4-09-25329/4

Väärteoasi nr. 4 – 09-25329 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. aprillil 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Aini – Reet Robas kaebaja esindaja: Riho Friedrichs kohtuvälise menetleja: Keskkonnaameti esindaja Mait Grigorjev ja Kristi Malm osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. märtsil 2010 a. Kaebaja esindaja kaebust Keskkonnainspektsiooni otsusega nr. 01028808 Aini – Reet Robas suhtes mõistetud rahatrahvi tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja esindaja selgitab, et väärteoprotokolli kohaselt Robas on rajanud oma maaüksusele 169 m pikkuse ja 2, 5 m laiuse muuli süvendades muuli kõrval olevat maaparandussüsteemi eelvoolu kraavi. Nimetatud tegevus on menetleja arvates selline, milline oma olemuselt eeldab veerikastusluba. Samuti ei olnud inspektoritel kohapeal võimalik kraavist üle saada. Nimetatud teod kvalifitseeriti Veeseaduse § 8 lg. 2 p. 6 ja Looduskaitseseaduse § 36 lg. 1 rikkumisena ning Robast karistati Looduskaitseseaduse § 74 lg. 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o. 2500 krooni. Menetlusalune isik ei nõustu protokollis kirjeldatuga ning põhjendab, et maaparanduskraav oli olemas enne Robase väidetavat tegu, see kraav oli olemas juba 2002 a. Robas võtab omaks, et puhastas kraavi sinna merelt uhutud sodist. Kraavi uhutud mereadru ja muu bioloogiline konsistents on kraavis ära lagunenud ning sellest on saanud muda. Muda eemaldamisega kuni kraavi põhjani ei ole tegemist kraavi süvendamisega, vaid kraavi puhastamisega. Nimetatud kraavi kaebas omal ajal Viimsi vallavalitsus, lõhkudes selleks Robasele kuuluvaid hooneid, rajatisi ja kõrghaljastust. Tekitatud kahju on tänaseni hüvitamata. Kraavi puhastamine on kinnisasja omaniku kohustus, ilma selleta toimuks kraavi ülemjooksul olevatel kinnistutel üleujutus. Robas kraavi puhastamisega täitis ainult oma kohustust. Kraavi puhastamine sai toimuda vaid rasketehnika abil, kuivõrd kraavi pikkus ja laius seda oma suurusega tingib. Kindlasti tunneb Robas end süüdi selles, et võimalike arusaamatuste ärahoidmiseks ei teavitanud kohalikku keskkonnateenistust oma kavatsusest kraavi puhastada rasketehnika abil. Samuti esmalt oluline märkida, et väidatava rikkumise ajal oli tegelikult aastate suurim mõõnaperiood, kus meri oli faktiliselt taandunud kohati 10 meetrit ja rohkemgi. Kokkuvõtvalt oli oluline osa muulist juba olemas enne 2002 a. Suur mõõnaperiood paljastas lihtsalt merealuse pinnavormi, mille peale Robas laskis tõsta puhastuse teel saadud laguneva biomassi kraavi küljele. Tänaseks on muul kadunud s.o. nii tõusuveed kui ka merelainetud on kraavist väljakaevatud laguneva biomassi laiali uhtunud. Robas ei soovinud teha muuli ega kindlustanud kraaviäärt selliselt, et ta muutuks merekindlaks. Eelnevalt tulenevalt leiab Robas, et tema poolt teostatud maaparanduskraavide puhastamiseks ei olnud vajalik vee erikasutusluba ning seetõttu puudub antud teos süükspandava väärteo süüteokoosseisulised tunnused. Seega kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuistungil Robas jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et ta on imestanud selle inimese üle, kes kaebas Keskkonnainspektsiooni. Tegelikult ta pole tulu saanud sellest tööst ja tulu on saanud terve küla sellest, et nendel ei ole keldris ega aias vett. Kaebaja esindaja selgitab, et tegemist on vana külavanema kaebusega uue külavanema ema suhtes ehk asi taandub väga sellisele isiklikule vihkamisele. Robas on sunnitud aeg ajalt seda kraavi puhastama sest merest voolab tagasi adru ja bioloogilist massi. Palub esitatud kaebus rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et küsimus ei ole selles, kui palju, mis pinnast ja mida välja kaevati. Küsimus on selles, et kas tegevus vajab luba või mitte. Seadus ei näe sellist kohustust ette, et Keskkonnainspektsioon siis antud juhul oleks pidanud tegema mingeid täiendavaid pinnaseproove või eraldi mingeid mõõtmisi korraldama ja tegema seal mingisuguseid analüüse. See on puhtalt jäetud inspektori otsustada. Ei räägi ju mingist tavalisest maaparanduskraavi puhastamisest, vaid tegevus on ju toimunud otsapidi kraavist Läänemerre 169 m. Kõik asjaolud on toimikus olemas. Kohtuväline menetleja ei leia küll antud hetkel üldse mingit põhjust, et peaks otsuse tühistama. Tuvastatud on tööde ulatus ja isik tööd tegi ja puudus vastav luba tööde teostamiseks. Küsimus on õiguslikus seisukohas praegu. