) § 134 lg 3 ja
p 1 alusel jätta Ülo Aasa kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 16.09.2009.a otsus muutmata. Kohtuotsus edastada Ülo Aasale ja kohtuvälisele menetlejale allkirja vastu. 2 16.09.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 3000.- krooni tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank AS; kohustuslik on märkida viitenumber 10220095085978.
lg 3 alusel tuleb rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 08.aprillist 2010.a arvates 30 päeva jooksul. Edasikaebamistähtaja jooksul rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse
lg 3 ja
lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega kohtuotsuse koopia kohtutäiturile ning sellisel juhul tuleb süüdlasel kanda ka otsuse täitmise kulud. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 08.aprillil 2010.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise
lg 1 ja § 135 lg 4 p 3 mõttes.
lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. ASJAOLUD 26.08.2009.a väärteoprotokollis märgitu kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule Ülo Aasale ette liikluseeskirja § 91 ja § 105 rikkumist ja liiklusseaduse § 7417 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist (lk 33). Konstaabel R . P. (P) koostatud väärteoprotokollis märgitu kohaselt juhtis Ülo Aas 10.07.2009.a kella 12:29 ajal M . A. kuuluvat mootorsõidukit Mazda MPV registreerimismärgiga XXX XXX Tartu linnas, Vanemuise 7 kõrval ja tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis külge tema taga olevale mootorsõidukile Toyota Auris registreerimismärgiga XXX XXX ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Toyota Auris registreerimismärgiga XXX XXX omanikule Swedbank Liising AS-le ja Mazda MPV registreerimismärgiga XXX XXX omanikule M. A.(lk 33). 3 Vastulauset menetlusalune isik Ülo Aas kohtuvälises menetluses ei esitanud. Lõuna Politseiprefektuuri 16.09.2009.a otsusega karistati Ülo Aasa liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000.- krooni (lk 17). Otsuses märgitu kohaselt Ülo Aas 10.07.2009.a kella 12:29 ajal Tartu linnas, Vanemuise 7 juures mootorsõidukit juhtides tagurdamisel ei veendunud selle ohutuses, mille tõttu sõitis külge taga olevale mootorsõidukile Toyota Auris registreerimismärgiga xxx xxx; põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju sõiduki Toyota Auris omanikule Swedbank Liising AS-le ja Mazda MPV registreerimismärgiga xxx xxx omanikule M. A. (lk 17). Lõuna Politseiprefektuuri 16.09.2009.a otsusesse märgitu kohaselt rikkus Ülo Aas liikluseeskirja § 91 ja § 105 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (lk 17). Otsusesse on märgitud, et väärteo toimepanek on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistajate ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Otsusesse märgitu kohaselt Ülo Aasa karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 16.09.2009.a otsusesse märgitu kohaselt oli selle otsuse peale viimane kaebuse esitamise tähtaeg 07.10.2009.a (lk 17). 05.10.2009.a, s.o tähtaegselt, saabus kohtusse Ülo Aasa kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 16.09.2009.a otsuse peale (lk 1-3). Kaebus esitati kohtule koos 16.09.