ili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg
mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1(üks ) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Indrek Jakobson 2(kahe) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 p.1-5 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi . KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Indrek Jakobson’lt mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. 1 Tõkend-elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 310 lg.1 alusel rahuldada kannatanu MM’i poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes osaliselt ja mõista Indrek Jakobson’lt välja 106 174.50 krooni (ükssada kuus tuhat ükssada seitsekümmend neli krooni ja 50 senti ) KrMS § 310 lg.1 alusel rahuldada kannatanu MM’i poolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes osaliselt ja mõista Indrek Jakobson’lt välja kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 150 000.-(ükssada viiskümmend tuhat krooni). Mõista Indrek Jakobson’lt välja menetluskulud riigituludesse KrMS § 180 alusel s.o kaitsjatasu 1920.-krooni ( üks tuhat üheksasada kakskümmend krooni ),ekspertiisi tasu 2875.-krooni (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni ) koopiate tegemise kulud summas 92.80 krooni (üheksakümmend kaks krooni ja 80 senti) sundraha so. 6525.- krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni). Menetluskulud tasuda 1(ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbangas nr
/ ning jättis oma sõiduki kiiruse kohandamata selliseks, et oleks arvestanud ilmastikutingimusi /pime aeg; tehisvalgustus/ ja muid selliseid liiklusolusid /jalakäijate liikumine ülekäigurajal/, et tal oleks võimalik eespoolse nähtavusulatuse piires oma sõiduk peatada etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli jalakäija liikumine ülekäigurajal /
/, jättis aga vähendamata oma mootorsõiduki kiiruse ning jäämata reguleerimata ülekäiguraja ees seisma /
/, kuigi esimeses sõidureas olid sõidukid peatunud ülekäiguraja ees /
/, sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal autojuhi suhtes vasakult paremale mööda reguleerimata ülekäigurada teed ületavale jalakäijale MM’ile, tekitades kannatanule rasked tervisekahjustused /
/. Oma käitumisega rikkus Indrek Jakobson järgmisi liiklusnõudeid:
Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes/; § 46 /lähenedes reguleerimata 2 ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 47 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Oma tegevusega pani Indrek Jakobson toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kohtulik uurimine. Kohtuistungil süüdistatav Indrek Jakobson seletas, et süüdistus on talle arusaadav , kuid ta ei teinud seda tahtlikult, see oli väga halb õnnetus.Oli pime aeg ning ta ei näinud jalakäijat. Arvab , et ka jalakäijal on kohustused. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, kuid ei nõustunud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga sellises summas, nagu on kannatanu esitanud, nõustus hüvitama kannatanule kahjud mõistlikkuse piirides. Kannatanuga proovis pärast õnnetust ühendust võtta, kuid see ei õnnestunud ning arvas ka, et kannatanu ei soovinudki temaga kohtuda. Kaitsja Juho Aule asus seisukohale, et esitatud süüdistuse alusel ei ole võimalik Indrek Jakobsoni süüdi mõista. Jalakäija oleks pidanud samuti oma kohustusi täitma, tegemist ei ole kaitsja arvates kuriteoga, vaid liiklusõnnetusega. Palub Indrek Jakobson õigeks mõista . Tsiviilhagide osas