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et nimetatud tegevus, mis toime pandi pidi olema isikul vee erikasutusluba. Kaebaja esindaja ei ole aru saanud, et isikut süüdistatakse selles, et oma süvendustöödega läks Läänemerre, mitte ei süüdistata kraavi puhastamises. Need on natuke kaks erinevat asja. Kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtule esitatud väärteoprotokolli kirjeldusest nähtuvalt tuvastatud, et Keskkonnainspektsiooni inspektorid tuvastasid 12.06.2008 a. Viimsi vallas Randvere külas Kaevu maaüksusel muuli, mille kogupikkus Läänemere poole põhjasuunas 169 m ja laius 2, 5 m.. Menetluse käigus on selgunud, et Kaevu maaüksuse omanik Aini – Reet Robas teostas 2008 a. suvel maaparandussüsteemi eelvoolu kraavi puhastamist. Puhastamise käigus süvendati Kaevu maaüksusel olemasolevat maaparandussüsteemi eesvoolu kraavi. Kuna Kaevu maaüksusel olev maaparandussüsteemi eelvoolu kraav suubub Läänemerre, tekitas menetlusalune isik Läänemerre 169 m pikkuse savisegusest pinnasest muulitaolise rajatise. Vastavalt veeseaduse § 8 lg. 2 p. 6 nõudele peab olema vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine. Vee erikasutusluba Läänemeres süvendustöödeks ja pinnase paigutamiseks Aini – Reet Robasel puudus. Samuti on Kaevu maaüksusel takistatud inimeste ja loomade vaba väljapääs kallasrajal kanaliga. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 lg. 1 nõudele on rannal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. Väärteo kvalifikatsioonina on Veeseaduse § 8 lg. 2 p. 6 ja Looduskaitseseaduse § 36 lg. 1 nõuete rikkumine. Aini – Reet Robas poolt antud ütlustest nähtuvalt 2008 a. suvel ta teostas kraavipuhastust, et meri uhuks uuesti kraaviotsa kinni, Kraavi on pidanud puhastama korduvalt aastate jooksul oma kulul. Kraav on rajatud valla poolt vähemalt 10 aastat tagasi ja kraavi puhastamisel vald ei ole teda aidanud. Ta ei ole muuli rajanud, ega ei näe selleks vajadust. 2008 a. suvel ta ei rajanud muuli, vaid puhastas kraavi sinna merest uhutud sodist. Kraavi otsa on kogunenud väga palju adru. Kuna 2008 a. suvel toimus Randvere tee ehitus, siis avanes tal võimalus kasutada rasketehnikat ja puhastada kraav, mitte rajada muuli. Kuna kraav on tema kinnistul ei lähe tema krundi sadeveed nimetatud kraavi. Hr; Madis K oli kraavist teadlik ja teadis, et kogu küla kasutab kraavi. Samuti K ei ütelnud, kraavi puhastamiseks on vaja luba. Kohtuvälise menetleja otsuses kirjeldatu kohaselt vastavalt veeseaduse § 8 lg. 2 p. 6, 9 nõudele peab olema vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine ning vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi omadusi. Samuti on Kaevu maaüksusel takistatud inimeste ja loomade vaba läbipääs. Maaüksuse omanikuna oli Aini – Reet Robas teadlik looduskaitseseaduse § 36 lg. 1 nõudest, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ta ette nägema, et kallasrajale kraavi kaevamisega ja veekogu süvendamisega ei ole tagatud looduskaitseseaduse § 36 lg. 1 tulenevad nõuded. Veekogu põhja pinnase paigaldamine ja vee kasutamine ilma keskkonnaameti vee erikasutusloata vee kasutamine ja inimeste loomade vaba läbipääsu takistamine kallasraja sulgemisega on karistatav veeseaduse § 38-5 lg. 1 alusel. Sulgedes kallasraja kaevates kanali kallasrajale, takistades sellega inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal on karistatav looduskaitseseaduse § 74 lg. 1 alusel , seega kuulub karistamisel kohaldamisele looduskaitseseaduse § 74 lg.
