4-09-17165/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.mai 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-17165 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Väärteoasi Oleg Petkuni väärteoasi NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik Oleg Petkun (isikukood 38406030234, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) Asja läbivaatamise kuupäev 06.mai 2010.a. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja, Põhja Prefektuuri, esindaja Kristi Vares RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107-111, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Oleg Petkun NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Kohustada Oleg Petkuni asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 04.06.2010.a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Oleg Petkuni poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Oleg Petkuni suhtes sundtoomist arestimajja. Välja mõista Oleg Petkunilt ekspertiisitasu 1646 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus) krooni riigituludesse ning see tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber

1. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Oleg Petkuni suhtes on koostatud 19.07.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1162805 selle kohta, et tema, viibides 19.07.2009.a kell 19.10 Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil Linnamäe tee 61, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 järgi. Oleg Petkun kohtuistungile ei ilmunud. Oleg Petkuni väärteoasja kohtulik arutamine pidi toimuma 05.05.2010.a. kell 09.00, kuid kuna menetlusalune isik ilmus kohtuistungile alkoholijoobes, siis lükkas kohus asja arutamise edasi 06.05.2010.a. kella 09.
2. Uue kohtuistungi toimumise aeg tehti menetlusalusele isikluile teatavaks 05.05.2010.a. toimunud kohtuistungil. Selle kinnituseks andis Oleg Petkun ka oma allkirja (tlk. 33). Seega oli Oleg Petkun teadlik asja arutamise ajast ja kohast. Kohus selgitas, et menetlusaluse isiku osavõtt kohtuistungist ei ole kohustuslik ning tema mitteilmumine ei takista väärteoasja läbivaatamist. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et Oleg Petkuni süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada Oleg Petkuni väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et Oleg Petkuni süü väärteo toimepanemises 19.07.2009.a. on tõendamist leidnud eelkõige menetlusaluse isiku poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega 19.07.2009.a., et ta tarvitas fentanüüli (tlk 1), narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr. 1928/217, millisest nähtub, et Oleg Petkunil 19.07.2009.a. tuvastati fentanüüli tarvitamise tunnused (tlk 5), saatelehega psühhoaktiivsete ainete suhtes laboratoorseks uuringuks, mille kohaselt oli Oleg Petkunilt võetud uriini analüüsi tulemus fentanüüli suhtes positiivne (tlk 6), joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille järgi EKEI tuvastas Oleg Petkunilt võetud uriinis fentanüül sisalduse ning ekspertiis läks maksma 926 krooni (tlk 8), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, millisest nähtub, et Wismari Haigla AS-i poolt Oleg Petkuni suhtes läbi viidud joobeseisundi tuvastamise ekspertiis läks maksma 720 krooni, temal võetud uriiniproov saadeti EKEI-sse ainete lõplikuks tuvastamiseks (tlk 4), isiku isikusamasuse tuvastamise õiendiga, millest nähtub, et 19.07.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna politseiametnik Mari K tuvastas Oleg Petkuni isiku viimase ütluste võrdlemisel X-tee andmebaasi andmetega, infosüsteemis oleva foto isikuga visuaalse võrdlemise tulemus oli sarnane (tlk 2). Menetlusalune isik on Wismari Haiglas 19.07.2009.a. tunnistanud, et täna oli süstinud ennast fentanüüliga, sama kinnitas menetlusalune isik ka enda ülekuulamisel Ida PO-s 19.07.2009.a., seega on isik tunnistanud narkootikumi tarvitamist. Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks nii Oleg Petkuni poolt narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise, kuna ta teadis konkreetselt, mis ainet ta tarvitas ning kirjeldas ka narkootikumi tarvitamise viisi. Kohtu hinnangul on Oleg Petkun väärteo toime pannud tahtlikult. Seega on lisaks NPALS § 151 sätestatud väärteo 2 objektiivsete tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli nimetatud episoodis tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Fentanüül on narkootiline aine ja seda vastavalt Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 lisale nr
3. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise aine tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. NPALS § 151 sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo 19.07.2009.a ning teo õigusvastasust kui ka isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb Oleg Petkuni karistada ka NPALS § 151 järgi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Oleg Petkuni on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvidega kui ka arestiga ning rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga, kuivõrd isikul puudub ka töökoht, st legaalne sissetulekuallikas. Kohus märgib, et menetlusalune isik jättes tasumata varasemad rahatrahvid, väljendab oma hoolimatut suhtumist eelnevalt määratud karistustesse. Oleg Petkun ei ole varasematest karistustest, sh arestid, järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Oleg Petkuni tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Menetlusaluselt isikult tuleb välja mõista tema suhtes teostatud joobe tuvastamisel tehtud kulutused. Kuna isikut on ka varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on aresti kohaldamine pikkusega 7 päeva. Kuivõrd süüdlast ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 04.06.2010.a. Aulike Salo Kohtunik 3