← Eesti

4-09-24010/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märtsil 2010. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-09-24010 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi S

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut (4200 krooni) ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, osaliselt, s.o lisakaristuse määra osas. Võtta lisakaristusena

§ 7422lg 4 alusel Toomas Treufeldtilt ära sõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise ühekuuline tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast. 1 Muus osas jätta Lõuna Politseiprefektuuri 14.10.

  1. a otsus muutmata. KarS § 66 alusel määrata 4200 krooni suuruse rahatrahvi tasumine ositi 6 (kuus) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 700 (seitsesada) krooni. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on
  2. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
  3. märtsil
  4. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik Toomas Treufeldti kohta on 14.10.
  5. a koostatud vanemkonstaabel K. M.(M.) poolt väärteoprotokoll (tl 16)

§ 7422lg 2 järgi selles, et tema 14.10.2009.

a Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel

  1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 118+/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Sellega rikkus Toomas Treufeldt liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid. Lõuna Politseiprefektuuri 14.10.
  2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,09,006916 (tl 4) karistati Toomas Treufeldti LE § 124 p 2 nõuete rikkumise eest

§ 7422

lg 2 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 4200 krooni ja lisakaristusena

§ 7422lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Väärteo toimepanek loeti tõendatuks kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. Vastulauset ei esitatud. 30.10.

