möödumisega. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. esindajal. Kohtuotsuse ärakiri ärakiri pooltele kätte toimetada. toimetada. 2 Esitatud kaebus ja seisukoht kaebuse suhtes. 24.11.2009.a. esitas Andrus Kask Viru Maakohtusse kaebuse Keskkonnainspektsiooni 29.10.2009.a. otsuse väärteoasjas nr 07009207 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt pidi lahend väärteoasjas olema kättesaadav alates 29.10.2009.a. Kaebuse esitaja käis isiklikult edasikaebamise tähtaja kehtivuse ajal, s.o 06.11.2009.a. Ida regiooni Lääne-Virumaa büroos ja soovis tutvuda kaevatava otsusega. Otsust kaebuse esitajale ei antud, nimetatud asjaolu saab tõendada tunnistaja U K . Kaevatava otsusega võimaldati kaebuse esitajal tutvuda alles 12.11.2009.a., eelnimetatud asjaolu kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja koos tutvumise kuupäevaga. Kuigi formaalselt oli lahend olemas 29.10.2009.a., ei võimaldatud kaebuse esitajal sellega tutvuda enne 12.11.2009.a., millest tulenevalt kaebamise 15-päevane tähtaeg hakkab kulgema alates 12.11.2009.a. Juhul kui kohus leiab, et kaebetähtaega tuleb lugeda varasemast kuupäevast, siis palub kaebuse esitaja tähtaja ennistada kuna ta ei ole oma tegevusega/tegevusetusega põhjustanud tähtaja mööda laskmist. Kaebuse esitaja avaldab ka, et koos otsusega väljastati 12.11.2009.a. kaebuse esitajale pretensioon kuupäevaga 26.08.2009.a., millele oli lisatud keskkonnainspektsiooni akt kuupäevaga 08.10.2007.a. Kaebuse esitajale ei ole selge, miks talle eelnimetatud dokumente varem ei tutvustatud/väljastatud. Väärteoprotokolli koostamise ajal, s.o 29.09.2009.a. oli kohtuvälisel menetlejal kohustus esitada kõik asjakohased menetlust puudutavad nõuded/pretensioonid. Kaebuse esitajal puudus teave kohtuvälise menetleja tegelike eesmärkide ja kahju nõude ulatuse osas, millega oli takistatud kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste kaitsmine/tagamine. Väärteoprotokolli koostamise ajal esitas kaebuse esitaja omapoolsed väited (suuliselt), millised kohtuväline menetleja jättis arvestamata ja nõuetekohaselt fikseerimata. Kohtuväline menetleja on rikkunud menetlustoimingute tegemisel, s.h füüsilisele isikule väärteoprotokolli vormistamisel ja otsuse koostamisel protsessinorme. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et menetlustoimingute tegemisel/menetlemisel on rikutud KarS §-s 81 sätestatud süüteo aegumise tähtaega ja on rikutud oluliselt muid menetlusnorme. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et väidetav süütegu on toime pandud jaanuaris 2007.a. Kriminaalasi väidetava omavoli metsaraie kohta oli algatatud 16.02.2007.a. ja lõpetatud 07.04.2008.a. Objekti kontrollimise protokoll nr 307 ja akt nr 07005707 on koostatud tagantjärele ja ei kajastanud raie teostamise hetkeolukorda. „xxx“ kinnistutel kändude lugemislehed on koostatud samuti tagantjärele. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid väärteo toimepanemisele eelnenud perioodi ja vaidlusaluse raie toimepanemise hetke fikseerimise kohta. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et keskkonnaametnikud Uno Luht ja Timo Türbsal käisid raie asukohal 08.02.2007.a. ja 09.02.2007.a., kuid menetlusdokumendid on koostatud kuni pool aastat hiljem. Samast määrusest nähtub, et 08.02.2008.a. teatise kohaselt on „xxxx“ maaüksusel teostatud metsaraiet väidetavalt 35 tm, tekitades omanikule kahju 7000 krooni, mis ei vasta tegelikkusele. Kahju määramisel on lähtutud Keskkonnainspektsiooni poolt teostatud kändude mõõtmisest, mis fikseeriti vähemalt kuni pool aastat hiljem ja seetõttu ei kajasta õigeid andmeid. Puuduvad ka andmed kuidas endisest väidetavast 35 tm sai 68,8 tm. Kriminaalmenetluses tugineti kahju fikseerimisel üksnes Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud andmetele. Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud materjalidest nähtub, et „xxxx“ maaüksuse omanik on teostanud korduvalt oma kinnistul raiet. Kaebuse esitajale teadaolevatel andmetel ei ole „xxxx“ maaüksuse omaniku I S `i poolt esitatud võimalikku kahjunõuet. 3 Kohus edastas kaebuse kohtuvälisele menetlejale seisukoha ja väärteoasja materjalide esitamiseks. Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebusega väärteootsuse peale osas, mis puudutavad menetlustähtaja ennistamist ja menetlusnormide rikkumist. Samas märgitakse, et Andrus Kask pani kõnealuse õigusrikkumise toime jaanuaris 2007.a. Toimepandud teo ehk ebaseadusliku raie osas algatati Ida Politseiprefektuuris 16.02.2007.a. kriminaalasi nr 07259000253, mis lõpetati 07.04.2008.a. KrMS § 200 ja 199 lg 1 p 1 alusel. Arvestades KarS § 81 lg 3 ja 7 sätteid oli Andrus Kask suhtes väärteomenetluse algatamine ja väärteo otsuse koostamine põhjendatud. Kohtuväline menetleja tunnistab, et Andrus Kask poolt toimepandud väärtegu aegub jaanuaris 2010.a., millest tulenevalt kuuluks väärtegu 2010.a. jaanuaris lõpetamisele
Ühtlasi on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesolevas väärteoasjas keskkonnale tekitatud kahju nõue ei ole arutatav mitte väärteomenetluse käigus, vaid tsiviilmenetluse korras, millest tulenevalt ei pea kohtuväline menetleja õigeks kommenteerida kaebuses toodud keskkonnakahju arvestamise aluseid ja Andrus Kask`le pretensiooni esitamisega seotud asjaolusid. Märgitakse vaid, et kohtuväline menetleja on teinud kõik endast oleneva, et teavitada Andrus Kask`e ebaseadusliku raiega kaasnenud keskkonnakahju tekke põhjustest ja selle arvestamise asjaoludest. Kohtuväline menetleja avaldab, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused. I. Väärteomenetluse seadustiku (
) § 117 lg 1 p 1 kohaselt eelmenetluses maakohtunik kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist.