iab, et varalise kahju osas ei saa nõustuda tulevikus tekkida võivate kulutustega summas 50 000 krooni . Hagi summa moraalse kahju nõudes on liiga suur, taotleb moraalse kahju nõuet vähendada . Kannatanu MM avaldas toimunud kohtuistungil, et jääb esitatud tsiviilhagide juurde nii varalise kui moraalse kahju nõudes. Tervis taastunud ei ole, töövõimekaotust määratud ei ole . Kannatanu esindaja Heino Junolainen selgitab põhjalikumalt tsiviilhagi motiive, mis puudutavad varalise kahju nõuet, samuti
iab ,et moraalse kahju nõue summas 500 000.krooni on põhjendatud , jääb selle juurde ning palub see süüdistatavalt sisse nõuda, kuna on MMil on liiklusõnnetuse tagajärjel elukvaliteet oluliselt langenud, saadud vigastuste tõttu ei saa noor inimene tegeleda enam aktiivselt spordiga, tuleviku väljavaated järglaste saamisel on küsitavad ,ka on olnud psüühilist laadi probleeme. Kohus kontrollis kriminaalasjas
iduvaid kirjalikke tõendeid: -Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse poolt koostatud liiklusõnnetuse aktist nr 2224 /t.l. 4/ koos skeemiga /t.l. 5/ja fototabelitest nähtub, et 26.09.2008. a. kella 20:18 juhtis kaine ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omav Indrek Jakobson Tallinnas Sõpruse pst poolt Paldiski mnt suunas mööda Tulika tänavat teises sõidureas mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX ning sõitis otsa Tulika – Ülase ristmiku juures reguleerimata ülekäigurada ületanud jalakäijale MM’ile, kes sai rasked tervisekahjustused. Sündmuskoha vaatluse protokollist /t.l. 6/ nähtub, et sündmuskoht on kaetud asfaltbetoonkattega, mis on tasane, ilma aukude ja kõrgemat kohtadeta ning kuiv. On pime 3 aeg ja tänavavalgustus põleb. Sõidutee on sirge. Lubatud suurim sõidukiirus antud lõigul on 50 km/h. Ülekäigurada kulgeb risti sõiduteega ning on tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ja teekattemärgisega nr 945 /vöötrada/. Isiku ekspertiisiakti nr 30 eksperdiarvamusest /t.l. 33/ nähtub, et MM’il tuvastati vaagnaluude parema ülemise ja alumise haru murd, parema eesmise puusanapa ja ristluu murd paremal, vasaku reieluu distaalse /kaugmise) külgmise põnda murd koos põlveliigese kapsli vigastusega, vasaku pindluu külgmise põnda ärarebimismurd, põlve (pindluumise; sääreluumise) kollateriaalsideme (kaaskülgse) nikastus ning parema neeru põrutus. Vigastused vajasid operatiivset ravi. Lisaks tuvastati vasaku põlveliigese kontraktuur ehk kokkutõmbumine. Tegemist ei ole eluohtlike tervisekahjustustega, kuid paranemise kestus on üle 4 kuu ehk tegemist on raske kehalise haigusega. Liiklusvahendi ülevaatuse protokollist /t.l. 17-18/ nähtub, et mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX oli tehniliselt korras: rooliseade oli töökorras, pidurisüsteem oli töökorras, rehvid vastasid nõuetele. -Sündmuskoha vaatluse protokollist /t.l. 8/ nähtub, et sündmuskoht on kaetud asfaltbetoonkattega, mis on sirge, tasane ja märg. On valge aeg, ilm on pilvine. Sõle tänaval enne ristmikku pärisuunavööndis on kolm sõidurada, millest esimene 3,3 meetrit lai, teine 2,7 meetrit lai ja kolmas 2,5 meetrit lai. Vastassuunavööndis enne Ädala tänavaga ristumist on samuti kolm sõidurada, mis kõik laiusega 3,0 meetrit. Ädala tänava kogulaius on 8,2 meetrit. Suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. -Tunnistaja Jelena Š ülekuulamisprotokollist nähtuvalt /t.l.35-36, 43-44/ seletas tunnistaja, et nägi pealt 2008.a. Tulika tänaval