  1. a esitas Toomas Treufeldt Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar O. S. otsuse peale väärteoasjas nr 2780,09,006916 kaebuse, milles taotleb eelnimetatud otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist väärteotunnuste puudumise tõttu. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kiiruseületamine on Toomas Treufeldti poolt aset leidnud, palub kaebuse esitaja kohtul vähendada karistuseks määratud rahatrahvi ja mitte rakendada väärteootsuses kohaldatud lisakaristust. Kaebuse esitaja ei nõustu karistamisotsusega järgmistel põhjustel:
  2. Toomas Teufeldt on seisukohal, et teda ei ole autojuhtimisel kinni peetud mitte TallinnTartu-Võru-Luhamaa tee
  3. km, vaid eelnimetatud teelt Tiksojalt Tartu Tähtvere linnaosa suunas suunduval tugiteel. 2
  4. Väärteo toimepanek ei ole tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ütlustega. Toomas Treufeldt on väärteoprotokolli märgitud ütlustega kinnitanud, et ta sõitis teise auto järel, auto piirkiiruse hoidjal oli valitud 98 km/h teades, et lubatud on 100 km/h. Järelikult on menetlusalune isik andnud ütlused, mis ei tunnista tema kiiruse ületamist 24 km/h. Sellega on menetlusalune isik esitanud vastulause kiiruse ületamise kohta juba väärteoprotokollis.
  5. Toomas Treufeldti auto kiirus ei saanud olla 118 +/- 3 km/h ka seetõttu, et piiratud kiiruse ala 70 km/h Tiksojal läbis ta pidurdamisel sellekohase kiirusega. Mingitel asjaoludel sõiduki kiiruspiiraja kiiruse vähendamisel välja ei lülitunud ja peale piiranguala 70 km/h lõppu sõiduki kiirus ei saanud nii järsult tõusta. Toomas Teufeldti autost möödus samal hetkel teine auto, mida politsei poolt ei peatatud. Toomas Treufeldt on seisukohal, et võimalik on eksitus, mille juures kiirusemõõteseade võis registreerida hoopis temast möödasõitnud sõiduki kiiruse.
  6. Toomas Treufeldt ei nõustu talle määratud karistusega. Vaatamata eeltoodud asjaoludele kahetseb Toomas Treufeldt oma käitumist, mis võis anda aluse tema poolt seaduse rikkumiseks ja karistamiseks, seda olenemata asjaolust, et talle ei ole kiiruseületamise asjaolud teada või selged. Toomas Treufeldt ei tööta, ta on 90% töövõimetu. Raske puue on antud seoses jalgade haigestumisega. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 3448 krooni, millest peale kinnipidamisi saab kätte ca 2300 krooni kuus. T. Treufeldt elab koos vanematega, kelle tervislik seisund (vanadus, sügav puue) nõuab lisakulutusi ja nende abistamist. Autojuhtimise õiguse äravõtmisega on oluliselt raskendatud vanemate abistamine ja menetlusalusel isikul oma vajadustega hakkamasaamine, kuna jalgade krooniline haigus takistab pikemat kõndimist. Kuna väärteoasjas kirjeldatud tegu on Toomas Treufeldti jaoks väga raskete tagajärgedega, palub ta kohtul karistust vähendada. Rahatrahvi palub ta määrata 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni ja selle tasumiseks tähtaega kuus kuud kohtulahendi jõustumisest. Samuti palub ta tühistada või mitte määrata lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks või määrata äravõtmine 1 kuuks. Kohtuistungil
  7. veebruaril
  8. a jäi kaitsja esitatud kaebuse juurde ja taotles mõistetud karistuse vähendamist, rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist. Kohtuvälise menetleja ametnik on seisukohal, et Toomas Treufeldti väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. Samas ei vaidle kohtuväline menetleja vastu karistuse kergendamisele. II Tõendid ja kohtu põhjendused VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Toomas Treufeldti kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Toomas Treufeldti ütluste kohaselt sõitis ta väärteoprotokollis märgitud öösel Opeli esindusest renditud autoga Reunalt Megane, millel tekkis enne Tiksoja alevikku sisse jõudmist rike ning kiirust hakkas juurde lisanduma. Menetlusalune isik ei tea täpselt, milles asi oli, kuid arvab, et rike tekkis kiiruspüsihoidjaga ning seetõttu pidi ta kolm korda pidurdama, et kiirust maha võtta. Veel lisas ta, et kuna edasi tuli raudtee ülesõidu koht, kus pidi sõima kas 50 või 60 km/ h, siis sõitiski ta vastava kiirusega ja kiirust juurde ei lisanud. 3 Siis pani ta kiirusehoidjaks 98 km/h, kuna teadis, et kusagil on lubatud ka 100 km/h. Tiksoja alevikus võis tema kiirus olla üle 98 km/h. Tiksoja alevikus puidufirma juures või natuke enne hakkas kiirus järsult tõusma ja Treufeld hakkas oma sõnade järgi pidurdamise teel kiirust maha võtma. Sellel hetkel (bussipeatuse juures) sõitis menetlusalusest isikust mööda üks teine auto ja kohe pärast seda peatati ta politsei patrulli poolt, kes oli talle hakanud järgi sõitma. Seetõttu kahtleb Treufeldt, et just tema auto kiirust mõõdeti. Seda kahtlust põhjendab ta väitega, et teda on varem kiiruseületamise eest karistatud ja ta ei tahtnud endale uut rikkumist. Veel ütleb Treufeldt, et väidetavast rikkest andis ta auto tagasiviimisel teada, kuid ei tea, kas see kuskil fikseeriti. 10.10.
