krooni ja kriminaalmenetluse kulu 3000 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank või arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Kuressaare kohtumaja, määrus nr 1-06-1083, maksja nimi-Veiko Punnar ning nõude liik – kriminaalmenetluse kulu, rahaline kohustus. Kui tasujaks on teine isik, tuleb märkida isiku nimi, kelle eest tasutakse.
6. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud , ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Edastada kohtumääruse ärakiri Veiko Punnarile, kaitsjale ja prokurörile, kannatanule. Edasikaebamise kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. ASJAOLUD Veiko Punnar on antud kohtu alla süüdistatuna kuriteos KarS § 356 lg1 järgi. Süüdistus seisneb selles, et tema olles 10.
7. 2004.a.omandanud OÜ-lt Trucco kasvava metsa raieõiguse Saare maakonnas Valjala vallas Lööne külas Mardi maaüksusel , milline Metsaseaduse § 29 alusel ja Metsamajandamise kava kohaselt kuulus kaitsemetsa- veekaitsemetsa kategooriasse ja mille omanikuks ta sai 18.
8. 2004.a. ning omades 05.02.2004.a. Valjala vallavalitsuses registreeritud metsateatist nr.16030, mille kohaselt võis Mardi maaüksuse eraldisel nr. 1 0,7 ha suurusel maa-alal teha harvendusraiet 50 tm suuruses mahus, eraldisel nr.2 0,2 ha suurusel alal harvendusraiet 10 tm suuruses mahus, eraldisel nr. 3 1,9 ha suurusel alal harvendusraiet 20 tm suuruses mahus ja eraldisel nr. 6 1,9 ha suurusel maa-alal sanitaarraiet 20 tm suuruses mahus, kokku 100 tm suuruses mahus, organiseeris ja teostas vahendlikku täideviimist kasutades ajavahemikul 11.02-19.02.2004.a. metsas raietöid. Rikkudes Metsaseaduse § 23 lg 2 ja 5 nõudeid, alustas raietöid enne kehtestatud kahenädalase ooteaja möödumist, juhendas kaasatud töölisi M.M.i ja eeluurimisel tuvastamata isikuid, osales raietöödel isiklikult ning tema organiseerimisel teostatud metsa raie käigus eraldisel nr.1 0,70 hektari suurusel maa-alal, eraldisel nr.2 0,20 hektari suurusel alal, eraldisel nr.3 1,90 hektari suurusel alal, eraldisel nr. 4 0,25 hektari suurusel alal ja eraldisel nr. 6 0,80 hektari suurusel alal, kokku 3,85 hektaril raiuti mets hõredamaks, kui seda lubavad keskkonnaministri määrusega nr. 39 01.
9. 1999.a. kehtestatud rinnaspindala ja täiuse alammäärad, rikkudes sellega kehtinud Metsaseaduse §§17 lg.2, § 23 lg 1, 2 ,5 ja 56 lg 3 p1 sätteid, tekitades ebaseadusliku raiega 934927.00 krooni, s.o. olulise kahju keskkonnale. Uue Metsaseaduse jõustumisega 01.01.2007 varem kehtinud Metsaseaduse § 17, 19 lg 1 p 1, 22 muudeti kehtetuks, millega seoses muutus Mardi maaüksuse mets kaitsemetsa-veekaitsemetsa kategooriast tulundusmetsa kategooriasse kuuluvaks ja võttes aluseks Metsaseaduse lisa 2 ja 3, Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna Saaremaa büroos arvestati ringi 22.04.2004 a. kahjutasu määramise protokolliga arvestatud keskkonnale tekitatud kahju Saare mk Valjala vallas Mardi maaüksusel. Keskkonnale tekitatakse Metsaseaduse § 67 lg 2 p 1 tähenduses kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast. Kaesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestatakse 2 1-06-1083 antud juhul kahju vastavalt metsaseaduse lisadele 2 Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad sõltuvalt ebaseaduslikult raiutud puu kännu läbimõõdust ja lisa 3 Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad, sätestatud määradele. Puistu vanus, kõrgus ja peapuuliik määratud vastavalt takseerkirjelduse andmetele. Kokku raiutud metsa hõredamaks, kui lubavad Metsaseaduse lisades 2 ja 3 sätestatud määrad, 3,85 hektaril, millega tekitati Metsaseaduse lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ kohaselt keskkonnakahju 207 800 krooni, mis on KarSRS § 8 p-st 1 tulenevalt oluline kahju, see on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. Kuriteo toimepanemise ajal 2004.a.Vabariigi Valitsuse
10. detsembri
11. a määrusega nr 323 kehtestatud kuupalga alammäära 2480 krooni kümnekordne määr 24800 krooni. Oma sellise tegevusega, mis seisnes puude ebaseaduslikus raies, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani VEIKO PUNNAR toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. PROKURÖRI TAOTLUS Prokurör esitas kohtuistungil alljärgneva taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks Veiko Punnari süüdistusasjas. Kohtulikul uurimisel Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Saaremaa büroo poolt on teostatud keskkonnakahju uus arvutus, mille tulemusel on tuvastatud, et 2004.a. Mardi maaüksusel teostatud raie tulemusel on V.Punnari poolt tekitatud kahju järgmiselt: Eraldis nr 1 – kahju ei ole; Eraldis nr 2 – kahju 8360.- krooni Eraldis nr 3 – kahju 2021.- krooni Eraldis nr 4 – kahju 3038.- krooni Eraldis nr 6 – kahju 41760.- krooni Kokku tekitatud keskkonnakahju 55 179.- krooni. Süüdistatav Veiko Punnar tunnistab KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist ja kahetseb seda puhtsüdamlikult. Süüdistatav Veiko Punnar karistusregistri andmetel enne temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kriminaalkaristatust ei omanud. Süüdistatava Veiko Punnari karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ta on nõus vabatahtlikult asuma heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasuma riigile tekitatud keskkonnakahju summas 55 179.- krooni ühe aasta jooksul, samuti on võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, süüdistatava Veiko Punnari süü ei ole suur, ta on nõus maksma kindla summa riigituludesse ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Süüdistatav Veiko Punnar on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 202lg.

