4-09-20657/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-20657 (2302,09,013160) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Tarmo Jõulu kaebus Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009.a otsuse peale Tarmoi Jõulu väärteoasjas LS § 7415 lg 1 järgi, taotlusega otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Menetlusalune isik: Tarmo Jõulu (ik 37011150241; elukoht xxx; töökoht OÜ R ) Kohtuväline menetleja Esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 133-135
2. Kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 04.09.2009.a otsus Tarmo Jõulu väärteoasjas ja lõpetada väärteoasja menetlus VTMS 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Põhja Politseiprefektuuri vanemkonstaabel A. Saareoks koostas 11.08.
5. a Tarmo Jõulule väärteoprotokolli selle kohta, et T. Jõulu samal päeval kell 08:46, juhtides Tallinnas Peterburi tee ja Tartu mnt ristmikul sõiduautot BMW X5, alustas ristmiku ületamist foori keelava (punase) tulega. Sellega rikkus ta LE § 168 ja pani toime LS § 7415 lg-le 1 vastava väärteo. Põhja Politseiprefektuuri 04.09.
6. a otsusega karistati T. Jõulut LS § 7415 lg 1 järgi 40 trahviühiku (2400 krooni) suuruse rahatrahviga.
7. T. Jõulu esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja väitis esiteks, et ei alustanud ristmiku ületamist keelava punase tulega. Väärteoprotokolli koostamise ajal palus T. Jõulu kuulata tunnistajana üle autos olnud kaasreisija, kuid sellest keelduti. Uuesti esitas T. Jõulu taotluse kuulata autos olnud kaasreisija tunnistajana üle vastulauses, kuid ka see taotlus jäeti tähelepanuta. Samuti jäeti tähelepanuta T. Jõulu taotlus teda ennast uuesti üle kuulata. Sellega rikuti menetlusaluse isiku õigust ennast kaitsta. Lisaks viidatakse kaebuses sellele, et väärteoprotokollis oli viga, mida tuli parandada. Kaebuse esitaja leidis, et valesti koostatud väärteoprotokoll on õigustühine ja selle alusel ei saa teha karistusotsust.
8. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus märgib esiteks, et väärteomenetluse seadustikus ei ole sätet, millest tuleneks, et väärteoprotokollis olev viga muudab väärteoprotokolli õigustühiseks. See, kas viga on menetluse lõpetamise aluseks, sõltub juba konkreetse vea iseloomust. Nt juhul, kui teokirjeldus on ebapiisav, ei ole võimalik isiku süüküsimust otsustada ja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas asjas seisnes viga selles, et väärteoprotokollis ei olnud märgitud T. Jõulu juhitud auto täielikku registreerimisnumbrit. Samas ei ole T. Jõulu kordagi väitnud, et väärteoprotokollis nimetatud ajal tema autot ei peatatud. Vastupidi, T. Jõulu ja tema poolt taotletud tunnistaja andsid kohtus väärteoprotokollis nimetatud sündmust puudutavaid ütlusi. Samuti ei riku väärteoprotokolli parandamine T. Jõulu kaitseõigust, kuna menetlusalust isikut teavitati parandusest – seda näitab asjaolu, et parandamise määruse koopia on lisatud kohtule esitatud kaebusele. Seega ei anna väärteoprotokollis olnud viga alust väärteomenetluse lõpetamiseks.
10. Mis puutub kaebuses esitatud väitesse, et kohtuväline menetleja oleks pidanud kuulama üle menetlusaluse isiku poolt taotletud tunnistaja, siis kohtu hinnangul rikkus kohtuväline menetleja väärteomenetlusõigust, jättes rahuldamata menetlusaluse isiku taotluse kuulata tunnistajana üle autos viibinud kaassõitja. On selge, et autos viibinud isik võis anda ütlusi vaidlusaluse liiklusolukorra kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, mis tähendab ka võimalike menetlusaluse isiku kasuks rääkivate tõendite kogumist (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-1-1-101-03 ja 3-1-1-53-08). Kuivõrd tõendite ühekülgne kogumine mõjutab tehtava otsuse erapooletust, on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. Samas ei kujuta menetlusõiguse oluline rikkumine endast VTMS § 29 lg 1 kohaselt iseseisvat väärteomenetluse lõpetamise alust. See annab aluse menetluse lõpetamiseks aga ainult juhul, kus seda viga ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist. Juhul, kui kohtuväline menetleja on jätnud tunnistaja üle kuulamata, on menetlusviga võimalik parandada sellega, et isik kuulatakse üle kohtus. Käesolevas asjas kuulas maakohus kohtuistungil autos olnud kaassõitja V. Valgu üle. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et isikute kohene ülekuulamine oleks ilmselt oluliselt efektiivsem, kuna kuid hiljem ei suuda tunnistajad enam liiklusolukorra kohta ammendavaid ütlusi anda.