  9. a koostatud sõiduki üürilepingu koopia (tl 30-32) tõendab, et Toomas Treufeldt rentis AS-st Carring sõiduki Renault Megane Scenic reg märgiga XXX XXX. Sõiduk on tagastatud 27.10.
  10. a, üleandmis-vastuvõtmise aktil on märge, et üürnik kaebas elektriprobleemide üle. Kohus avaldas vastuolude tõttu väärteoprotokollist (tl 16) menetlusaluse isiku ütlused. Toomas Treufeldt selgitas vastuolu oma ütlustes järgnevalt: ta ei kirjutanud sellepärast väärteoprotokolli püsikiiruse hoidja rikke kohta midagi, kuna ei tahtnud koha peal politseiga vaidlema hakata ning arvas, et on suuteline selle ära tõestama. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi vanemkonstaabel R. P, kes 24.09.
  11. a mõõtis Toomas Treufeldti auto kiirust. Tunnistajale see konkreetne rikkumine ei meenunud. Tema ütluste kohaselt teostab politsei kiirusemõõtmist Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel kogu aeg ühe koha peal -
  12. kilomeetril. See on ainuke koht, kus tema patrull käib kiirust mõõtmas. Kuna sellel lõigul tuleb kiiruseületusi palju, tulebki pärast kiiruse fikseerimist tihti autodele järgi sõita ja peatada. Autode kiiruse mõõtmisel sihitakse lasersihikuga auto numbrit ning nii tuleb tabloole näit. Pole võimalik, et mõõdeti vale sõiduki kiirust, sest laserkiir on väga täpne. Kuna tunnistaja ei mäletanud konkreetset sündmust, avaldas kohus R. P tunnistajana antud ütlused (tl 17). Tunnistajale ei meenunud see sündmus ka peale tema ütluste avaldamist. Eeltoodud põhjustel ei oma R. P ütlused käesoleva väärteoasja lahendamisel mingit tähtsust ning kohus jätab need tõendite hulgast välja. Tunnistajana andis ütlusi veel vanemkonstaabel K. M, kes koostas 24.09.
  13. a Toomas Treufeldtile väärteoprotokolli. K. M. ütluste kohaselt vaadati koha peal Toomas Treufeldti varasemaid rikkumisi ja kuna oli näha, et tal on ka varem kiiruse ületamisi olnud, otsustati protokoll koostada. Sellist probleemi ei tekkinud, et kontrollitud sõiduk oleks tehniliselt korrast ära olnud. Kalmer Mägi välistab võimaluse, et mõõdeti teise auto kiirust, kuna tollel korral kasutusel olnud laserkiirusmõõtja näitab ainult ühe auto kiirust ja kahte autot segamini ei aetud. Mööda sõitsid küll kaks autot, kuid esimese auto kiirus oli lubatud piirides, teise auto kiirus lubatust suurem, kuid vahemaa oli vähemalt 100 m. Kiirust mõõdeti Tallinn-TartuVõru-Luhamaa maantee
  14. kilomeetril. Raudtee on kiiruse mõõtmise kohast ca 2 kilomeetri kaugusel. Lubatud kiirus sellel tee lõigul on aastaringselt 90 km/h, 100 km/h on lubatud suvel peale kurvi algaval sirgel teel. Sealt, kus politsei patrullis, polnud 100 km/h lubatud ala näha. Esmalt käsitleb kohus kaitsja väiteid kiiruse mõõtmise asukoha osas. 24.10.
  15. a on vanemkonstaabel R. P. koostanud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (tl 18) Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt
  16. kilomeetril. Protokollist nähtub, et riikliku järelevalve korras mõõdeti T. Treufeldti poolt juhitud sõiduauto Renault Scenic refistreerimismärgiga XXX XXX liikumiskiirust Tartumaal 4 Tähtvere vallas Tallinn- Tartu-Luhamaa
  17. kilomeetril kell 00.
  18. Selleks kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet UltraLyte LTI UX 015118, mis on testitud 23.09.
  19. a kell 16.00 ja on töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldusest nähtub, et nähtavus oli hea, oli pime aeg, sademeteta, tee oli kuiv. Patrullauto seisis kõrvalteel. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim - mõõtmine paigal seistes. Mõõdetav sõiduk liikus vastassuunas lähenedes patrullautole. Teel oli mitu sõidukit. Seadme lugem oli 118 km/h. Lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul 90 km/h, kiiruse laiendmääramatus oli +/- 4 km/h, lubatud sõidukiirust ületati mitte vähem kui 24 km/h. Seega on liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et Toomas Treufeldti poolt juhitud sõiduauto kiirust mõõdeti Tartumaal Tähtvere vallas Tallinn-TartuLuhamaa tee
