KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2010 Tartu Kohtumaja Asja number 1-09-20519 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu, Kädi Leola Tõlk Regina Laiapea Prokurör Kristi Keldo Krimnaalasja täitemenetlus Süüdimõistetu Juri Umblei vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Juri Umblei (ik: 38312245717, elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja Vandeadvokaat Margo Normann riigi õigusabi korras Juhidudes KrMS § 432 lg 3, kohus Määras : Jätta süüdimõistetu Juri Umblei vabastamata temale Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 08.12.2009.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva (karistuse algus 4.08.2007) kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Välja mõista KrMS § 180 alusel Juri Umbleilt riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu 1164 (üks tuhat ükssada kuuskümmend neli) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 08.12.2009 otsusega tunnistati Juri Umblei süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks üks
(1)aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteteti Juri Umbleile KarS § 64 sätestatud korras liitkaristuseks neli
(4)aastat kümme
(10)kuud ja kolm
(3)päeva vangistust, lugedes mõistetud karistuse kaetuks 28.09.2007. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistusega ning arvestades liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus kaks
(2)aastat kaks
(2)kuud ja kümme
(10)päeva. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti Juri Umbleile kaks
(2)aastat seitse
(7)kuud ja kakskümmend kolm
(23)päeva vangistust. Seega loeti karistusajaks 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaja algus , arvestades kinnipidamist on 4.08.
- Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimalused avanevad KarS § 76 lg 2 p 2 alusel 2/3 vangistuse ärakandmisel, s.o 02.12.2010, ning KarS § 76 lg 2 p 1 alusel ½ vangistuse ärakandmisel elektroonilise valve kohaldamisega, s.o 02.02.
- Poolte seisukohad Juri Umblei soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega ning väidab, et on oma varasema tegevuse üle mõelnud ja soovib edaspidi õiguskuulekalt käituda. Tartu Vangla ei toetata Juri Umblei ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Riskifaktoritena on Tartu Vangla iseloomustuses välja toodud varasemalt katseaja ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumised, korduv väärteo- ja kriminaalkorras karistatus, alkoholi ja narkootikumide tarvitamise oht vabaduses, töökoha ja sissetuleku puudumine ning raskused oma käitumise ja probleemide põhjuste hindamisel. Juri Umblei puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 66% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%. Kriminaalhooldusosakonna ettekann on vastuoluline. Tuuakse välja kõrged riskifaktorid vabanemisel, kuid resolutsioonis ometi toetatakse Juri Umblei vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt distsiplineeriks elektroonilise valve all viibimine ja hilisem käitumiskontrolli nõuete, kohustuste, täitmine Juri Umbleid käituma õiguskuulekalt ning annaks võimaluse kriminaalhooldajal jälgida ja kontrollida tema tegevusi. Samuti leiab kriminaalhooldaja, et saab vajadusel pakkuda Juri Umbleile ja tema perekonnaliikmetele nõustamist ja tuge, kui see peaks tingimisi ennetähtaegse vabanemise järgselt vajalikuks osutuma. Prokurör oli seisukohal, et Juri Umblei vabastamine ei ole praegu põhjendatud. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta ei ole varasemalt järginud katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid. Samuti ei ole uue kuriteo toimepanemise riskid maandatud, isikut on ka vangistuse ajal korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ning ei ole piisavalt alust uskuda, et isik jätkaks oma elu õiguskuulekalt. 2 Kohtu põhjendused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus kuulas ära kohtuistungil menetlusosaliste seisukohad ja tutvus kinnipeetava isikliku toimikuga. Juri Umblei ei ole varasemalt katseaja ja kriminaalhoolduse nõuete järgmisega toime tulnud, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Teda on kuuel korral karistatud kriminaalkorras ning mitmel korral väärteokorras. Samuti on kinnipeetavat karistatud vangistuse jooksul kolmel korral distsiplinaarkorras ning ta on näidanud ametnike suhtes ülesse agressiivsust. Eelnev viitab asjaolule, et isikul on välja kujunenud kriminaalne käitumismudel, mille järgimist ta on jätkanud ka vangistuse ajal. Samuti on vangla ning kriminaalhooldusametniku arvamuste kohaselt säilinud kõrge uue kuriteo sooritamise risk. Väidetavalt mõistab kinnipeetav nüüdseks oma tegude tagajärgi ning soovib edaspidiselt käituda õiguskuulekalt. Samas aga ilmneb iseloomustavatest materjalidest, et kinnipeetaval ilmseb raskusi oma käitumise adekvaatsel hindamisel ning oma rolli määratlemisel probleemide tekkimisel. Seega ei ole kohtul kujunenud piisavat veendumust sellest, et isik oleks nüüdseks oma käitumist ümber hinnanud. Kinnipeetaval on põhiharidus ning väidetavalt omandatud ka keevitaja ja tisleri kutse, kuid nimetatud erialadel ta töötanud ei ole. Vabaduses ei ole kinnipeetaval olemas töökohta ning esialgu plaanib kinnipeetav asuda ema ülalpidamisele, kelle sissetulekuks on töövõimetuspension ja noorima lapse kasvatamiseks laekuv elatusraha. Tartu Vangla 21.01.
