10

(08231700136)Kohtunik Eha Popova Rahvakohtunikud Anne Talp ja Tiia Altmäe Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi Merli Kalajõe (Kalajõgi) süüdistuses KarS § 113 järgi üldmenetluses Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Merli Kalajõgi eluk Xxx, ik 48402154912, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, töötab AS E pagar ja OG E müügitöötaja, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi Merli Kalajõgi KarS § 113 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.-11.09.2008.a., so 3 päeva, ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kinnipidamisest. – jätta endiseks ning karistuse algust arvata alates 2 Välja mõista Merli Kalajõelt riigituludesse sundraha 10875 krooni ja menetluskulud 49339,40 krooni. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 AS SEB Pank viitenumber

1. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile. Välja mõista Merli Kalajõelt 14 367 krooni Heili K i (ik 45511214927) kasuks. Asitõendid – 2 CD plaati – jätta kriminaalasja juurde; nuga hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD Merli Kalajõgi on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 113 järgi selles, et tema 09.09.2008.a. kella 20.30 paiku Tallinnas Tammsaare tee 107 kortermaja ees tekkinud sõnavahetuse ja tüli käigus oma elukaaslase õe LK ründas teda esmalt kätega, tekitades LK nahaaluste verevalumitega ümbritsetud põrutushaavad juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas, vasaku rinnanäärme piirkonnas ja vasaku küünarliigese sirutuspinnal, nahamarrastused seljal ja vasaku käe I sõrmel, nahaalused verevalumid seljal ja vasaku käe I sõrmel, verevalumi kõõlustanul kukla piirkonnas, seejärel aga lõi LK eelnevalt ise kaasa võetud kööginoaga vasakule rindkere piirkonda, põhjustades sellega rindkereõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkerel vasakul südame ja vasaku kopsu vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust ehk eluohtliku tervisekahjustuse, aga samuti tekitas ka pindmise torke-lõikehaava vasakul õlavarrel, misjärel M.Kalajõgi ise lahkus sündmuskohalt ning LKsuri saadud vigastuse tagajärjel Mustamäe Haigla erakorralise meditsiini osakonna operatsioonisaalis 10.09.2008.a. kell 00.35, millise käitumisega pani Merli Kalajõgi toime teise inimese tahtliku tapmise ehk KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav M. Kalajõgi end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et LK oli tema elukaaslase õde. Suhtlesid internetis ja tülisid tal LK ei olnud. V. K läks Tallinnasse tööle. Tema avastas, et elukaaslane oli kaasa võtnud kodus olnud raha 4000 krooni, mistõttu helistas., et V tuleks koju. V. K aga keeldus ning ütles, et jääb ööbima õe juurde Tallinnas. Ta lubas ise minna Tallinnasse. LK röökis internetis ning viimane ütles, et tal ei ole mõtet Tallinnasse tulla. Ta võttis igaks juhuks noa kaasa, kuna V oli teda mõni päev varem noaga taga ajanud. Nuga oli tal kotis. Ta kartis, et V tuleb talle uuesti kalale. LK maja juures helistas ta V ja kutsus välja, kuid V ei tulnud. Ta tahtis oma raha kätte saada. Kuna V välja ei tulnud, siis helistas erinevate korterite sissepääsutelefonidel, kuid majja ei pääsenud. Välja tuli LK ja tungis talle kallale, võttes tal juustest kinni ja hakates sikutama. LK ütles, et lööb ta maha ja käskis V rahule jätta. Ta ei oska öelda, mitu korda LK teda lõi, võimalik, et 10 korda. Lõi rusikaga näkku ja lõi ka jalgadega. Tema LK vastu ei löönud, pigistas teda ainult käest. Tal õnnestus käekotist nuga võtta ja ta näitas seda LK. Ühe käega hoidis ta LK 3 kinni ja teises oli nuga. Nad rüselesid edasi ning ta ei saanudki