11. Selgitamaks välja, kas T. Jõulu on pannud toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, kuulas kohus üle menetlusaluse isiku T. Jõulu ning tunnistajad V. Valgu ja S. Aljase. Lisaks avaldas kohus järgmised kirjalikud tõendid: kohtu päringud AS-le Signaal ja AS Signaal vastus, Tarmo Jõulu avaldus. T. Jõulu väitis kohtus ütlusi andes, et sõitis ristmikule vilkuva rohelise tule ajal. Sama on T. Jõulu väitnud ka kohtuvälises menetluses: selle, et ta sõitis ristmikule vilkuva rohelise tulega, on ta märkinud väärteoprotokolli ütluste lahtrisse ning vastulausesse. Seega on T. Jõulu andnud püsivalt ühetaolisi ütlusi. Ka tunnistaja V. Valgu (autos viibinud kaassõitja) ütluste kohaselt sõitsid nad Tartu mnt - Peterburi tee ristmikule vilkuva rohelise tulega. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik S. Aljas andis fooritule osas erinevaid ütlusi. Algselt, kirjeldades toimunut oma sõnadega, rääkis S. Aljas: „Roheline hakkas vilkuma. Samal hetkel üks tume džiip BMW X5 sõitis välja ristmikule kollase tulega.“ Hiljem, vastates kohtuvälise menetleja esindaja täpsustavatele küsimustele, väitis S. Aljas, et samal hetkel, kui nimetatud maastur möödus teistest, lubavat tuld ootama jäänud autodest, põles fooris punane tuli. Seega, kuigi väärteoprotokollis on märgitud, et ristmikule sõitmise ajal põles juba keelav punane tuli, oli ütluste kohaselt tegemist olukorraga, kus lubav tuli läks üle keelavaks ja küsimus on selles, kas auto jõudis ristmikule vilkuva rohelise fooritule ajal või juba keelava kollase tule ajal. Siinkohal omab tähtsust ka asjaolu, kus paiknes ajal, kui T. Jõulu sõitis ristmikule, tema suhtes politseiauto. Nii menetlusalune isik kui tunnistaja V. Valk väitsid, et märkasid politseiautot alles siis, kui neile anti vilkuritega peatumismärguanne. S. Aljas nentis, et ei mäleta täpselt kõiki asjaolusid. S. Aljas kinnitas, et T. Jõulu auto liikus politseiauto ees, kuid seda, kas politseiauto ja T. Jõulu juhitud auto vahel oli veel autosid, öelda ei osanud; samuti andis S. Aljas küll ütlusi, et olid eelnevalt Ülemiste keskuse parklas, kuid ei mäletanud, kust kaudu sealt välja sõitsid. Seega ei saanud tunnistaja ütlustest infot selle kohta, kas T. Jõulu juhitud auto oli eelneval ristmikul esimene foori all olnud auto. Ka kohtuvälises menetluses antud ütlused on pealiskaudsed, sisaldamata täpsemat olukorra kirjeldust. Seega ei ole võimalik ütluste alusel hinnata seda, kas politseiametnikel oli võimalik veenduda selles, millise fooritule ajal T. Jõulu juhitud auto ristmikule sõitis. Seetõttu tugineb kohus otsustamisel, kas on tõendatud, et T. Jõulu sõitis ristmikule keelava tule ajal, eelkõige eelnenud liiklussituatsioonile. T. Jõulu andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis ta mööda Tartu maanteed kesklinna suunas. Ülemiste keskuse juures oleval ristmikul (edaspidi Tartu mnt – Suur-Sõjamäe ristmik) jäi ta foori taha rohelist tuld ootama. Tema auto oli foori all esimene, võib-olla teine auto. Autos kaassõitjana viibinud V. Valk andis samuti ütlusi, mille kohaselt T. Jõulu juhitud auto oli Tartu mnt – Suur-Sõjamäe ristmikul foori all oma reas esimene auto. Kuna S. Aljas ei osanud öelda, kust nad Ülemiste keskuse parklast välja sõitsid ja kui palju oli nende auto ja T. Jõulu juhitud autode vahel teisi autosid, ongi ainsateks andmeteks eelmisel ristmikul toimunu kohta T. Jõulu ja V. Valgu ütlused. Nagu eespool märgitud, andsid mõlemad ütlusi, et T. Jõulu juhitud auto oli eelmisel ristmikul oma reas esimene lubavat foorituld ootav auto. Kohtu järelepärimisele antud AS Signaal vastusest (26.02.2010.a kiri 4-4/115) ilmneb, et autod, mis alustavad Tartu mnt- Suur-Sõjamäe ristmiku foori tagant liikumist selle lubava tule süttimisel, jõuavad rohelise tule ajal ka Tartu mnt Peterburi mnt ristmikule. Seega, kui lähtuda menetlusaluse isiku ja tema autos viibinud isiku ütlustest, et nende auto oli Tartu mnt –Suur-Sõjamäe ristmikul foori all oma reas esimene, on usutav väide, et T. Jõulu sõitis ristmikule lubava rohelise tulega. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas kohtuistungil kahtlust, kas hommikuse tipptunni ajal on isegi eelmise foori alt esimesena tulnud autodel võimalik ka teine ristmik kohe rohelise tulega ületada, kuna ees on Järvevana teelt tulnud autod. Samas tunnistas ka S. Aljas kohtus antud ütlustes, et autosid oli küll palju, kuid ummikut ei olnud. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et väärteo toimepanek ei ole tõendatud, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus T. Jõulu suhtes tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sten Lind Kohtunik