- a andmeil on kinnipeetava suhtes esitatud rahalisi nõudmisi summas 140 238 krooni ning vabanemisfondis on kinnipeetaval 470 krooni. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kinnipeetaval ilmneb liialt optimistlikke ootusi ennetähtaegse vabanemise järgse hakkamasaamise suhtes, eriti arvestades praegust majanduslikku olukorda ning elektroonilise valve kohaldamisega kaasnevaid piiranguid. Vabaduses on Juri Umbleil olemas toetav sotsiaalne võrgustik ning ka vangistuse kestel on ta pidevalt suhelnud oma perekonnaga. Samas aga ilmneb iseloomustavatest materjalidest, et Juri Umblei suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetava enda väitel on vangistuse ajal tema suhted kriminaalkorras karistatud isikutega katkenud ning ta ei pea ennast selliste isikute poolt mõjutatavaks, kuigi varasemalt on kinnipeetav pannud kuritegusid toime just grupiviisiliselt. Kohus nõustub Tartu Vangla ja prokuröri seisukohaga ning ei pea Juri Umblei vanglast enneteähtaegset vabastamist põhjendatuks. Kriminaalhooldusosakonna ettekanne on oma sisult vastuoluline. Toodud on välja riskifaktoreid ja nenditud, et Juri Umbleil on väljakujunenud kriminaalne käitumismudel ning risk uute kuritegude sooritamiseks kõrge, suhtlusringkonn akriminaalne taust , töö ja sissetuleku puudumine. Vaatamata sellele on peetud enneteähtaegsest elektoonilise valve alla vabastamist võimalikuks. Kohus ei arvesta kriminaalhooldusosakonna ettekande resolutsiooniga, sest see on põhjendamata. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelnevat elukäiku ja edasise õiguskuuleka toimetulemise võimalust vabaduses olles, ei pea kohus põhjendatuks Juri Umblei ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isikule mõistetud karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgid täitnud ning isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt toime pannud samaliigilisi süütegusid, varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud, isikut on varasemalt käitumiskontrollile allutatud, kuid isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ning samuti on isikut vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Seega on kaheldav, kas isik suudab pärast vabastamist katseaja nõudeid järgida ning ei pane toime uut 3 õigusrikkumist. Samuti ilmneb, et isiku enda suhtumine oma käitumisse ja võimalustesse on kohati ebaadekvaatne või liialt optimistlik. Positiivne on Juri Umblei puhul see, et tal on olemas lähedaste toetus, kuid nimetatud asjaolud ei ole piisavaks tekitamaks kohtul veendumust, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Jätta süüdimõistetu Juri Umblei vabastamata temale Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 08.12.2009.a. otsusega mõistetud liitkaristuse 4 aastat 11 kuud ja 27 päeva (karistuse algus 4.08.2007) kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Peet Teidearu Kohtunik 4