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega (lk 4) ja kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikute ülekuulamisprotokollidega (lk 5-13). Kaebuses märgitu kohaselt taotleb Ülo Aas Lõuna Politseiprefektuuri 16.09.2009.a otsuse tühistamist, kuna väärteo toimepanemine tema poolt ei ole tõendatud. Kaebuses märgitu kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja 16.09.2009.a otsus tühistada, kuna ei ole tõendatud Ülo Aasa süü liiklusõnnetuse põhjustamises. Kaebuses märgitu kohaselt keeras Ülo Aasa juhitud sõidukile tagurdades ette sõiduauto Toyota Auris reg nr xxx xxx, millele otsasõitu ei suutnud Ülo Aas vaatamata kiirele reageerimisele vältida. 24.03.2010.a kohtuistungil jäi menetlusalune isik Ülo Aas enda kaebuse juurde (kohtuistungi protokoll lk 51-57). Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas taotletakse kaebuse rahuldamata jätmist ja 16.09.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri otsuse muutmata jätmist (lk 16). 24.03.2010.a kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja ametnik kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. 24.03.2010.a kohtuistungil kohtuliku uurimise käigus kuulas kohus üle tunnistajad E. V. (V), K. P. ja A. L. (L.) ning menetlusaluse isiku Ülo Aasa (vt kohtuistungi protokolli lk 51-57). Kohtulikul uurimisel 24.03.2010.a kohtuistungil avaldas ja uuris 4 kohus sündmuskoha vaatlusprotokolli koos selle juurde kuuluvate fototabelitega (lk 19-23), liiklusõnnetuse akti (lk 18), Tartu linna elektrooniliselt kodulehelt kaartide alt maja Vanemuise 7, Tartu asukoha kohta tehtud Tartu linna kaartide väljatrükke (lk 37,38), Kohtute Infosüsteemist (KIS) E. V. kohta andmete väljatrükki temaga seonduvate menetluste KIS-s puudumise kohta (lk 39), karistusregistri teatisi Ülo Aasa (lk 42) ja E. V. (lk 43) kohta neil karistuste puudumise kohta. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alus puudub ning Ülo Aasa kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 16.09.2009.a otsus muutmata. Asjaolud, et 10.07.2009.a kella 12:29 ajal juhtis Tartus, Vanemuise 7 maja juures, s.o Postimaja kõrval mootorsõidukit Mazda MPV registreerimismärgiga xxx xxx Ülo Aas ja mootorsõidukit Toyota Auris registreerimismärgiga xxx xxx juhtis E. V, on tõendatud tunnistajate E.V., K.P. ja A. L. ütlustega ning menetlusaluse isiku Ülo Aasa enda ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 19-23) ning liiklusõnnetuse aktist (lk 18) sellekohaselt nähtuvaga kogumis. Väärteoprotokollis ja Lõuna Politseiprefektuuri 16.09.2009.a otsuses kajastatud väärteo toimepanemise aja ja koha osas väärteoasjas senini vaidlust ei ole olnud ning selles osas on tõenditest kogumis nähtuv omavahel kooskõlas. Väärteoasjas ei ole vaidlust ka selles osas, et Ülo Aasa juhitud mootorsõiduk Mazda MPV ja E.V. juhitud mootorsõiduk Toyota Auris põrkasid omavahel sõidukite tagumiste osadega kokku, mille tulemusena tekkis sõidukile Toyota Auris juhi kõrvalistujapoolsesse tagumisse ehk tagumisse parempoolsesse nurka mõlk (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvad fotod lk 21-22, 24.03.2010.a kohtuistungil menetlusaluse isiku Ülo Aasa, tunnistajate E. V. ja K.P.ütlused) ja sõidukil Mazda MPV sai kahjustatud tagumine põrkeraud (põrkeraud muutus mõraliseks – vt Üle Aasa ütlused 24.03.2010.a kohtuistungil – lk 53; sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvad fotod lk 22,23). Küll on aga väärteoasjas vastuolu menetlusaluse isiku ütluste ja ülejäänud tõenditest kogumis nähtuva vahel selles osas, kas E. V. juhitud sõiduauto Toyota Auris sellel hetkel kui toimus kahe sõiduki kokkupõrge, seisis või liikus. Tunnistajate E. V.ja K. P. ütluste kohaselt oli E. V. juhitud tumesinine sõiduauto Toyota Auris jõudnud Postimaja kõrval asuvast parklast välja tagurdada ja keset sõiduteed seisma jääda ning