  20. kilomeetril ja seda hetkel kui sõiduk lähenes politseiekipaaži asukohale Tallinna poolt. Kalmer Mägi ütlused kinnitavad, et nende patrullauto paiknes kiiruse mõõtmise hetkel nimetatud kohas. Menetlusalune isik väidab, et teda ei peetud kinni mitte Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel
  21. kilomeetril, vaid Tiksojal Tartu Tähtvere linnaosa suunas suunduval tugiteel. Sellised menetlusaluse isiku ütlused ei ole vastuolus eelnimetatud protokollis kajastatud kiiruse mõõtmise kohaga, sest menetlusalune isik on ka ise tunnistanud, et politsei patrullauto hakkas talle vilkuritega järele sõitma. Kogutud tõenditega on tõendatud, et kiiruse mõõtmine toimus ühes kohas, s.o Tallinn-Tart-Luhamaa maantee
  22. kilomeetril ja menetlusaluse isiku kinnipidamine mõnda aega hiljem teises kohas. Politsei ekipaaž sõitis Toomas Treufeldtile järele pärast seda, kui kiiruse mõõtmine oli juba toimunud. Kuna tegemist oli kiiruse mõõtmisega paigalt, kulus politseinikel aega ka sõidu alustamiseks, et Toomas Treufeldti autole järele jõuda ja seejärel tema sõiduk peatada. Järgmiseks annab kohus hinnangu mõõtetulemuste usaldusväärsusele. Kaebuse esitaja ei ole kahtluse alla seadnud mõõtetulemusi, vaid leiab, et mõõdetud kiirus ei olnud tema poolt juhitud sõiduki oma. Toomas Treufeldt leiab, et tal ei olnud võimalik lubatud kiirust ületada, kuna ta oli enne politsei poolt kinnipidamist autole kiirusehoidjaks 98 km/h pannud. Samas ütleb Toomas Treufeldt, et tema meelest oli kiirusehoidjal mingi rike, mistõttu auto kiirus järsult suurenes. Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui kiirusehoidjal oli mingi rike, ei oma see Toomas Treufeldi poolt toime pandud LE § 124 p 2 nõuete rikkumise hindamisel sisulist tähtsust. Autojuht peab oma sõidukiirust ise spidomeetril jälgima, seda ka juhul, kui kasutatakse kiirusepiirajat. Kui Toomas Treufeldt märkas, et tegemist võib olla mingi rikkega, oleks ta pidanud eriti hoolikas olema. Lubatud kiiruse ületamine on juhi poolt välditav ka olukorras, kus püsikiiruse hoidjal võib esineda tehniline rike. Sõiduki kiirust on alati võimalik vähendada pidurdamise teel ja jälgida selle suurust spidomeetrilt, mis Toomas Treufeldti poolt renditud autol olid tehniliselt korras. Lubatud sõidukiiruse ületamine on lisaks kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile tõendatud ka menetlusaluse isiku enda ütlustega, mille kohaselt tema sõiduki kiirus kasvas. Kui uskuda Toomas Treudeldti enda ütlusi, siis oli püsikiiruse hoidja seatud 98 km/h, kuid selle rikke tõttu kiirus kasvas - järelikult oli kiirus oluliselt suurem kui 98 km/h, kuna juht kiiruse kasvu ise tajus. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kahtlust selles, et mõõdeti just nimelt Toomas Treufeldti poolt juhitud sõiduki kiirust. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kiiruse mõõtmise hetkel oli laserkiirusemõõtja kaugus mõõdetavast objektist 312,9 meetrit, teel oli mitu sõidukit. K. M. ütluste kohaselt oli teisi sõidukeid kaks, millest üks liikus lubatud kiirusega ja teine sõiduk oli 100 m kaugemal. Arvestades teel paiknevate sõidukite liikumiskiirust ja vahemaid, ei saanud kohtu hinnangul liiklusjärelvalvet teostav politseiametnik mingi teise sõiduki kiirust mõõta. Selleks ajaks, kui üks sõiduk Toomas Treufeldi ütluste kohaselt tema sõidukist möödus, oli tema sõiduki kiirus juba fikseeritud. 5 Seda kinnitavad sisuliselt ka Toomas Treufeldti enda ütlused, mille kohaselt peatati ta koheselt peale seda, kui üks sõiduk oli temast möödunud. Järelikult ei saanud politseiametnikud mõõta Toomas Treufeldti sõidukist mööduva auto kiirust. Kiiruse mõõtmise hetkel patrullauto seisis ja mõõtis kiirust vastassuunal, s.o Tallinna suunal, mitte pärisuunal, kus sai olla Toomas Treufeldist mööduv sõiduk, sest vastasel juhul ei oleks jõudnud politseiekipaaž koheselt peale möödasõitu Toomas Treufeldti sõidukit peatada. Veel leiab kaebuse esitaja, et alusetu on viide väärteootsuses sellele, et väärteo toimepanek kiiruse ületamises on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ütlustega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult viidanud menetlusaluse isiku ütlustele kui tõendile. Toomas Treufeldt on väärteoprotokolli kantud ütlustes kinnitanud, et ta sõitis teise auto järel, auto piirkiiruse hoidjal oli valitud kiiruseks 98 km/h teades, et lubatud on 100 km/h. Järelikult on menetlusalune isik andnud ütlusi, mis tunnistavad, et ta sõitis asulavälisel teel kiiremini kui 90 km/h. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust.

