4-09-9536/7

Väärteoasi nr.4-09-9536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 02.10.2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja PP KKO liiklusmenetlustalituse 11.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,007072 Helmut Pikmetsa karistamises LS § 741 lg 2 alusel Kaebuse esitanud isik HELMUT PIKMETS, isikukood 37004070371, Elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Helmut Pikmets kohtuvälise menetleja – Põhja PP KKO LMT esindaja Hannes Küünarpuu LÕPPOSA Jätta Põhja PP KKO liiklusmenetlustalituse 11.05.2009.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,007072 muutmata ja Helmut Pikmetsa kaebus rahuldamata Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Helmut Pikmetsa karistati LS § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 krooni selle eest, et tema 15.04.2009.a. kell 19.35 juhtis Tallinnas Pirita tee 28 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist. Tunnistatakse juhiloa kehtivuse tähtaja möödumist, kuid viidatakse jõustunud Tartu Maakohtu 28.11.2008.a. otsusele väärteoasjas nr. 4-08-5735, millega tühistati Lõuna PP otsus analoogses asjas ja leiti, et juhtimisõigust ei saa samastada juhtimisõigust tõendava dokumendiga. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et 15.04.2009.a. sõidukit juhtides oli tal olemas juhtimisõigus, kuigi juhiloa kehtivuse tähtaeg oli möödunud. OTSUSE PÕHJENDUS Kohus leiab, et Helmut Pikmetsa kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri 11.05.2009.a. otsus muutmata. Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et 15.04.2009.a. oli tema juhiloa kehtivuse tähtaeg möödunud ja oli möödunud ka juhiloa vahetamiseks ette nähtud 12-kuuline tähtaeg ning talle ei olnud ARK poolt väljastatud uut juhiluba. Vaatamata sellele, et menetlusalune isik tunnistas juhiloa mittekehtimist, ei tunnistanud ta seoses sellega temal juhtimisõiguse puudumist, leides, et juhtimisõigust ei ole temalt keegi ära võtnud. Kohus nõustub menetlusaluse isiku seisukohaga, et juhtimisõigus ei ole samastatav juhtimisõigust tõendava dokumendi olemasoluga, kuid ei nõustu väitega, et kehtivuse kaotanud juhiluba ei tähenda juhtimisõiguse puudumist. Juhiluba ja juhtimisõigus on omavahel seotud selliselt, et juhiloa kehtivusest sõltub isiku õigus mootorsõidukit juhtida. Nimetatud seos tuleneb Liiklusseaduse (edaspidi LS) § -st 44 lõikest 3, mis ütleb, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Sellest saab teha vaid ühe järelduse ja sellise, et kui nimetatud sättes räägitakse juhtimisõiguse taastamisest, tähendab see seda, et isikul, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud ja kes ei ole 12 kuu jooksul juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisest juhiluba vahetanud, puudub juhtimisõigus. Vastupidisel juhul ei oleks LS § 44 lg 3 sõnastuses vaja olnud kasutada väljendit „juhtimisõiguse taastada“. Helmut Pikmetsa juhiluba kehtis kuni 04.04.2007.a. Alates 05.04.2007 kuni 05.04.2008.a. võis ta sõidukit veel juhtida, sest see oli aeg, mille jooksul tuli kehtetu juhiluba uue vastu vahetada. Menetlusalune isik nimetatud aja jooksul juhiluba ei vahetanud ning kaotas peale aasta möödumist juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisest juhtimisõiguse. Kuna ta

1. aprilliks 2009.a. ei olnud sooritanud teooria-ja sõidueksamit ja talle ei olnud väljastatud uut juhiluba, puuduski tal 15.04.2009.a. mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusalune isik viitas Tartu Maakohtu 28.11.2008.a. otsusele väärteoasjas, milles asjaolud olid samad kui antud väärteoasjas. Selles otsuses on tõepoolest kohtunik leidnud, et vaatamata asjaolule, et juhiluba oli kehtetu ja seda ei oldud vahetatud aasta jooksul, oli Helmut Pikmetsal Kuigi siiski juhtimisõigus olemas ja väärtegu kvalifitseeriti ümber LS §-le 7435 lg
2. kohtuotsust ei vaidlustatud, vaatamata kassatsiooniteadetele ja otsus on jõustunud, ei ole ühe esimese astme kohtuniku otsus analoogses asjas siduv teisele esimese astme kohtunikule ja teine kohtunik ei pea otsust aktsepteerima, kui ta otsuses toodud seisukohaga ei nõustu. Kohus ei nõustu Tartu Maakohtu 28.11.2008.a. otsusega väärteo ümberkvalifitseerimises LS §-le 7435 lg 1 ja põhjendusega, et kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumist ei saa käsitleda juhtimisõiguse puudumisena. Mittenõustumise põhjendused on loetletud otsuses eespool. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et tuleb vahet sellel, kas isikul on kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument olemas, kuid tal ei ole seda sõidukit juhtides kaasas või tal ei ole kehtivat juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Esimesel juhul on tõepoolest tegemist LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteoga. Helmut Pikmetsa puhul aga oli tegemist olukorraga, kus isikul ei olnud juhtimisõigust tõendavat dokumenti sõidukit juhtides kaasas ja nimetatud dokument oli ka kehtetu ning seda ei oldud vahetatud liiklusseaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Johtuvalt LS §-st 44 lg 3 on kohus jätkuvalt seisukohal, et kui juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivus on lõppenud ja seda ei ole vahetatud uue vastu ühe aasta jooksul kehtivuse tähtaja möödumisest, tähendab see isikule ka juhtimisõiguse lõppemist. Kaebaja taotles ka LS § 44 lg 3 Põhiseaduse §-dele 12 ja 13 vastavuse kontrollimist, leides, et nimetatud Liiklusseaduse säte on ebaselge, jätab täpsustamata, kas juhtimisõiguse võib lugeda lõppenuks ka siis, kui dokumendi kehtivuse tähtaeg on lõppenud. 