aru, kas LK sai noaga pihta. Üks auto andis signaali ja nad läksid lahku. Pärast tekkis mõte, et kannatanu võis pihta saada ja helistas politseisse. Tema kannatanut noaga ei löönud. Ta hoidis ainult noast kinni ja kannatanu vehkles ning läks sisse. Kannatanu tekitas endale ise vigastuse. Kannatanu H. K i ütluste kohaselt LK oli tema tütar. V. K on tema poeg ja M. Kalajõgi oli poja elukaaslane alates 2002.a. 2008.a. elasid M. Kalajõgi ja poeg XXX tänaval. Tammsaare teel elas tema tütar. Tütar ostis selle korteri kuskil 2008.a. aprillis ning elas selles korteris koos oma tütre K . V. K ja M. Kalajõgi ainult käisid seal, kuid ei elanud. M. Kalajõe ja LK suhted olid tavalised. Tülisid nende vahel ei olnud. M. Kalajõe ja V. K i suhted olid viimastel aastatel halvad. Tülide põhjuseks oli raha ning M. Kalajõgi ei lubanud V suhelda sõprade ja temaga. Mõni aasta tagasi ähvardas M. Kalajõgi, et kui V. K ta maha jätab, siis ta tapab kogu pere ära. M. Kalajõgi ja LK suhtlesid interneti teel. Kolmapäeval peale 21.00 helistas V ja ütles, et Merli lõi L ´d. Tema kartis tegelikult V pärast, kuna V lubas ennast Merli jälitamise tõttu ära tappa. Matusekulud ca 15 000 krooni. Tema teada V ei ole M. Kalajõe suhtes vägivalda tarvitanud. Kannatanu V. K i ütluste kohaselt on suhted M. Kalajõgiga talutavad. Ta käib M. Kalajõgi juures pidevalt lapse tõttu. 2008.a. septembris olid nende suhted halvad. Ta võis sõpradega kokku saada ainult M. Kalajõgi juuresolekul. Elas M. Kalajõgiga koos ca 7 aastat. Piiranguid hakkas M. Kalajõgi seadma viimasel kahel aastal. M. Kalajõgi ähvardas üks kord rõdult alla hüpata, kuid ta tiris tagasi ning lõi M. Kalajõgi, et viimane maha rahuneks. M. Kalajõgi on ka temale kallale kätega tulnud ja ta on ka vastu löönud. Ise ta ei ole M. Kalajõgile kallale läinud. Otseseid tülisid M. Kalajõe ja LK vahel ei olnud. 9.09.2008.a. läks ta Tallinnasse tööle. Ta helistas M. Kalajõgile, et jääb õe juurde, kuna ta ei jõudnud tööd valmis. M. Kalajõgi tahtis, et ta tuleb Paidesse ja kahtlustas, et ta ei olegi võib-olla õe juures. Seejärel lubas M. Kalajõgi tulla Tallinnasse. Hiljem M. Kalajõgi helistas, et ta on maja ees ning kutsus ta välja. LK ütles, et ta läheb ise alla ja paneb M. Kalajõgi paika. LK võttis kaasa võtmed ja vist telefoni. Ta kuulis, et nad karjuvad teineteise peale. Ta pani jope selga ja läks ka alla. Õde lamas teadvusetult ukse ees. M. Kalajõge ta ei näinud. Õe juures oli kaks meest. Seejärel helistas talle M. Kalajõgi ja küsis, kus ta on. Politsei võttis andmed ja pidas M. Kalajõgi kinni. M. Kalajõgi saatis talle sõnumi ning seletas, et LK tuli talle ise kallale ning see oli õnnetus. Tunnistaja R. Ojaranna ütluste kohaselt Ojarand 09.09.208.a. oli ta patrullis. Juhtimiskeskuse poolt edastati teade, et Mustika Keskuses üks naine vajab abi. Kohale jõudes nägid hirmunud tütarlast, kes jooksis nende juurde ja istus nende autosse. Tüdruk oli erutatud ning nad ei saanud päris hästi tüdruku jutust aru. Jäi mulje, et tüdrukut oli rünnatud. Sõidu ajal kuulsid nad raadioeetrist väljakutset Tammsaare tee maja juurde. Koos tüdrukuga sõitsid nad selle maja juurde, kus oli juba kiirabi ja politsei. Vigastusi tüdrukul ei olnud, kuid ta oli väga erutatud. Sündmuskohal said aru, et tüdrukul peab nuga olema. Tüdruk võttis jope taskust noa ja rääkis, et ta oli end selle noaga kaitsnud, kui teda oli rünnanud elukaaslase õde. Ta oli selle noaga kannatanut kuhugi tabanud ja rohkem ta ei teadnud nagu midagi, kuid kannatanu tervise vastu tundis ta kogu aeg huvi. Tüdruku riietus oli korrektne. Osakonda sõites rääkis ta, et peab järgmisel päeval tööle minema. Tunnistaja K. P ütluste kohaselt 09.09.