1,2,3, ringkonnaprokurör taotleb kohtult:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 04943100002 kriminaalmenetlus.
2. Kohustada süüdistatav Veiko Punnarit ik 38001186525: a. Tasuma riigituludesse 5 000.- krooni. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 10.11.2010 b. Tasuma riigile tekitatud keskkonnakahju summas 55 179.- krooni ühe aasta jooksul, so 10.maiks 2011.a. 3 1-06-1083 SÜÜDISTATAVA JA TEMA KAITSJA SEISUKOHT Veiko Punnar kinnitas kohtus, et ta on nõus menetluse lõpetamisega ja kohustuste panemisega. Kohustuse mittetäitmise tagajärjed on arusaadavad, sama on ta oma allkirjaga kinnitanud ka kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotlustel. Veiko Punnar on nõus hüvitama menetluskulude katteks kuni 3000 krooni. Süüdistatava kaitsja kinnitas kohtuistungil oma nõustumist kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuste panemisega süüdistatavale. KANNATANU SEISUKOHT Kannatanu-Keskkonnainspektsiooni esindaja T. Aus oli nõus menetluse lõpetamisega ja süüdistatav Veiko Punnarile kohustuste panemisega, sh. hüvitada tema poolt keskkonnale tekitatud kahju katteks 55179 krooni riigile. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele prokuröri taotluses toodud asjaoludel. Menetlusosalised on menetluse lõpetamisega nõus.

§ 202

lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud seisukohtadega ja seega on kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused olemas.

§ 202

lg 2 p 1,2 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud, hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.

§ 202lg 3 alusel kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.

Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega kohustuste panemise kohta süüdistatavale ja leiab, et kohustuse panemine on otstarbekas ja menetlus tuleb käesoleval juhul lõpetada Menetluskulud. Kohus peab põhjendatuks, et kohtueelses ja kohtulikus menetluses arvestatud menetluskuludest tasuks Veiko Punnar 3000 krooni. Ülejäänud menetluskulud jäävad

§-s 180 lg3 sätestatud alusel riigi kanda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 202

lg 1, lg 2 p 1,2; lg 3, 4, § 385 p 7, § 408 lg 1 kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ja kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele. Kristel Pedassaar Kohtunik 4