4-10-822/8

4-10-822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2010.a, Tallinn Väärteoasja number 4-10-822 (2373,10,000185) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Janek Lillemägi kaebus Põhja Prefektuuri 16.02.2010.a otsuse peale Janek Lillemägi väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi, taotlusega otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Menetlusalune isik: Janek Lillemägi (ik 37107014213; elukoht xxx; töökoht AS KPK ) Kaitsja Vandeadvokaat Janek Valdma Kohtuväline menetleja Esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 3 ja § 133-135
2. Kaebus rahuldada.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 16.02.2010.a otsus Janek Lillemägi väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi ja lõopetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (see on hiljemalt
4. mail 2010.a). Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Põhja Prefektuuri 16.02.
5. a. otsusega karistati J. Lillemägit LS § 7422 lg 2 alusel 20 trahviühiku (1200 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta 24.01.2010 kell 11:35 TallinnRapla-Türi tee
6. kilomeetril juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, sõites kiirusega 74+/-3 km/h. Lubatud sõidukiirus teelõigul oli 50 km/h. Janek Lillemägi esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja leidis, et mõõdiku näitu tutvustati talle ajaliselt ja ruumiliselt oluliselt hiljem võrreldes mõõtmise aja ja kohaga. Kaebaja ise ei tunnetanud, et ta oleks kuskil kiirust ületanud. Eelnevast tulenevalt ei ole kindel, et radari näit kajastab just kaebaja sõiduki kiirust. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis oli märge tehtud nii lahtrisse „liikus üksinda“ kui „mitu sõidukit“. Kaebaja hinnangul oligi teelõigul mitmeid sõidukeid. Lisaks leitakse kaebuses, et sõidukiiruse mõõtmise metoodika kohaselt ei oleks tohtinud mõõtesignaali sihtmärgi alas olla mitmeid sõidukeid. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse esitaja argumendid tuginevad kõik seisukohal, et tema juhitud autole võidi omistada mõne teise sõiduki kiirus. Kaebuse esitaja sõnul liikus lõigul, kus ta väidetavalt kiirust ületas, ka teisi sõidukeid. Sellekohase märkuse on J. Lillemägi kandnud ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Samas protokollis on tehtud rist nii kasti „liikus üksinda“ kui „mitu sõidukit“. Kohus peab usutavaks politseiametniku ütlusi, et kasti „mitu sõidukit“ tegi märke J. Lillemärgi. Nimelt on ilma eriteadmisi omamata võimalik tuvastada, et selles kastis olev rist erineb teistest ristidest mitmest aspektist, kusjuures teised ristid on omavahel sarnased. Nii on selles kastis olev „x“ teise nurga all kui ülejäänud ning ristuvad jooned on omavahel ühest otsast kolmanda joonega ühendatud, nii et „x“ kuju sarnaneb tähega „α“. Seega tegi kiirust mõõtnud ametnik protokollis märke kasti „liikus üksinda“. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub ka, et mõõtmisel ei kasutatud kiirema objekti jälgimise režiimi. Samuti nähtub protokollist, et mingeid mõõtmise talletamist võimaldavaid seadmeid ei kasutatud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu, et kiiruse mõõtmisel oleks olnud juures tunnistajat, ka ei ole kedagi kohtuvälises menetluses tunnistajana üle kuulatud. Eelnevast tulenevalt on tegemist nn sõna sõna vastu olukorraga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on viimasel ajal kujundanud välja taolisi olukordi käsitleva ühtse praktika (vt
7. jaanuari
8. a otsus asjas 3-1-1-82-09 ning
9. aprilli
10. a otsus asjas 3-1-1-12-10). Riigikohus on viidanud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
11. jaanuari
12. a käskkirjaga nr 38 kehtestatud patrulltegevuse korra punktile 14, mille kohaselt on alarmsõidukiga liikuv patrulltoimkond vähemalt kaheliikmeline. Kolleegiumi arvates on vähemalt kahekesi liiklusjärelevalve teostamine vajalik muu hulgas selleks, et vaidlusi tekitavates olukordades usaldusväärselt tõendada järelevalve käigus tuvastatud asjaolusid, nt mõõtmistulemuste saamist, väärteosündmuse toimumist vms. See ei tähenda siiski, et üksi liiklusjärelevalve teostamine on täielikult keelatud. Küll peab sellisel juhul kohtuvälise menetleja ametnik püüdma astuda objektiivse hinnangu andmise võimaldamiseks täiendavaid samme, näiteks (video-)salvestama liiklusjärelevalve toimingud. Politseiametniku enda ütlustega ei tohi aga tõendada rikkumise faktilist külge ega tõendi kogumise viisi seaduslikkust. 2 Mõlemas osundatud otsuses leidis Riigikohus, et kuna menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste kohaselt liikus mõõtmise ajal teel veel autosid ja menetlusaluse isiku sõnul tema kiirust ei ületanud, tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada tema kasuks. Seetõttu ei saa välistada, et fikseeriti mõnest teisest sõidukist peegeldunud signaal. Kuigi käesolevas asjas ei ole kummalgi poolel täiendavaid tunnistajaid, on olukord eespool kirjeldatuga sarnane: menetlusalune isik väidab, et tema kiirust ei ületanud ja teelõigul oli veel teisi autosid. Tema auto kiirust mõõtis üksi patrullis olev politseiametnik, mõõteseade ei olnud seatud kiirema objekti jälgimise režiimile ning mõõtmist ei videosalvestatud. Eelnevast tulenevalt ja lähtudes in dubio pro reo põhimõttest tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteoasjas menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sten Lind Kohtunik 3