1-10-4465/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-4465 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus Kriminaalasi Süüdimõistetu Rene Käblik’u tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Rene Käblik isikukood: 37710256016 viibimiskoht: Tartu Vangla sooviks asuda elama xxx Kaitsja Kokkuleppel advokat Valli Murde RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Jätta vabastamata Rene Käblik temale Tartu Maakohtu 18.06.
3. aasta otsusega mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 18.06.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-514/2000 tunnistati Rene Käblik süüdi KrK § 101 p 1, 7, KrK § 141 lg 2 p 1, 3, KrK § 185 lg 2 järgi ning KrK § 40 lg ja § 43 lg 1 31 alusel mõisteti Rene Käblikule lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 20 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.06.
5. a. Tartu Maakohtu 28.08.
6. a määrusega jäeti Rene Käbliku taotlus Tartu Maakohtu 18.06.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-514/2000 mõistetud karistusest 2 aasta 4 kuu 23 päeva mahaarvamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.
8. a määrusega tühistati Tartu Maakohtu 28.08.
9. a määrus ja määrati lugeda Tartu Maakohtu 18.06.
10. a otsusega Rene Käblikule mõistetud karistuseks seisuga 17.06.
11. a kantuks 2 aastat 4 kuud 22 päeva ja alates 18.06.
12. a kandmisele kuuluvaks karistuseks 17 aastat 7 kuud ja 22 päeva. Kohtu arvutuste kohaselt peaks aga peale
13. 06.2001.a kuuluma kandmisele 17 aastat 7 kuud ja 8 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.06.
14. a. R.Käblik on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:
15. 17.04.
16. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 3, § 203 lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega;
17. 06.07.
18. a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 107 lg 2 p 2, § 195 lg 2 järgi 7 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega; Halduskorras on R.Käblik varem karistatud 40-l korral. R.Käblik esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kriminaalhooldaja ei nõustu R.Käbliku vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna R. Käblik ei ole suutnud jääda seaduskuulekaks ja alluda reeglitele vangistuse ajal. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu R.Käblik avaldas, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. R. Käblik avaldas, et ta on valmis kuni karistusaja lõpuni olema kriminaalhooldusel. Kaitsja oli seisukohal, et R. Käblik tuleks ennetähtaegselt vabastada. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et käesoleval ajal ei ole R. Käbliku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kohtuniku seisukoht R.Käblik mõisteti kohtuotsustega süüdi tahtlike kuritegude toimepanemises, millest kaks olid esimese astme kuriteod. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on R.Käblik temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.
19. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. R.Käblik asub 2 pärast vabanemist elama abikaasa ema V. N. kuuluvasse kõigi mugavustega korterisse aadressil xxx. Korteris on tagatud kõik elektroonilise järelevalve rakendamiseks vajalikud tingimused. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.Käblikut on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, kuid ta kannab esimest vanglakaristust. Vangistuse kandmise ajal on R.Käblik pannud toime kaks kuriteoepisoodi. Samuti on teda karistatud distsiplinaarkorras 11 korral, viimati 05.01.
20. a. Kõik kuriteoepisoodid on toime pandud joobes olekus ning ka varavastaste kuritegude osad episoodid on seotud vägivallaga. Kui R.Käblik ei suuda vangla kontrollitud keskkonnas distsipliinile alluda, on väga vähetõenäoline, et ta suudab elada kuulekat elu vabaduses. R.Käbliku iseloomustusest nähtuvalt on riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemisel madal haridustase, agressiivsus, väljakujunenud kriminaalne käitumismuster, alkoholi tarvitamise harjumused, töökogemuse puudumine ja iseseisva toimetuleku kogemuse puudumine. Kriminaalhooldaja andmetel on R.Käblikut vabaduses ootamas küll suur sotsiaalne tugivõrgustik, kuid enamus neist omab kriminaalkaristusi. R.Käblikul puudub töökogemus. Enne vangistust elatus ta valdavalt kuritegelikul teel saadud sissetulekutest. Samuti võib asjaolu, et R.Käblikul ei ole vabanedes töökohta ja seega hõivatust mingi kindla tegevusalaga, ajendada teda sooritama uusi kuritegusid. Käesoleval ajal on ta kandnud poole oma karistusest, kuid tema käitumine vangistuse ajal annab alust arvata, et on tõenäoline, et vabaduses olles võib ta toime panna uue kuriteo. Samuti oli R.Käblikul vabaduses probleeme alkoholi tarvitamisega ja ta on ka väitnud, et on tarvitanud narkootikume. Kuriteod on R.Käblik toime pannud alkoholijoobes olles. Seega on oluline, et R.Käblik tegeleks oma sõltuvusprobleemidega, osaledes vastavates sotsiaalprogrammides. R.Käbliku vabanemisel oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga selles, et elektroonilisele valvele allutamine ei ole piisavaks vahendiks mõjutama R.Käblikut seadusekuulekaks ja tõenäosus kriminaalhoolduse õnnestumiseks on väike. R.Käblik on talle mõistetud karistusest hetkel ära kandnud pisut üle poole. Tartu Maakohus pidas põhjendatuks R.Käblikku karistada raske kuriteo toimepanemise eest sanktsiooni kõrgemas määras. Kohtu arvates oleks R.Käbliku vangistusest ennetähtaegselt vabastamine käesoleval hetkel ilmses vastuolus ühiskondliku õigustundega. Kohus on veendumusel, et R.Käblikule on mõistetud põhjendatud ja õiglane karistus. Seega on igati põhjendatud ka mõistetud karistusest valdava osa reaalne ärakandmine. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et R.Käblikut ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Rutt Teeveer Kohtunik 3