liiklusõnnetust, kuupäeva kindlalt öelda ei oska, kuid oli õhtune aeg, kell oli kindlasti 20.00 läbi Arvab, et välja pime veel ei olnud. Autos oli üksinda. Sõidab mööda Tulika tänavat pidevalt Liiklus sel päeval tihe ei olnud. Lähenes Tulika 15/17 asuva maja juurde, mille juures on reguleerimata ülekäigurada. Nägi eemalt, et vastassuunas ületab üks jalakäija ülekäigurada tema sõidusuunas . Jalakäija liikus rahulikult kahe sõidusuuna vahelisele alale ja jäi liiklusmärgi taha seisma. Jalakäijal olid seljas tumedad riided, helkurit ei paistnud tal olevat. Otsustas peatuda ülekäiguraja ees ja jalakäija üle tee lasta. Tema oli esimene sõiduk ,kes peatus . Teises sõidureas ei olnud sel hetkel ühtegi sõidukit. Tema seisis ja jalakäija seisis. Jalakäija oli noorem tütarlaps. Lõpuks otsustas jalakäija teed ületada ja astus rahulikult ülekäigurajale. Nagu ta ülekäigurajale astus, ilmus teise sõiduritta Jeep, millel oli käru taga ning Jeep sõitis jalakäijale otsa. Kokkupõrke koht oli täpselt jalakäijate ülekäigurajal. Kokkupõrkest tingituna paiskus jalakäija vastassuunavööndisse, umbes 3 m Jeepist. Peale kokkupõrget Jeep peatus ning juht läks jalakäijale appi. Tema sõitis sõiduteelt kõrvale ja helistas nii politseisse kui kiirabisse. -Tunnistaja Helen U ütluste /t.l. 37-38; 41-42/ kohaselt juhtis tema 26.09.2008.a. kesklinnast Paldiski mnt suunas mööda Tulika tänavat mootorsõidukit FIAT 500, reg. nr-ga XXX.Tema sõitis Tulika tänaval teises reas ja tema taga sõitis maasturi moodi sõiduk. Kui esimeses reas vaba ruumi tekkis, reastus see maastur esimesse sõiduritta ja möödus seal temast, sest maasturi kiirus oli suurem. Mäletab, et maasturil oli käru taga. Tunnistaja oli alles algaja autojuht ja Tulika tänav oli talle võõras. Märkas, et esimeses sõidureas seisab mitu autot, nägi eemalt jalakäijate liiklusmärki ning eeldas, et autod seisavad ülekäiguraja ees. Vahetult enne, kui maastur eesseisvatele autodele järele jõudis, reastus ta järsult teise ritta tema auto ette. Mõtles ,et see maasturi juht on täitsa hull, endal käru järel ja sõidab nii kiiresti. Järgmisel hetkel nägi maasturit järsult peale ülekäigurada peatumas, nii, et käru jäi ülekäigurajale. Midagi
ndas auto ees. Peatas oma sõiduki enne ülekäigurada, lülitas sisse ohutuled ja läks 4 vaatama, mis juhtunud oli. Maastur oli jalakäijale otsa sõitnud. Kummalt poolt naisterahvas tuli, seda ei näinud. Maas lamav naisterahvas oli šokis. Jalakäija oli maasturist
nnanud umbes 8 m kaugusele kahte sõidusuunda eraldava pidevjoone peale ja oli kägaras. Kuna oli pime ja liiklus tunnistaja arvates tihe, siis tegi maasturi juhile ettepaneku panna välja ohu kolmnurk, kuid liiklusõnnetuse põhjustanud maasturi juht oli ise ka vist šokis ja ohukolmnurka välja ei pannud. Tema tõi oma autost ohu kolmnurga ja pani selle välja. Kuna tunnistaja oli meditsiini õppinud, siis jälgis, et keegi ei annaks ebaõiget esmaabi. Ootasid, kuni kiirabi saabus. Jalakäija oli teadvusel. Märkas, et maasturi kapotil oli nagu inimese jälg. Arvas, et maasturis oli ka kaassõitja. - Kannatanu MM’i ütluste järgi /t.l. 45-46/ tuli ta 26.09.2008.a. kodust ja oli minemas Kristiine keskuse poole. Soovis ületada Tulika tänavat, sel kellaajal oli juba hämar, kuid sõidutee oli piisavalt valgustatud.Kannatanu ei mäleta, et oleks sadanud. Ülekäigurada on valgusfoorideta reguleerimata , konkreetselt on tähistatud sebraga , mõlemal pool sõiduteel ning kahe sõidusuuna vahel on olemas jalakäijate liiklusmärgid.Alustas üle