3. Kuivõrd antud asjas on tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele süüteokoosseisule- vee erikasutusloata vee kasutamine ja inimeste ja loomade vaba läbipääsu takistamine kallasraja sulgemisega, siis vastavalt KarS § 63 lg. 1 määratakse karistus seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Väärteokvalifikatsioon on Looduskaitseseaduse § 74 lg. 1 järgi määrata Aini – Reet Robas karistus rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 2500 krooni. Kohus fikseeris kohtule esitatud materjalide kirjelduse alusel ja kohtuistungil antud ütlustega, et -väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Aini – Reet Robas teostas 2008 a. suvel maaparandussüsteemi eelvoolu kraavi puhastamist. -kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt vastavalt Veeseaduse § 8 lg. 2 p. 6, 9 nõudele peab olema vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine ning vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi omadusi. Vee erikasutusluba Läänemeres vee kasutamiseks Aini – Reet Robasel puudus. -samuti kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on tegemist ühe teoga, mis vastab mitmele süüteokoosseisule- vee erikasutusloata vee kasutamine ja inimeste loomade vaba läbipääsu takistamine kallasraja sulgemisega, siis vastavalt KarS § 63 lg. 1 määratakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Veekogu põhja pinnase paigaldamine või vee kasutamine ilma keskkonnaameti vee erikasutusloata on karistatav veeseaduse § 38 – 5 lg. 1 alusel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sulgedes kallasraja kaevates kanali kallasrajale, takistades sellega inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal on karistatav Looduskaitseseaduse § 74 lg. 1 alusel rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Seega kuulub karistamisel kohaldamisele Looduskaitseseaduse § 74 lg.
4. Kohus tuvastab ülaltoodu alusel, et vee erikasutusluba – s.o. kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta s.o. kui toimub veekogu süvendamine. Kohtule esitatud materjalidest ka kohtuistungil ei ole tuvastatud, et Aini – Reet Robas oleks maaparandussüsteemi eelvoolu kraavi süvendanud, vaid tema kinnituse kohaselt laskis kraavi puhastada. Kohtuistungil ja kohtuvälise menetleja materjalidest ei nähtu ega leia kinnitust asjaolu selles, et Aini – Reet Robas oleks Läänemere vee kasutamisel puudunud vee erikasutusluba, kuid kuna ta ei kasutanud Läänemere vett, seega polnud vaja ka taotleda vee erikasutusluba. Samuti kohus ei loe õigeks, et Aini – Reet Robast tuleb karistada KarS § 63 lg. 1 sätete kohaselt. Kohus ei pea õigeks kohtuvälise menetleja tõlgendust, et Aini – Reet Robas on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule. Samas allpool kohtuväline menetleja kinnitab, et Aini – Reet Robas on toime pannud kaks tegu, s.o. rikkunud ühe teoga veeseaduse nõuet ja teise teoga looduskaitseseaduse nõuet. Seega kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel oleks pidanud juhinduma KarS § 63 lg. 3 sättest. Kohus leiab ülatoodu alusel, et kohtuvälise menetleja otsus Aini – Reet Robas suhtes mõistetud karistus kuulub tühistamisele, kuna ei ole tuvastatud, et ta oleks maaparandussüsteemi eelvoolu kraavi süvendanud ja seega vajanuks taotleda vee erikasutusluba ning sulgenud inimeste ja loo- made vaba pääsu läbipääsu kallasrajal. Samuti kohtuväline menetleja on valesti tõlgendanud KarS § 63 lg. 1 nõudeid, sest kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et tegemist oli kahe erineva väärteoga, seega oleks pidanud mõistma karistuse KarS § 63 lg. 3 alusel. Ülaltoodu alusel Aini – Reet Robas tegevuses puuduvad väärteo tunnused ja kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele. Seetõttu juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg. 1; § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Aini – Reet Robas esindaja poolt esitatud kaebus. Tühistada Keskkonnainspektsiooni otsus nr. 01028808 Aini – Reet Robas suhtes Looduskaitseseaduse § 74 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 2500 krooni. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik