← Eesti

4-09-24402/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil
  2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-24402 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungisekretär Kristi Suvi Taotluse esitaja Tartu kohtutäitur Oleg Sirotin Väärteoasi Kohtutäituri avaldus karistuse määramiseks Süüdlane Marii-Eliis Peets, isikukood 48906032723, elukoht: X RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § -st 211, kohus määras: Marii-Eliis Peetsile asendus-
  3. Jätta rahuldamata kohtutäitur Oleg Sirotini taotlus Marii-Eliis Peetsile Lõuna Politseiprefektuuri 28.01.
  4. a otsusega nr 2602,07,022637 määratud rahatrahvi tasumata osa 4400 krooni arestiga asendamiseks.
  5. Ajatada Marii-Eliis Peetsile Lõuna Politseiprefektuuri 28.01.
  6. a otsusega määratud rahatrahvi tasumata osa täitmine 5 (viis) kuule järgmiselt: alates maist 2010 tuleb Marii-Eliis Peetsil tasuda viie kuu jooksul igakuiselt 880 (kaheksasada kaheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Politseiprefektuuri 28.01.
  7. a otsusega karistati Marii-Eliis Peetsi liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000 krooni; LS § 7417 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ja LS § 7431 lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 7200 krooni. Otsus jõustus 16.02.
  8. a. Lõuna Politseiprefektuuri 15.02.
  9. a määrusega lükati otsuse täitmine edasi alates 16.02.
  10. a kuni 15.02.
  11. a. Tartu kohtutäitur Oleg Sirotin esitas 02.11.
  12. a kohtule avalduse Marii-Eliis Peetsile kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri poolt 28.01.
  13. a otsusega mõistetud tasumata rahatrahvi osa 4400 krooni asendamiseks arestiga täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel. Võlgnikul puudub vara, millele saaks sissenõude pöörata. Menetlusosaliste seisukohad Kohtuistungil 02.12.
  14. a selgitas Marii-Eliis Peets, et tal puudub raha trahvi tasuda, kuna ta õpib ja tema sissetulekuks on ainult lapsetoetus 900 krooni kuus. Varasemad maksed tegi ema. Marii-Eliis Peetsi taotlusel andis kohus talle täeindavalt aega trahvi tasumiseks. 29.03.
  15. a seisuga Marii-Eliis Peets ühtegi makset teinud ei ole, kuid taotles võimalust tasuda trahvi ositi 1000 krooni kuus, kuna käesoleval ajal on tema elukaaslane leidnud tööd ja on tekkinud võimalus trahvi tasuda. Kohtu seisukoht Kohus lähtub väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga väärteomenetluse seadustiku §-st 211, mille lg 1 sätestab: Kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 (01.01.2010 a redaktsioon) näeb ette, et: kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui nelja aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Käesoleval juhul on Marii-Eliis Peetsile määratud suurest rahatrahvist tasumata väikene osa. Võlgiku hinnangul on tal nüüd tekkinud võimalus tasuda ära ka allesjäänud trahvisumma ning ta taotleb võimalust tasuda seda osade kaupa. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus leiab, et on otstarbekohane anda Marii-Eliis Peetsile võimalus ülejäänud trahviosa tasumiseks 5 kuu jooksul. Tasumata on 4400 krooni, seega tuleb tal tasuda igakuiselt 880 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.