2 Põhiseaduse §-d 12 ja 13 ei käsitle õigusloomet ja õigusselgust. § 12 käsitleb kõikide võrdsust seaduse ees, § 13 aga igaühe õigust riigi ja seaduse kaitsele ning sätestab, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Eeltoodu alusel jääb kohtule arusaamatuks kaebaja taotluse mõte LS § 44 lg 3 ja Põhiseaduse § 12 ja 13 seosest õigusselguse seisukohalt. Kohus on juba eespoolt käsitlenud LS § 44 lg 3-ga seonduvat ja kordab, et nimetatud säte ei ole ebaselge. Selgesõnaliselt on öeldud, et kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Juhtimisõiguse taastamisest saab rääkida vaid sellise isiku suhtes, kellel juhtimisõigus on olnud, kuid ta on sellest mingil põhjusel ilma jäänud ehk teisisõnu, kellel juhtimisõigus puudub. Järelikult tuleneb LS §-st 44 lg 3, et peale juhiloa kehtivuse tähtaja möödumist aasta jooksul juhiloa mittevahetamisel loetakse juhtimisõigus lõppenuks. Kaebuse esitaja leidis ka seda, et ei ole õige kohelda teda sarnaselt näiteks purjus peaga sõitjaga. Tõepoolest, LS § 44 lg 2 kohaselt saab isik, kellelt on juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui 12 kuuks, juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Need on isikud, kellelt on juhtimisõigus kas põhi- või lisakaristusena vähemalt 12 kuuks ära võetud kohtuvälise menetleja või kohtu otsusega liikluseeskirja nõuete rikkumisega seotud süüteo eest. Kohus on seisukohal, et LS § 44 lg 2 ja lg 3 nimetatud isikute puhul ei ole põhjust nende erinevaks kohtlemiseks. Isikud, kellelt on juhtimisõigus karistusena ära võetud, ei ole osalenud liikluses vähemalt aasta jooksul. Sedasama on alust eeldada ka isiku puhul, kes ei ole vahetanud juhiluba aasta jooksul. Selliste isikute puhul on alust arvata, et tal ei ole juhiluba vaja läinud seoses liikluses mitteosalemisega. Vastasel juhul oleks ta õiguskuuleka inimesena, juhindudes LS §-st 25 lg 1, mis sätestab juhiloa kehtivuse tähtaja, vahetanud aasta jooksul peale juhiloa kehtivuse tähtaja möödumist kehtetu juhiloa uue vastu. Aasta jooksul liikluses mitteosalenud isikutele juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooria- ja sõidueksamite sooritamise nõude kehtestamine on põhjendatud liiklusohutuse tagamise seisukohalt. Lisaks eeltoodule on LS § 44 lõikes 3 nimetatud isikutel võimalus juhtimisõiguse taastamiseks liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamist vältida, vahetades 12 kuu jooksul peale juhiloal märgitud kehtivuse kuupäeva möödumist kehtetu juhiloa uue vastu, kuid LS § 44 lõikes 2 nimetatud isikutel see võimalus puudub, sest nendele rakendub liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise kohustus automaatselt, kui nad tahavad juhtimisõigust taastada. Seega on Helmut Pikmetsa näol tegemist isikuga, kes 15.04.2009.a. juhtis mootorsõidukit, omamata juhtimisõigust. Menetlusalune isik oli 28.04.2008.a. Tartu Liikluspolitsei otsusega kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Seega on Helmut Pikmetsa teos LS § 741 lg 2 koosseis ja väärtegu on kvalifitseeritud õigesti. Helmut Pikmetsa ütlustest nähtub, et 15.04.2009.a. sõidukit juhtides oli ta teadlik, et tema juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud ja et on möödunud ka selle vahetamiseks ettenähtud aastane tähtaeg, kuid ta arvas ekslikult, et see ei tähenda juhtimisõiguse puudumist. Sellist teadmist kinnitas talle ka Tartu Maakohtu 28.11.2008.a. otsus. Seega ta ei teadnud ega pidanud ka võimalikuks, et tal ei ole õigust sõidukit juhtida. Eeltoodu alusel ei tuvastanud kohus tema tegevuses tahtlust ja on seisukohal, et tegemist on koosseisueksimusega ning Helmut Pikmets vastutab ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Kohus jätab tähelepanuta menetlusaluse isiku viited Riigikogu menetluses olevale uuele liiklusseadusele. Kaebust arutades ei saa juhinduda õigusaktist, mis ei ole Riigikogu poolt vastu võetud ja seega ei kehti. Kirjalikus kaebuses oli ka taotlus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu. Vaatamata väärteo toimepanemisele ettevaatamatusest, leiab kohus, et juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise puhul ei ole tegemist väikese süüga ning arvestades asjaolu, et tegemist on levinud liiklusalase õigusrikkumisega, ei saa rääkida ka avaliku menetlushuvi puudumisest. Arvestada tuleb ka 3 asjaolu, et karistusõiendist nähtuvalt on menetlusalune isik juhtimisõiguseta sõidukit juhtides pannud toime liikluseeskirja rikkumisi 28.04.2008.a. Seega ei nõustu kohus menetlusaluse isiku taotlusega menetluse lõpetamiseks otstarbekuse tõttu. Eeltoodu alusel jätab kohus Helmut Pikmetsa kaebuse rahuldamata ja tema suhtes tehtud otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p.
3. Kohtunik 4