Jätta väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud riigi kanda. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 07.04.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 08.04.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele 4-09-8012 kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 21.04.2010.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 29.03.2009.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel V. Tugedam`i poolt väärteoprotokoll nr AB1093769 selle kohta, et 29.03.2009.a kella 14:00 ajal Pärnu linnas Ringi tn Port Artur 2 esisel Ü. Abel juhtis mootorsõidukit (Hyndai Coupe, r/n xxxxxx) ja parkis sõiduki märgi 361 „Parkimise keeld“ mõju piirkonda; kontrollimisel ei olnud esitada vastava kategooria juhiluba ega sõiduki registreerimistunnistust. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) Lisa 2 p 361; § 70 p 1,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7435 lg 1, § 7437 lg 1 järgi. 21.04.2009.a üldmenetluse otsusega nr 2670,09,003879 on määratud Ü. Abel`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Otsuses toodud väärteo kirjeldus: juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri, mis oli LS § 17 lg 3 kohaselt kohustuslik; juhtides mootorsõidukit, ei täitnud liiklusmärgi „Peatumise keeld“ nõudeid. LS § 7437 lg 1 järgi lõpetati isiku suhtes menetlus väärteo koosseisu tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse sisu 13.05.2009.a esitas Ü. Abel Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täielikult enda LS § 7435 lg 1 järgi süüditunnistamise ja karistamise osas. Kaebaja hinnangul on väärteoasja kohtuväline menetlemine olnud ühekülgne ja puudulik, menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkunud oluliselt väärteomenetlus õiguse normi ning mõistetud karistus ei vasta väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule [Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 148 p 1,2,3,4]. Nimetatud rikkumistest tulenevalt taotleb kaebaja
p 3 alusel väärteootsuse nr 2670,09,003879 täies ulatuses tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist
Menetlusalune isik esitas 30.03.2009.a väärteoasjas vastulause, milles selgitas, et 29.03.2009.a kella 13:50 paiku seiskus auto vahetult enne ülekäigurada ning uuesti enam ei käivitunud. Kuna autot ei õnnestunud töökorda saada, otsustas menetlusalune isik tellida sõiduki äraveoks puksiiri. Teenuse maksmiseks vajaliku sularaha olemasolu kontrollimisel avastas menetlusalune isik, et rahakott on kadunud. Seejärel lülitas sisse auto ohutuled ning läks läheduses asuvasse pangaautomaati sularaha võtma. Peale pangakaardi sisestamist selgus, et pangaautomaat ei ole töökorras, mistõttu ei olnud enam võimalik pangakaarti kätte saada. Menetlusalune isik helistas panka, kus lubati arvutisüsteemi vahendusel pangaautomaat uuesti töökorda seada. Peale mõningast ootamist selgus, et pank rahaautomaati korda ei saa. Seejärel läks menetlusalune isik tagasi autosse, kus jätkas dokumentide otsimist. Samal ajal tuli auto juurde politseiametnik, kes küsis juhiluba ja sõiduki registreerimistunnistust. Menetlusalune isik selgitas politseiametnikule, 2
Vastulauses esitatu mittehindamine menetlusaluse isiku poolt esitatud tõendi hindamata jätmine on
lg 1 p 8 otsene rikkumine, mis on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena
Kaebaja viitab Riigikohtu lahenditele 3-1-1-75-06 ja 3-1-1-4-07. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas saab kohtuväline menetleja käsitleda mootorsõiduki juhtimisena menetlusaluse isiku viibimist liikumisvõimetus autos (3-1-1-146-03, 3-1-1-75-07). Seega leiab kaebaja, et Ü. Abel`i käitumises puuduvad talle etteheidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning esineb teo õigusvastasust välistav asjaolu, millest tulenevalt on Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt menetlusaluse isiku karistamine õiguslikult välistatud. Lisaks eeltoodule loeb
lg 4 väärteootsuse automaatse tühistamise aluseks karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavuse väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Nimetatust tuleneb nii väärteo raskuse kui menetlusaluse isiku omaduste analüüsimise kohustus väärteootsuses. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, millistest asjaoludest lähtuvalt hindas menetleja Ü. Abel`i süü suuruse konkreetse etteheidetava süüteo toimepanemises just 10-le trahviühikule vastavaks. Karistuse mõistmisel on arvestamata jäänud asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad rasked õigusrikkumised ning asjaolud, mis sunniksid üldse menetlusalust isikut karistama. 3
p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja Ü. Abel`i kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et Ü. Abel`i kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid
5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (RK lahend 3-1-1-4-07). Tunnistaja Lauri Marjamägi andis kohtus ütlusi, et Ü. Abel helistas 29.03.2009.a. talle ja kutsus teda Port Arturi juurde, sest auto oli seisma jäänud ja ta ei saanud seda käima. Politsei oli kohal ja tahtis Ü. Abelile teha trahvi valesti parkimise eest. Kui tema parklasse jõudis, oli autol kapott juba lahti ja tema üritas autot käivitada. Ü. Abel ise kordagi roolis ei olnud ja auto nad lükkasid kohalt ära, et mitte takistada teisi liiklejaid. Lõpuks õnnestus tunnistajal auto käivitada. Kõige selle juures olid ka politseinikud. Ü. Abel ei leidnud juhilube üles, et neid politseitöötajatele esitada. Kui tagasi koju hakkasid sõitma, leidis Ü. Abel load autost istme vahelt üles ja teavitas sellest kohe ka telefoni teel politseid. Tunnistaja Toomas Tomson´i ütluste kohaselt oli ta 29.03.2009.a. patrullis koos V. Tugedam´iga. Port Arturi juures nägid nad valesti parkinud autot. Algul ei olnud auto juures kedagi. Nemad läksid tagasi oma autosse ja vaatasid elektroonilisest andmebaasist järele, kellele see auto kuulub. Natukese aja pärast tuli auto juurde selle juht. Nad küsisid juhilt dokumente, täpselt ei mäleta, kuid osa dokumente oli juhil esitada. Mida juht täpselt esitas, ei meenu. Juht rääkis, et tal oli mingi probleem pangaautomaadiga. Autol ohutulud põlesid. Juht ei olnud lihtmenetlusega nõus ja nad vormistasid üldmenetluse. Probleem oli valesti parkimine. 21.04.2009.a üldmenetluse otsusega nr 2670,09,003879 on määratud Ü. Abel`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni. Otsuses toodud väärteo kirjeldus: juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus 5
MS § 7 lg 3 tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (RK lahend 3-1-1-82-09). Vaidlust ei ole, et Ü. Abelil ei olnud politseitöötajatele esitada juhtimisõigust tõendavat juhiluba. Tunnistaja T. Tomsoni ütlustega leidis kohtus tõendamist, et politseitöötajad vaatasid politseiautos elektroonilisest andmebaasist järele ja tuvastasid, et Ü. Abelil on juhtimisõigus ja samuti ka seda, kes on sõiduauto omanik. Seega politseitöötajad veendusid, et Ü. Abelil oli juhtimisõigus olemas, kuid juhiluba kohapeal koheselt esitada ei olnud. Kohus leiab, et tunnistaja L. Marjamägi ütlustega on tõendatud, et Ü. Abel leidis sündmuskohalt koju sõites rahakoti autost istme vahelt, kus sees olid juhiload ja muud dokumendid, üles ja teavitas sellest koheselt ka telefoni teel politseid. Seega leiab kohus, et Ü. Abelil oli juhiluba küll kaasas, kuid ta ei olnud suuteline neid koheselt politseitöötajatele esitama. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul Ü. Abeli käitumine, juhiloa mitteesitamine, ei ole käsitletav tahtliku teona. Ü. Abel seletas nii kohtuistungil kui ka sündmuskohal asja menetlenud politseitöötajatele, et ta ei suuda esitada juhiluba, sest need on kadunud. Samuti on Ü. Abeli kui tunnistaja L. Marjamägi ütlustega tõendatud, et rahakott, kus asusid juhiload ja muud auto originaaldokumendid, oli tal tegelikult kogu aeg autos, kuid kuna olid kukkunud istme vahele, ei suutnud ta neid õigel ajal politseitöötajatele esitada. Nüüd peab kohus hindama, kas Ü. Abeli poolt 6
Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
p 3 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson`i poolt 21.04.2009.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,09,003879 Ü. Abel`i karistamises LS § 7435 lg 1 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetamisele
MS § 181 lg 1 hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral
lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohtuistungil esitas kaebaja kaitsja kohtule taotluse käesolevas väärteoasjas kaebuse esitaja poolt kantud õigusabikulude hüvitamiseks kokku summas 17 850 krooni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.