2. elas ta Tammsaare teel. Sellel päeva jõudis koju kella 20.30-21.00 paiku. Tuli koju autoga koos venna ja M. S. Tema juhtis autot, esiistmel oli vend. Maja ette keerates nägi, et kaks naist kaklevad omavahel. Üks oli tumedate juustega ja teine heledate juustega. Ta nägi rüselemist ja teineteise kiskumist. Tiriti juustest, jopest ja 4 kätest. Ta andis signaali ja vilgutas tuledega, siis lõppes rüselus ära. Rüselus, mida tema nägi, kestis paar minutit. Tumedate juustega tüdruk läks trepikoja ette, teine läks Tammsaare tee poole. Kui heledate juustega tüdruk ümber keeras, siis oli tal käes mingi läikiv ese. Naised olid suhteliselt ühesuguse kehaehitusega. Tunnistaja A. P ütluste kohaselt elas ta 2008.a. septembris Tammsaare teel. Ta jõudis koju kella 20-21.00 paiku koos venna ja M. S. Tema istus autos juhi kõrval. Maja juurde jõudes ta nägi, et kaks naist kaklevad omavahel. Üks naistest oli heledate juustega. Naised tirisid teineteist juustest. Kaklus kestis paar minutit. Vend andis signaali ja naised lõpetasid kakluse ja hakkasid sündmuskohast eemalduma erinevas suunas. Blond naine läks Tammsaare tee suunas ja teine trepikoja poole. Trepikoja poole suundunud naine kukkus trepi peal kokku. Vend nägi kannatanul noahaava ja M. S kutsus kiirabi. Blondi naise käes nägi ta nuga., kui naine nende auto kõrvalt mööda läks. Naised olid ühte kasvu. Tunnistaja J. M ütluste kohaselt on M. Kalajõgi on tema kasuõe tütar, kes elab praegu tema juures Paides. V. K on M. Kalajõe elukaaslane. Ta on tema juures elanud ca 3 aastat ning elab ka praegu tema juures. Nende suhted on normaalsed, kuid probleemid tekkivad neil siis, kui alkoholi V tarvitab. Surnu ekspertiisiakt nr 706 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli LK surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav rindkerel vasakul südame ja vasaku kopsuvigastustest. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust. Selline kahjustus oli eluohtlik. Lisaks oli LK pindmine torke-lõikehaav vasakul õlavarrel, mis ei olnud eluohtlik. Eelnimetatud vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel. Torkelõikehaavad rindkerel ja vasakul ülajäsemel on tekitatud löökidest torke-lõikevahenditega (nt noaga) vastavatesse piirkondadesse. Vastavalt meditsiinilise kriminalistika uuringu aktile nr 706/2008.a, ei ole välistatud, et uuringuks esitatud vigastus (haav vasaku õlavarre piirkonnast) võis olla tekitatud uuringuks esitatud noaga – vigastuse üldtunnused ja noa ehituslikud iseärasused ei ole omavahel vastuolus. Vigastus vasakus servas esinev väike „kaar“, mis võib olla tekitatud noatera kõverdatud (deformeeritud) tipuga. LK laibal esinevad veel tervisekahjustused, mis ei ole eluohtlikud: nahaaluste verevalumitega ümbritsetud põrutushaavad juustega kaetud peanahal kukla piirkonnas, vasaku rinnanäärme piirkonnas ja vasaku küünarliigese sirutuspinnal; nahamarrastused seljal ja vasaku käe I sõrmel; nahaalused verevalumid seljal ja vasaku käe I sõrmel; verevalum kõõlustanul kukla piirkonnas; need vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, kas kukkumisest või löökidest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu või löökidest kõvade tömpide esemetega. Ei ole välistatud, et nahamarrastus ja nahaalune verevalum vasaku käe esimese sõrme piirkonnas on saadud enesekaitse (elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide pareerimise) käigus. Kõik eelpool loetletud vigastused on elupuhused, tekitatud tõenäoliselt suhteliselt lühikese ajavahemiku vältel. Peale vigastuste tekitamist ja enne teadvusekaotust võis LKtoimida teatud viisil (käia, hüüda) lühikest aega, see ajavahemik ei ole kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav, kuid võib olla mõõdetav maksimaalselt paari kuni 5 minutiga. Võttes arvesse vigastuste morfoloogilisi iseärasusi ja paiknemist erinevates anatoomilistes piirkondades, on alust arvata, et