tee minekut, ei mäleta, kas teisi jalakäijaid ka oli. Tee ääres on seal mingi baar, kus oli pidu ja seal seisis veel inimesi.Esimese sõidusuuna sai ohutult ületatud ning jäi seisma kahe sõidusuuna vahele. Seal ei ole ohutussaart, on liiklusmärk.Ta peatus ning nägi, et esimeses sõidureas oli üks sõiduauto peatunud, et ta üle tee lasta. Vaatas paremale poole ja oli veendunud, et teisest sõidureast talle keegi ei lähene. Otsutas sõidutee ületada ja järgmine hetk ,mida mäletab oli see, et ta käed olid sõiduki kapotil. Kaotas teadvuse ja mingi hetk asfaldil olles tuli korra teadvusele. Võttis natuke aega, kui hakkas aru saama, mis juhtunud oli. Kuulis, et oli helistatud kiirabisse ja politseisse. Telefoni teel teavitas juhtunust elukaaslast. Viidi Mustamäe haiglasse, kus oli 3 nädalat. Tal oli vaagnaluu hulgi murd, kahepoolne häbemeluu murd ja muud murrud. Haiguslehel oli neli kuud ja ekspertiisi otsusega pikendati seda aega 6 kuu peale.Kokku oli 6 kuud haiguslehel. Temale teadaolevalt oli tal parema õla küljes peene niidiga pandud helkur. -Kahtlustatavana on Indrek Jakobson eeluurimisel ütlusi andnud /t.l. 78-80/ ja väitnud, et pole toime pannud kuritegu.26.09.2008.a. õhtul hilja oli koju sõitmas ning juhtis Hansa Liisingule kuuluvat, kuid tema kasutuses olevat mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee reg. Nr-ga XXX, mille oli taga ka tühi järelkäru. Autos viibis üksinda. Tulika tänavat pidi on ka varem sõitnud, tee on täiesti tuttav. Milline ilm sellel päeval oli, ei mäleta, midagi ei sadanud, kuid oli pime. Kui Kristiine ristmikult Tulika tänavale liikus, sõitis esialgu esimesse sõiduritta. Üsna pea vahetas sõidurada, liikudes teise sõiduritta, kuna tavaliselt liiguvad esimeses reas trollid ja teises sõidureas on mugavam sõita. Liiklus oli sellel päeval suhteliselt tihe, vastutulevaid sõidukeid oli palju. Tulika tänaval teises sõidureas sõites nägi, et esimeses sõidureas ülekäiguraja juures on sõiduk, millel on sees parem suunatuli ja ta sai aru, et selle sõiduki juht tahab sooritada parempööret, mistõttu ka selle sõiduki taga olevad autod aeglustasid sõidukiirust. Nägi vastutulevaid sõidukeid, kuid ülekäiguraja juures kummalgi pool jalakäijaid ei märganud. Ühel hetkel astus vasakult poolt jalakäijate liiklusmärkide tagant välja jalakäija ning ta sõitis sõiduki esimese vasakpoolse osaga temale otsa. Jalakäija
ndas tema sõiduki ette samale sõidureale. Vajutas kohe pidureid, peatus, otsis välja esmaabikomplekti ning asetas kannatanule termoteki peale. Kannatanuks oli naisterahvas. See õnnetus oli talle täielik šokk. Hakkas ise kiirabisse helistama, kuid keegi ütles, on juba helistati kiirabisse. Oli sellel päeval täiesti kaine ja mingeid ravimeid tarvitanud ei olnud. Ei pea seda kuriteoks, kuna ei tahtnud kellelegi tahtlikult otsa sõita. Kannatanu kontaktandmeid talle ei edastatud ,seetõttu ei saanud kannatanuga suhelda. On ennast peale õnnetust väga halvasti tundnud ja kahetseb,et selline asi juhtus. 5 -Kannatanu MM esitas oma esindaja kaudu s kohtueelse menetluse lõpus tsiviilhagi /t.l. 4776/ mittevaralise kahju nõudes summas 500 000.-krooni.Hagiavalduses kirjeldab oma kannatusi ja üleelamisi. Samuti esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku 159 155.50 krooni, millest otsesed kulud on 109 155.50 krooni ning tulevikus tekkivad kulud 50 000 krooni. Varalise kahju nõude lisana on esitatud arved, teatis töölepingu lõpetamise kohta , haiguslood jne. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas
iduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist
idnud kogu esitatud süüdistuse mahus. 26.09.2008. a. õhtul kella 20:18 ajal juhtis Indrek Jakobson mootorsõidukit Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX, liikudes Tallinnas mööda Tulika tänavat Sõpruse pst poolt Paldiski mnt suunas, kõigepealt sõitis esimeses sõidureas, reastudes aga Tulika ja Ülase tänava ristmiku juures asuvale jalakäijate ülekäigurajale lähenedes, teise sõiduritta, ei olnud piisavalt tähelepanelik vähekaitstud isiku /jalakäija/ suhtes ning jättis oma sõiduki kiiruse kohandamata selliseks, et oleks arvestanud ilmastikutingimusi /pime aeg; tehisvalgustus/ ja muid selliseid liiklusolusid /jalakäijate võimalik liikumine ülekäigurajal/, et tal oleks võimalik eespoolse nähtavusulatuse piires oma sõiduk peatada etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli jalakäija liikumine ülekäigurajal, jättis aga vähendamata oma mootorsõiduki kiiruse ning jäämata reguleerimata ülekäiguraja ees seisma, kuigi esimeses sõidureas olid sõidukid peatunud ülekäiguraja ees, sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal autojuhi suhtes vasakult paremale mööda reguleerimata ülekäigurada teed ületavale jalakäijale MM’ile, tekitades kannatanule rasked tervisekahjustused. Kohus on seisukohal, et kriminaalasja materjalidest nähtub KarS § 422 lg 1 koosseisu subjektiivse tunnuse (kaudne tahtlus) esinemine koosseisupärase teo ning ettevaatamatus selle teoga põhjustatud tagajärje suhtes. KarS § 16 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama §-i lg.4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tulika ja Ülase tänava ristmiku juures asuv jalakäijate ülekäigurada oli tähistatud liiklusmärkidega nr 543 ja nr 544 /ülekäigurada/ ning teekattemärgisega nr 945 /vöötrada/ . Enda ütluste kohaselt Indrek Jakobson ei osanud kuidagi seletada, miks liiklusõnnetus juhtus. Oli juba pime ja jalakäija ilmus ootamatult ,tema jalakäijat ülekäiguraja juures ei näinud seismas, samas Indrek Jakobson eeluurimisel antud ütlustes selgitas, et sõitis seda tänavat kaudu tihti ,teadis, et seal on valgusfoorideta reguleerimata jalakäijate ülekäigurada, nägi ka esimeses reas jalakäijate ülekäiguraja juures peatunud sõiduautot. Seega teades , et Tulika tänaval selles kohas asub reguleerimata ülekäigurada , nähes ka ,et ülekäiguraja ees on peatunud teine sõiduk, sellele vaatamata ei vähendanud Indrek Jakobson sõidukiirust ega jäänud seisma, vaid jätkas teises reas liikumist, mis tõigi kaasa liiklusõnnetuse, kus sai vigastada ülekäigurajal teed ületanud jalakäija. Kohus
iab, et oma käitumisega rikkus Indrek Jakobson järgmisi liiklusnõudeid:
/juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat …/; § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed 6 ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale/; § 47 /kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees/; § 64 /juht peab olema tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist/; § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/. Kohus