E. V. oli jõudnud sõiduteel sõidu alustamiseks (Vanemuise teatri suunas) esimese käigu autole sisse panna, kui nende autole sõideti tagant otsa. Nii sõiduautot Toyota Auris registreerimismärgiga xxx xxx juhtinud E. V. kui ka selles sõiduautos juhi kõrvalistmel istunud K. P. ütluste kohaselt nägid nad Ülo Aasa juhitud sõidukit alles pärast kokkupõrget ja enne kokkupõrget ei näinud ühtegi sõidukit alt paremalt lähenemas. Tunnistaja E.V. ütluste kohaselt ei näinud ta Postimaja kõrvalt parklast tagurdamise alustamisel mitte ühtegi autot sõiduteel ülesalla liikumas, teisel pool teed seisid taksod ja sõiduteel ühtegi autot ei liikunud. Tunnistaja E.V. ütluste kohaselt sai ta sõiduteele parkimiskohalt tagurdades välja sõita ainult niipalju, et oleks saanud sealt ära sõita; kaugele ei saanud tagurdada, sest teiselpool sõiduteed seisid taksod; vaikselt tagurdas. Tunnistaja A.L. avaldatu kohaselt on ta olnud taksojuht 53 aastat. Tunnistaja Aa.L. ütluste kohaselt oli ta oma autoga Postimaja juures taksojärjekorras ja oli selles 5 järjekorras taksojuhina viies, kuues või seitsmes, auto esiotsaga allapoole. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt nägi ta enda autos istudes, et Ülo Aas tuli alt üles ja sõitis teisele tagant sisse. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt sõitis Ülo Aasa juhitud auto alt üles ja sõitis teisele autole külge. Tunnistaja A. L. ütluste kohaselt tuli teine sõiduk välja ja seisis. Tunnistaja A.i L. ütluste kohaselt ei saa ta 100% olla kindel selles, et teine auto just seisis, kuna vaatas alles siis, kui pauk käis. Menetlusaluse isiku Ülo Aasa avaldatu kohaselt on ta taksojuht. Menetlusaluse isiku Ülo Aasa ütluste kohaselt oli ilus ilm, oli soe, sõitis Vanemuise 7 kõrval asuvale tänavale, kus on taksopeatus ja ei saanud kohe oma kohale sõita, kuna oli küllaltki palju liiklemist ja tema taha tuli suur furgoonpostiauto, mistõttu sõitis otse alla välja ja lasi furgooni mööda, misjärel hakkas oma autoga tagurdades oma kohale taksopeatusse sõitma, sinna oli maad oma 50 meetrit. Menetlusaluse isiku Ülo Aasa ütluste kohaselt vaatas ta tagurdades vaheldumisi vasakusse ja paremasse peeglisse, aga siis mingi hetk sisetunne ütles, et miski on taga, pani jala pidurile, aga siis Toyota oli juba välja sõitnud ja ette keeranud. Ülo Aasa ütluste kohaselt oli tal kiirus väga aeglane, jalakäijakiirus; oleks tal kiirus suurem olnud, oleksid kahjustused palju suuremad olnud. Ülo Aasa ütluste kohaselt nägi ta teist sõidukit liiga hilja, viimasel momendil; pilku ei saa korraga hoida paremal ja vasakul peeglil. Ülo Aasa ütluste kohaselt tagurdas ta otse tänaval, kõrval olid panga ja Postimaja parkimiskohad, Toyota tuli parkimisalalt välja ette; nägi Toyotat küljepeeglist, juhipoolsest. Ülo Aasa ütluste kohaselt ei oska ta öelda, kas Toyota seisis või liikus, kuid kui teda nägi, siis vajutas pidurile, kuid väike kokkupõrge toimus ikka. Menetlusaluse isiku Ülo Aasa ütluste kohaselt olid seal mõlemal pool autod, on tihe liiklus ja seal ei saagi kiiresti sõita. Ülo Aasa ütluste kohaselt oli ta jõudnud umbes 30 meetrit tagurdada, kui Toyota lihtsalt tuli talle väga kähku sealt ette, peeglist nägi ainult Toyota ühte nurgatuld. Nii tunnistaja E. V. kui ka menetlusaluse isiku Ülo Aasa ütluste kohaselt olid selleks ajaks kui politsei sündmuskohale jõudis, mõlemad kokkupõrkes osalenud sõidukid oma esialgsetelt kokkupõrke järgsetelt kohtadelt ära liigutatud. Menetlusaluse isiku Ülo Aasa ütluste kohaselt oli sõidukite kokkupõrkekohas