kannatanu kehaasend võis vigastuse tekitamise ajal ja käigus muutuda. Imendumisjärgus nahaalused verevalumid vasakul ülajäsemel ja alajäsemetel on saadud tömbi vägivalla toimel mõned päevad enne surma. Haav vasakul VII-IX roide vahemikus, värsked süstejäljed kaelal, mõlemal ülajäsemel, vasakul häbeme piirkonnas on tekitatud meditsiiniliste manipulatsioonidega kiirabi poolt ja LK viibimisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 09.09.2008.a. kuni 10.09.2008.a. Kohtukeemilisel uuringul LK laiba verest 5 ja silma klaaskehast etanooli ei leitud ning ei leiud ka verest narkootilisi aineid. LK suri SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 10.09.2008.a. kell 00:
3. (tl 6-19) Isiku ekspertiisiakt nr 217 mille kohaselt tuvastati Merli Kalajõel 10.09.2008.a. SA PõhjaEesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas aju vapustus, pea pindmised hulgivigastused nahaaluste verevalumitega näol. Kohtuarstlikul läbivaatamisel 10.09.2008.a. tuvastati nahaalused verevalumid pea piirkonnas ja nahakriimustus vasaku labakäe seljal. Vigastused võivad olla saadud ekspertiisimääruses näidatud ajal so 09.09.2008.a. tömbi vägivalla toimel. Nahaalused verevalumid pea piirkonnas võivad olla saadud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (nt rusikas), nahakriimustus vasakul ülajäsemel võib olla saadud löögist kõva tömbi suhteliselt teravat serva omava esemega või löömisel vastu sarnase iseloomuga pinda. Nimetatud tervisekahjustused ei ole M.Kalajõele eluohtlikud, mis akti kohaselt paranevad paari nädalaga. Raske kehalise haiguse tunnused puuduvad(tl 40-42). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt K. P tundis ära M. Kalajõe isikuna, kes 09.09.2008.a. õhtul kella 20.30 paiku kakles Tallinnas, Tammsaate tee 107 ees naisterahvaga, kelle nimi oli L . (tl 47-49) Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt A. P tundis ära M. Kalajõe isikuna, kes 09.09.2008.a. õhtul kella 20.30 paiku Tallinnas, Tammsaare tee 107 maja ees tungis L nimelisele naisterahvale kallale. (tl 52-54) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ja-psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 7 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli M. Kalajõgi inkrimineeritava teo toimepanemise ajal emotsionaalses pingeseisundis, mis oma ulatuselt ja tugevuselt ei olnud patoloogiline (nt füsioloogiline afektiseisund), st oli temale süüksarvatava teo ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma tegevust juhtima – tema oli süüdivusseisundis. M.Kalajõgi on oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. (tl 70-71), Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 09.09.2008.a. Merli Kalajõgi helistas politsei lühinumbrile
4. Kõnesalvestise (CD-plaat lisatud kriminaalasja materjalide juurde) kohaselt Merli Kalajõgi tuli Tallinna oma mehele järgi aga mehe õde oli talle kallale tulnud. Merli Kalajõel oli nuga kaasas ning kaitses ennast rünnakute eest. Arvab, et ei löönud LK vaid tõmbas noaga ainult üle jope. LK oli jooksnud selle peale tuppa politseid kutsuma. Merli Kalajõgi jäi Mustika Keskuse kasiino juurde politseid ootama. (tl 75-76), Asitõendi vaatlusprotokollist oli objektiks musta värvi plastmassist käepidemega kööginuga. Noa valli värvi metallist tera pikkus ülevalt mööda tera äärt mõõdetuna 7,8cm ja tera pikkus alt mööda tera teravat äärt mõõdetuna 8,5cm. Noa tera laius tera keskelt mõõdetuna 1cm ning laius noa teraga risti 1mm. Noa käepideme pikkus 11cm, laius 1,2cm. Noa kogupikkus 19cm. Noa tera ots deformeerunud, 1mm pikkuseltkõverdunud külje suunas(tk 91-93). Merli Kalajõgi iseloomustusest nähtub, et ta töötas AS E alates 01.04.2005.a. pagarina. Töötajana on ta näidanud ennast kohusetundlikuna, tööka ja korrektsena, ettevõtte jaoks väga tubli töötajana. Pidas alati kinni enda poolt antud lubadustest, ei vedanud kunagi alt. Kaastöötajatega läbisaamine hea, sõbralik, abivalmis, mis on talle usaldatud töö puhul oluline, sest tegemist on meeskonnatööga. Iseloomult tagasihoidlik, malbe. (tl 79) 6 Merli Kalajõgi teisest iseloomustusest nähtub, et ta töötab GT kaupluses alates 15.03.2008.a. poole kohaga. Kaupluse juhataja UE sõnul on M.Kalajõgi väga hea müügitööline, vastutustundlik ja töökas inimene. Tööle ei ole hilinenud, pigem tuli tööle varem, et jõuaks oma tööülesanded ära täita. M.Kalajõgi on kohusetundlik ning kiire ja tulemusliku tööülesannetega hakkamasaav inimene. Iseloomult oli ta suhteliselt alandlik. Töökaaslastega suhtes lugupidavalt ning sõbralikult (tl 80). LK iseloomustusest nähtub, et ta töötas NLKOÜ alates 07.03.2005.a. NLKOÜ juhataja PV iseloomustab teda, kui väga kohusetundlikku, tasakaalukat, sõbralikku ausat inimest, kellel ei esinenud kunagi konflikte töökaaslaste ega ka patsientidega, oli avatud suhtleja, otsekohene, meeskonnatöö ja erinevate loovatele töödele leidis lahendusi, empaatiavõimega, heatahtlik, abivalmis. Igas olukorras jäi alati rahulikuks ja positiivseks. LK alustas NLKOÜ tööd, kui asutus oli alles loomisjärgus. Tema panus oli asutuse arengusse suur. Kuna ta paistis silma kohusetundlikkuse ja töökuse osas, edutati teda kiiresti vanemõeks ning tema vastutusala suurenes. Vanemõena vastutas õenduspersonali töö ja ka materiaalsete väärtuste eest, sh igapäevaste vajalike töövahendite olemasolu kontrollimine ja tagamine. Kokkuvõttes iseloomustati teda väga positiivselt ja mäletatakse teda tõeliselt tasakaaluka, heasüdamliku inimesena. Kauaaegse kolleegi (alates 1995.a.) AK sõnul, ei olnud ta kunagi nende aastate jooksul näinud LK poolset füüsilist või ka sõnalist vägivalda teiste inimeste suhtes. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanud, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid – ekspertiisiaktid, vaatlusprotokollid jt – leidis, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasjas kogutud tõenditega täilikult tõendamist leidnud. Süüdistatav M. Kalajõe ütluste kohaselt sõitis ta Tallinnasse vaatamata sellele, et kannatanu soovitas tal sellel päeval mitte Tallinnasse tulla. Ta võttis spetsiaalselt võimaliku konflikti tarbeks kaasa noa. Süüdistatav ütluste kohaselt ta ainult kaitses ennast kannatanu ründe eest ning ainult hoidis nuga käes ja kannatanu tekitas vigastused endale ise. Süüdistatava ütlused konflikti kulgemise kohta ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning on ilmselt ennastõigustavad. Tunnistajate P ütluste kohaselt toimus süüdistatava ja kannatanu vahel vastastikune kaklus ning kaklejad olid suhteliselt sarnase kehaehitusega. Seejuures A. P ütluste kohaselt ei olnud võimalik aru saada kumb tütarlastest oli ründaja, kumb kaitsja rollis. Asjaolu, et tegemist oli vastastikuse kaklusega kinnitavad ka kohtuarstliku ekspertiisi aktides kajastatud eksperdiarvamused, millest nähtub, et tömbi vägivallaga ehk käte ja jalgadega peksmisega tekitatud vigastused olid mõlemal naisel umbes võrdväärsed – seega oli tegemist kaklusega kahe suhtelise võrdsete kehaliste võimetega isiku vahel , mitte ühepoolse ründega, kus teine pool pidi ennast vaid kaitsma. Samas kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 706 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli LK surma põhjuseks rinnaõõnde tungiv torkelõikehaav rindkerel vasakul südame ja vasaku kopsuvigastustest. Lisaks oli LK pindmine torke-lõikehaav vasakul õlavarrel, mis ei olnud eluohtlik. Torke-lõikehaavad rindkerel ja vasakul ülajäsemel on tekitatud löökidest torke-lõikevahenditega (nt noaga) vastavatesse piirkondadesse. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole välistatud, et nahamarrastus ja nahaalune verevalum LK vasaku käe esimese sõrme piirkonnas on saadud enesekaitse (elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide pareerimise) käigus. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel 7 rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda) /RK otsus nr 3-1-1-128-06/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et süüdistatav lõi varasemalt võimaliku konflikti tarbeks kaasa võetud noaga vastastiku kakluse käigus kannatanut korduvalt rindkere piirkonda, põhjustades LK eluohtliku kehavigastuse, mille tagajärjel viimane suri. Lüües kannatanut noaga elutähtsatesse organitesse – rindkere piirkonda – möönis süüdistatav igasuguste tagajärgede, sh ka surma põhjustamise võimalikkust, tegutsedes vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohtu 07.10.2004.a. otsuses 3-1-1-86-04 on asutud seisukohale, et KarS § 115 kujutab endast tapmise põhikoosseisu privilegeeritud e vähemohtlikku koosseisu. Oluline on seejuures tähele panna, et tegemist on subjekti iseloomustava tunnusega, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus KarS § 24 lg 3 mõttes. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne e tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma) kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu, tapmine on reaktsioon varasemale kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista KarS § 115 kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis , et erutusseisund on juriidilisele hindamisele avatud mõiste, mille saab tuvastada kriminaalasja tehioludele tuginevalt. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ja-psühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr 7 kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt oli M. Kalajõgi inkrimineeritava teo toimepanemise ajal emotsionaalses pingeseisundis, mis oma ulatuselt ja tugevuselt ei olnud patoloogiline (nt füsioloogiline afektiseisund). Kriminaalasjas kogutud tõendite alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kes alustas kaklust. Süüdistatava ütlused selle kohta, et konfliktis oli ründavaks pooleks kannatanu, on ümber lükatud tunnistajate ütlustega selle kohta, et tegemist oli vastastiku kaklusega ning ei olnud võimalik tuvastada, kes kakluses osalejatest oli ründavaks pooleks. Seejuures on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et süüdistatav valmistus konfliktiks enne Tallinnasse sõitmist, võttes eelnevalt kaasa noa eesmärgiga seda vajadusel konfliktsituatsioonis kasutada. Seega nähtub ekspertide järeldustest ja kriminaalasjas kogutud tõenditest, et M. Kalajõel ei esinenud kuriteo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundit, mille oleks esile kutsunud kannatanupoolne vägivald. Temal tuvastatud pingeseisundi ning kuriteo toimepanemise põhjustas pigem asjaolu, et sündmused ei kulgenud temale meelepäraselt. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra 8 kaitsmise huvisid. M. Kalajõgi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M. Kalajõgi näol on tegemist noore, varem kriminaalkorras karistamata isikuga, keda iseloomustatakse positiivselt. Ta kasvatab 3-kuust väikelast ning ta pani tapmise toime tahtluse kõige kergemas vormis, so kaudse tahtlusega, ta helistas ise koheselt teo toimepanemise järgselt nii kiirabisse kui politseisse. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ning kuriteo toimepanemise asjaolusid leiab kohus, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada vangistusega sanktsiooni alammääras. Matusekulude hüvitamiseks on tsiviilhagi esitanud kannatanu H. K summas 14 367.krooni, . Kriminaalasjas on nii süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka kirjalike materjalidega (sündmuskoha vaatlusprotokoll, eksperdiarvamused) tõendatud, et LK surma põhjustas M. Kalajõgi. Tekitatud kahju ulatus on tõendatud arvete, maksekorralduse jt. dokumentidega /II kd tl 42-46/. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et tsiviilhagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub KrMS § 306, 311, 312, 313, 315, Eha Popova Kohtunik Anne Talp Rahvakohtunik Tiia Altmäe Rahvakohtunik