iab, et süüdistatava enda ja tema kaitsja viited kannatanu poolt liikluseeskirja sätete rikkumisele ei vasta tegelikele asjaoludele. Kannatanu M.Moon tegi kõik endast oleneva, et ohutult ületada Tulika tänav. Jalakäija oli juba ülekäigurajal ühe sõidusuuna ületanud ning jäi kahe sõidusuuna vahele , nägi, et esimeses sõidureas olev sõiduk peatus , et teda üle tee lasta ja seejärel asus kannatanu teed ületama, arvates et see on ohutu ja sai koheselt teises sõidureas liikunud sõidukilt löögi. Süüdistatava väide, et ta ei näinud liiklusmärgi taga seisvat jalakäijat , ei ole tõsiseltvõetav, kuna tunnistaja Š nägi liiklusmärgi taga seisnud jalakäijat ja peatus ülekäiguraja ees. Nagu on näha fotodelt, et olnud liiklusmärgid, mis tähis-tasid ülekäigurada , sellised, mis oleksid takistatud ülekäigurajale liginenud sõidukijuhil mär-gata kahe sõidusuuna vahel seisvat jalakäijat. Kuna kriminaalasja materjalidest ei nähtu Indrek Jakobsoni käitumises teo õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid ja tema poolt KarS § 422 lg 1 koosseisupärase teo toimepanemine on
idnud täielikku tõendamist, tuleb Indrek Jakobson talle süüks pandava teo toimepanemises süüdi tunnistada ning teda selle eest karistada. Karistuse mõistmine. Kohus juhindub karistuse mõistmisel KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Indrek Jakobson oma viimases sõnas kahetses juhtunut ning ei sooviks kellelegi sellist kogemust, mida võib siiski karistust kergendava asjaoluna arvestada. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatav varem kriminaalkorras karistamata. KarS § 422 lg 1 näeb sanktsioonina ette kuni 5-aastase vangistuse. Kohus nõustub prokuröriga, et Indrek Jakobsoni on võimalik karistada tingimisi vangistusega, mida ei pöörata tingimuslikult täies ulatuses täitmisele . Prokurör taotles Indrek Jakobsoni karistamist 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega , mida lühimenetluse sätteid kohaldades 1/3 võrra vähendada , tingimisi koos katseaja kohaldamisega ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1-ks aastaks. Kohus
iab, arvestades senist käitumist ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, et Indrek Jakobson’i on võimalik karistada lühimenetluse sätteid kohaldades vähendades mõistetavat karistust 1/3 võrra, 1 aasta ja 4 kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 lg.1 ja lg.3 alusel 2aastase katseajaga Kohus nõustub prokuröri seisukohaga , et lisakaristuse kohaldamine antud kuriteo eest on samuti põhjendatud ning karistuse eesmärke arvestades vajalik. Kohus peab vajalikuks KarS § 50 lg.1 alusel , karistuse eesmärkide saavutamiseks põhjendatuks kohaldada lisakaristust pikkusega 10 kuud. Asjaolu, et Indrek Jakobson on väidetavalt seadnud oma sissetuleku 7 teenimise sõltuvusse mootorsõiduki kasutamise võimalusest, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Süüdistatav ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel on tal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta objektiivselt võimatu mistahes sissetulekut teenida. Isiku karistamisel liikluseeskirja sätete rikkumise eest, kui sellega ettevaatamatusest põhjustati inimesele raske tervisekahjustus võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Üksnes asjaolu, et sissetuleku teenimine ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta võib olla raskendatud või ebamugavam, ei ole kohtu arvates sedavõrd erandlikuks asjaoluks, mis tingiks talle mootorsõiduki juhtimisõiguse säilitamise vaatamata toimepandud teole. Isik, kes seab enda toimetuleku tugevasse sõltuvusse mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolust, peab liiklusnõudeid eriti hoolikalt järgima. Arvestades sõidukijuhtide hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse ning liikluskorda tervikuna ning vajadust kaitsta teiste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi, on lisakaristuse mõistmine liikumisvabaduse piiranguna põhjendatud ja vajalik, arvestades ka karistuse üldpreventiivset eesmärki. Tsiviilhagi Kannatanu MM esitas kohtueelse menetluse lõpus tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 500 000.