§-s 7422 ettenähtud väärtegu tõendatakse kiirusemõõteseadme näidu alusel, mistõttu peab mõõtetulemuse jälgitavus olema tõendatud. MõõteS § 5 lg-te 3, 5, 6 kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel. Mõõtja erialast pädevust hindab ja tõendab Eesti Akrediteerimisasutus. Majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestab mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise korra. Eesti Akrediteerimiskeskus on Lõuna Politseiprefektuurile andnud erialase pädevuse tunnistuse registreerimisnumbriga E 132, kinnitades, et on hinnanud erialast pädevust vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri

  1. oktoobri
  2. a määrusele nr
  3. Andmed akrediteeritud asutuste kohta on kättesaadavad Eesti Akrediteerimiskeskuse koduleheküljel. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet UltraLyte LTI UX 015118, millele on välja antud taatlustunnistus. Kohtu hinnangul on kiirusemõõteseadme kasutamise jälgitavus nõuetekohaselt tõendatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Toomas Treufeldt on rikkunud LE § 124 p 2 nõudeid, mille kohaselt asulavälisel teel on lubatud suurim sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. Toomas Treufeld on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 24 km/h tunnis võrra ja sellega toime pannud

§ 7422lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ei tuvastanud Toomas Treufeldti süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 7422

lg 2 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise 6 õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Toomas Treufeldti käitumises puuduvad vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Toomas Treufeldti on väärteokorras korduvalt karistatud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna andmetel (õiend tl 20-21) on Toomas Treufeldi varasemalt karistatud väärtegude toimepanemise eest alates 2003. a kokku 12 korral, millest 9 on liiklusalased rikkumised. Kiiruse ületamise eest on Toomas Treufeldti karistatud varem 5 korral ja alati on tema sõiduki kiirus olnud lubatust vähemalt 20 km/h suurem. Samuti on Toomas Treufeldtilt juba eelnevalt võetud ära sõiduki juhtimise õigus kahel korral lisakaristusena

§ 7422lg-tes 2 ja 3 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest.

Seega ei ole Toomas Treufeldt teinud järeldusi ega muutnud oma käitumist, vaid on jätkanud samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Eeltoodud asjaoludel on kohtuvälise menetleja poolt määratud sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem rahatrahv 70 trahviühikut põhjendatud ja vastab Toomas Treufeldti süü suurusele, mistõttu puudub alus selle kergendamiseks. Arvestades aga Toomas Treufeldti puuet seoses jalgade haigestumisega ja liikumisvõimaluse piiratust (koopia pensionitunnistusest ja arstliku ekspertiisi otsus tl 6-8), mille tõttu juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks raskendaks oluliselt vajalike igapäevaste sõitude tegemist, sealhulgas abi osutamist sügava puudega vanematele (otsuste koopiad tl 9-10), peab kohus võimalikuks kergendada lisakaristust ja võtta

§ 7422lg 4 alusel Toomas Treufeldtilt ära sõiduki juhtimise õiguse üheks kuuks. Kar

S § 66 lg 2 järgi võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata trahvi maksmise ositi. Kuna Toomas Treufeldtil on oma töövõimetuse ja abi vajavate vanemate tõttu raske majanduslik olukord, tuleb talle anda võimalus tasuda trahvi ositi 6 kuu jooksul 700 krooni kaupa. Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.