lg 4 sätestab, et kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Andrus Kask`le on kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr 07009207 koostatud väärteoprotokoll. Väärteoprotokolli on A.Kask kätte saanud 29.09.2009.a. Protokollist nähtub, et lahend väärteoasjas on menetlusosalisele kättesaadav alates 29.10.2009.a. Kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 07009207 on tehtud 29.10.2009.a. Kaebus on kohtusse esitatud 24.11.2009.a. Kaebuse esitaja leiab, et kuigi formaalselt oli kohtuvälise menetleja lahend olemas 29.10.2009.a. aga tal ei võimaldatud sellega tutvuda enne 12.11.2009.a., siis kaebamise 15-päevane tähtaeg hakkab kulgema alates 12.11.2009.a. Kohus kaebuse esitaja seisukohta ei jaga ning selgitab, et 15-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema vastavalt
lõikes 4 sätesatud ajast, s.o alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samas on kaebuse esitaja avaldanud, et juhul kui kohus leiab, et kaebetähtaega tuleb hakata arvestama varasemast kuupäevast kui 12.11.2009.a., siis palub kaebuse esitaja tähtaja ennistada kuna ta ei ole oma tegevusega/tegevusetusega põhjustanud tähtaja möödalaskmist.
MS § 172 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud 4 kaebetähtaeg ennistatakse kohtu määrusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks.
lg 4 järeldub üheselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Samas saab kohus kaebetähtaja ennistada kui esinevad sellised objektiivsed takistused, mis tegid isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Kohus on seisukohal, et A.Kask`l esines selline objektiivne takistus, mis tegi tal võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. A.Kask on selgitanud, et ta käis isiklikult edasikaebamise tähtaja kehtivuse ajal, s.o 06.11.2009.a. Ida regiooni Lääne-Virumaa büroos ja soovis tutvuda kaevatava otsusega. Otsust kaebuse esitajale ei antud kuna otsuse teinud ametiisik viibis puhkusel. Kohtuvälise menetleja 29.10.2009.a. otsuse on A.Kask kätte saanud 12.11.2009.a., eelnimetatud asjaolu tõendab kaebuse esitaja allkiri koos tutvumise kuupäevaga. Kohus leiab, ka, et kuivõrd kohtuväline menetleja enda kirjalikus seisukohas ei ole ümber lükanud A.Kask`i poolt kaebuses esitatut, milline puudutab kaebetähtaega, siis tuleb lugeda A.Kask`i poolt avaldatu usaldusväärseks ning sellest tulenevalt kaebetähtaeg ennistada. II.
lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
p 3 kohaselt maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, asub seisukohale, et kuigi väärteoasja arutamiseks kehtib põhimõte, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja selleks kontrollib kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, siis käesoleval juhul kuna kohus on tuvastanud, et esineb väärteomenetlust välistav asjaolu, ei pea kohus vajalikuks välja selgitada ja analüüsida kaebuses esitatud asjaolusid.
kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus esiteks välja kas väärteoasjas ei esine väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ning seejärel lahendab ülejäänud küsimused.
lg 1 p 5 alusel väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Riigikohus enda 05.04.2010.a. lahendis nr 3-1-1-14-10 on selgitanud, et
lgst 3 järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei 5 võimalda asja edasist menetlemist mistahes eesmärgil (vt kriminaalkolleegiumi
S § 81 lg 3 sätestatule, kuid siiski esitanud peamiselt asjaolusid ja väiteid kohtuvälise menetleja poolt tehtud toimingute ja menetlusdokumentide rikkumise osas, siis peab kohus vajalikuks märkida, et kui KrMS § 199 lg 3 kohustab menetlejat jätkama kriminaalmenetlust ka pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist, kui süüdimõistetu taotleb seda rehabiliteerimise eesmärgil, siis
lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistust, mis ei võimalda asja edasist menetlemist. Väärteomenetluse seadustiku §-s 2 lubatud kriminaalmenetluse analoogia käesolevas asjas ei kohaldu, sest väärteomenetluse seadustik näeb ette iseseisva regulatsiooni väärteomenetluse alustamise ja alustatud menetluse lõpetamise kohta väärteo aegumistähtaja möödumisel. Seega on seadusandja välistanud väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse alustamise või alustatud menetluse jätkumise mistahes, sh ka menetlusaluse isiku rehabiliteerimise eesmärgil. Kohus juhindus
S § 81 lgdest 3 ja 7 Kohtunik /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 29.aprillil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.