-krooni ,samuti varalise kahju nõudes 159 955.50 krooni. Hagiavaldustes kirjeldab kannatanu oma kannatusi ja üleelamisi,esitatud varalise kahjunõude juurde on lisatud seda nõuet tõendavad dokumendid. . Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvasta selt tekitatud moraalse (mittevaralise) ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla nii varaline kui mittevaraline (lg 1)ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.(lg.2) . Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (lg 5). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kannatanu nõuete rahuldamine nii varalise kui moraalse kahju nõudes, kuid seda mitte täies ulatuses. Kannatanu esitas hagi tervise kahjustamisest ja kehavigastuse tekitamisest tuleneva varalise kahju hüvitamise nõude 25.septembril 2009.a.. (toimik , lk. 51-75) summas 109155.50 krooni ning lisaks tulevikus tekkivate kulude katteks 50 000 krooni. Hagiavaldusele on lisatud väljavõtted MM haigusloost, erinevad arved , konto väljavõtted ,samuti Eesti Töötukassa dokumentide ja Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi otsus nr. 471748 , mis näitavad ära kannatanu kehavigastused, tema töövõime kaotuse, töö kaotuse , kehalise puude raskuse ja kõrvalabi vajalikkuse. Varalise kahju hüvitamise taotlus tuleneb mittevaidlustatud väitest, et 26. septembril 2008.a. toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hävisid kannatanul riided ja mobiiltelefon, nende maksumuseks on kannatanu arvanud 4500 krooni. Ka on kannatanu enda väitel teinud ravi- ja meditsiiniliste vahendite kulutusi summas 6524.-krooni, Esialgu oli vajalik kannatanut põetada ja põetajaks oli Soomes elav isa, kes tegeles sellega oma töö kõrvalt ning kannatanu enda väitel tasus selle eest 5000.-krooni. Samuti polnud kannatanu üheksa kuu jooksul võimeline tööd tegema ja sissetulekut hankima .Kannatanuga lõpetati tulenevalt tema tervislikust seisundist tööleping 25.03.2009.a. , mille kohaselt töötas ta kasiinos klienditeenindaja ja krupjeena. Eelnevast tulenevalt
iab kannatanu, et saamata 8 jäänud tulu, arvestades tema keskmist töötasu , mis oli 12288.-krooni , on kokku 82 952 krooni. Ka taotleb kannatanu välja mõista tulevaste kuludena 50 000 krooni, mida kannatanu võib tulevikus kanda, samuti õigusabikulud summas 8000 krooni taotleb kannatanu süüdistatavalt välja mõista. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas üldiselt tsiviilnõudeid nii varalise kui moraalse kahju osas, kuid
idis, et nõudeid on võimalik tal hüvitada mõistlikkuse piires. Kohus
iab, et varalise kahju osas esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Nii on tõendatud ravi- ja meditsiiniliste vahendite kulutuste kohta on esitatud arveid ja kviitungeid kokku summas 5924.-krooni (mitte 6524.-krooni, nagu on märkinud hagiavalduses kannatanu .Sellest 5924.krooniest summast tuleb 2381.-krooni ratastooli Atlas Lite tagatisraha /arve tl. lk.69/ , mille kannatanu enda sõnul peale ratastooli tagastamist sai tagasi, ravi ja meditsiiniliste vahendite kulutuste summast maha arvata ning tõendatud on eelnimetatud meditsiiniliste abivahendite kulutused summas 3543.-krooni. Kohus
iab , et kannatanu taotlus tulevaste kulude väljamõistmiseks summas 50 000 krooni on tõendamata. Käesolevaks ajaks ei ole MM’