tihe liiklus, taksod ja postiautod tahtsid välja sõita, rahvas karjus, tööautod tahtsid läbi saada, mistõttu olid politsei saabumise ajaks sõidukid kokkupõrkekohast ära liigutatud. Tunnistaja E. V. ja menetlusaluse isiku Ülo Aasa ütlustega selle kohta, et politsei saabumise ajaks olid mõlemad kokkupõrkes osalenud sõidukid oma kokkupõrkejärgsetelt asukohtadelt ära liigutatud, on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokollist (19-20) ja selle juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 21-23) nähtuv selle kohta, et nii tumesinine Toyota Auris registreerimismärgiga xxx xxx kui ka tumeroheline hõbedase põrkerauaga Mazda MPV registreerimismärgiga xxx xxx asusid pargitutena Tartus, Vanemuise 7 maja kõrval parklas. Ka liiklusõnnetuse aktilt nähtuva skeemi kohaselt asusid mõlemad autod Tartus, Vanemuise 7 maja kõrval parklas (lk 18 pöördel). Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 21-23), liiklusõnnetuse aktil kajastatud skeemilt (lk 18 pöördel) ja Tartu linna elektrooniliselt kodulehelt kaartide alt tehtud Tartu linna kaardi väljatrükkidest (lk 37,38) nähtuvalt on Vanemuise 7 maja kõrval kõnnitee ja sellega külgneb parkla – parkimiskohad ühes 6 reas, ning parkla kõrval on sõidutee; nii Vanemuise 7 maja kõrvale jääv kõnnitee, üherealine parkla kui ka parklaga külgnev sõidutee on kallakuga; vaadates kallakut suunaga alt ülespoole: • jääb paremat kätt Vanemuise 7 maja, mis on teada-tuntud ka Postimajana, ning Vanemuise 7 maja ehk Postimaja kõrval on kõnnitee, sellega külgneb üherealine parkla ja parkla omakorda külgneb teisest küljest sõiduteega; • jääb vasakut kätt sõiduteed kaugele ülespoole näha Vanemuise teatrimajast kontserdimaja nurk. Vaadates kallakut suunaga alt ülespoole, ei nähtu sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fototabelitelt (lk 21-23) Vanemuise 7, Tartu kõrval oleva sõidutee vasakpoolset osa ja sellega piirnevat ala. Liikluseeskirja §-s 91 sätestatu kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Liikluseeskirja §-s 105 sätestatu kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada ega takistada teist liiklejat. Tunnistajate E.V, K. P.ja A. L. ütlustega kogumis on tõendatud, et E. V.juhitud sõiduauto Toyota Auris registreerimismärgiga xxx xxx seisis sõiduteel, kui Ülo Aasa juhitud sõiduk Mazda MPV xxx xxx sellele tagurdades otsa sõitis. Tunnistajate E. V. ja K. P. ütlustega kogumis on tõendatud, et E. V oli Tartus, Vanemuise 7 kõrval asuvast parklast jõudnud sõiduki Toyota Auris sõiduteele välja tagurdada ja seisma jääda ning seal esimese käigu autole sisse panna, kui Ülo Aasa juhitud sõiduk Toyotale tagant otsa sõitis. Menetlusaluse isiku Ülo Aasa ütlustest nähtuvalt ei veendunud ta enne manöövri, s.o tagurdamise alustamist, et see on ohutu ja ei takista teisi liiklejaid. Menetlusaluse isiku Ülo Aasa ütlustest nähtuvalt vaatas ta alles tagurdamisel, s.o manöövri tegemise ajal vaheldumisi auto vasakusse ja paremasse peeglisse. Ülo Aas kinnitas, et korraga ei saa ta pilku hoida paremal ja vasakul peeglil. Ülo Aasa ütlustest ei nähtu üldse, et ta enne tagurdamisega alustamist oleks veendunud selle manöövri ohutuses. Kohtu hinnangul põhjustas Ülo Aasa enda hooletus selle, et ta ei märganud sõiduteel seisvat teist sõidukit ja ta sellele enda juhitud sõidukiga tagurdades otsa sõitis. Veendunuks Ülo Aas enne tagurdamisega alustamist selle manöövri ohutuses ja teinuks Ülo Aas endast oleneva selleks, et omada vajalikku ülevaadet sõiduteel enda taga toimuvast, poleks saanud