määratud töövõime kaotust Ekspertiisi otsus nr. 471748 23.01.2009.a. ei ole kannatanul tuvastatud töövõime kaotust /tl.75/ Toimikus /lk.56/ on olemas väljavõte haigusloost nr. R003517 , mille kohaselt M.Moon viibis 16.-17.06.2009.a. statsionaaris luumurruplaatide ja muude sisemiste fiksatsiooniseadmete eemaldamiseks Operatsioonijärgne ravi : valu vastu cefazolini 1,0 3 doosi. Soovitused pärastiseks :külma 3-5 päeva, koormus vastavalt valule. Eelnevatest dokumentidest tulenevalt ei tuvastatud MMil püsivaid tervisekahjustusi ,kannatanu on tervenenud ning seega on põhjendamatult esitatud taotlus tulevaste kulude väljamõistmiseks summas 50 000.-krooni kuni tervenemiseni. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju ulatuse määramisel ja VÕS § 130 lg 2 alusel väljamõistmisel tuleb arvesse võtta kannatanule kõnesoleva kuriteoga põhjustatud füüsilise valu suurust ( jalaluumurd ja operatsioon põhjustavad valu, valulik on ka tavapärane operatsioonijärgne paranemisperiood , alles 5 kuud peale avariid hakkas kannatanu kõndima), elukorralduslikke muutusi ja vaimseid vaegusi ( taastusravivajadus, ebaselge tervenemisperspektiiv, spetsiifilisest luumurrust tingituna võib osutuda tulevikus võimatuks sünnitamine ja abivajadusest tingitud meeleolulangus), tegevusvabaduse piiratust nii eraelulise kui ka töise elu korraldamisel, elukvaliteedi ja heaolu langust. Seega on olemas seaduslik alus moraalse kahju hüvitamiseks süüdistatava poolt. Süüdimõistetu pole neid asjaolusid vaidlustanud. Ei ole alust eeldada, et kannatanu poolt nimetatud mittevaraline kahju oleks saabunud ka ilma tema kõnesolevasse liiklusavariisse sattumata. Seega on hagi kõnesolevas küsimuses esitatud põhjendatult. Kohtu hinnangu kohaselt on süüdistatav regulaarset sissetulekut omav töövõimeline isik, kuid kellelt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kannatanu poolt nõutud suuruses ilma seda vähendamata ei ole objektiivselt võimalik. Käesolevas asjas ei nähtu selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid mittevaralise kahju hüvitise määramist kannatanu poolt taotletud suuruses. Kohus
iab, et mittevaralise kahju suuruse määramisel VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel tuleb arvestada kahju tekitanu süü astet ja tema varalist olukorda selliselt, et ei langeks oluliselt tema ja tema perekonna heaolu ja mõningaid teisi käesoleva asjaolusid . 9 Süüdistatav töötab, tema seletuse kohaselt ei ole ta võimeline sellist tsiviilhagi tasuma, tema enda ja pere materiaalne olukord ei võimalda seda. Kohus
iab, et õiglane hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju on 150 000 krooni. Sellise kaalutlusotsuse tegemisel kohus ühtlasi arvestab kohtupraktikat analoogiliste nõuete rahuldamisel. Kannatanu heitis süüdistavale ette, et see pole tundnud huvi tema tervise ja muu olukorra vastu ning pole oma teo pärast vabandanud ega püüdnud kompenseerida seda valu ja läbielamisi, alles enne kohtuistungi algust vabandas. Puhtinimlikult on sellest tekkinud solvumine arusaadav, kuid kohus
iab, et selline asjaolu võib omada kaalu süü suuruse hindamise, seega karistuse mõistmise, mitte aga kahju hüvitamise juures. Menetluskulud . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele KrMS § 180 lg.1 alusel menetluskulud sundraha, advokaadi õigusabikulud, ekspertiisikulud ja koopiate tegemise kulud . s.o. Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.