juhtuda seda, et Ülo Aasa juhitud sõiduk teisele sõiduteel seisvale sõidukile otsa sõidaks. Käesoleval juhul jäi ilmselgelt ebapiisavaks Ülo Aasa poolt tagurdamise ajal ainult vaheldumisi ühte ja teise peeglisse vaatamine, sest Ülo Aas ka ise kinnitas kohtuistungil ütlusi andes, et korraga ei saa ta pilku hoida paremal ja vasakul peeglil. Ülo Aas avaldas kohtule, et on 36 aastat roolis olnud (liiklusõnnetuse aktis lk 18 on juhistaažiks märgitud 35 aastat). Sellise pikaajalise juhistaažiga isikule on kindlasti teada ka muud võimalused ja viisid sõiduteel valitsevast olukorrast täieliku ülevaate saamiseks kui ainult vaheldumisi auto vasakusse ja paremasse peeglisse vaatamine. Piisava ja vajaliku hoolsuse korral ei oleks saanud jääda sõiduteel seisev teine sõiduauto Ülo Aasale märkamatuks. Ülo Aas jättis kasutamata võimaluse, pöörata enda ülakeha juhiistmel ringi ja vaadata taha. Ülo Aas jättis kasutamata võimaluse, teha sõiduauto juhiuks lahti ja uksest taha välja vaadates teha kindlaks, kas sõiduteel on teisi liiklejaid. Ülo Aas jättis kasutamata 7 võimaluse, jääda vajadusel olukorra selgitamiseks seisma ja minna oma silmaga autost välja vaatama, kas teel on takistusi. Ülo Aas jättis kasutamata ka võimaluse, paluda vajadusel abi kõrval taksoteenuse osutamise järjekorras seisvatelt taksojuhtidelt selleks, et nad teda tagurdamisel talle vajaliku info edastamisega abistaksid. Ülo Aasa enda süüd liiklusõnnetuse põhjustamises eitavad ütlused, sealhulgas tema ütlused selle kohta, et tema juhitud sõidukile keeras parklast tagurdades ette sõiduauto Toyota Auris, on veenvalt ja usutavalt ümber lükatud tunnistajate E. V, K. P ja A.L ütlustega kogumis ning lisaks osaliselt ka menetlusaluse isiku Ülo Aasa enda ütlustest nähtuvaga selle kohta, et enne manöövri, s.o tagurdamise alustamist ta ei veendunud selle ohutuses ja tagurdamise ajal kasutas sõiduki taha jäävast sõiduteest ülevaate saamiseks ainult vaheldumisi sõiduki vasakusse ja paremasse peeglisse vaatamist, jättes kasutamata teised viisid sõiduki taha jäävast sõiduteest parema ülevaate saamiseks. Ülo Aasa käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Ülo Aas jättis täitmata liikluseeskirja §-des 91 ja 105 sätestatu ja nende õigusnormide täitmata jätmisega põhjuslikus seoses sõitis enda juhitud sõidukiga otsa teisele sõidukile ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse ning varalise kahju. E. V kasutuses olnud sõiduauto Toyota Auris registreerimismärgiga xxx xxx omanikuks on Swedbank Liising AS (lk 18). Swedbank Liising AS-le põhjustas Ülo Aas enda juhitud autoga sõiduautole Toyota Auris registreerimismärgiga xxx xxx otsasõitmisega varalise kahju Toyota Aurisel tagaosa parema nurga mõlkimise näol. Kuna Ülo Aas avaldas kohtuistungil, et tema kasutuses olnud sõiduki Mazda MPV registreerimismärgiga xxx xxx omanikuks on tema abikaasa M.A.ja see sõiduauto on abikaasade ühisvara, siis ei ole sõiduautole Mazda MPV registreerimismärgiga xxx xxx Ülo Aasa kui omaniku poolt vigastuste tekitamisega kahju põhjustamine väärteona karistatav. Ülo Aas pani toime liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Liikluseeskirja §-des 91 ja 105 sätestatu täitmata jätmisega põhjustas Ülo Aas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS-le hooletusest (KarS § 18 lg 3). Liiklusseaduse §-s 7417 on sätestatud: § 7417. MootorsõidukiMootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine [RT I 2005, 40, 311 – jõust. 1.10.2005]
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.