Ringkonnaprokurör Kati Maitse Süüdistatav Pavel Safonov elu- või asukoht ja aadress: xxx, isikukood või sünniaeg: 36109110283; kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: töötas Maseko; varem karistatud: 15.06.1993 Lääne Maakohus KrK § 157lg 3, § 207 lg 1, § 208´alusel v/k 1a 1k 27.01.1995 Lääne Maakohus KrK § 207 lg 1 alusel tingimisi v/k katseaeg 3a 22.04.1996 Lääne Maakohus Krk § 202, § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel v/k 3a 4k 07.05.2002 Lääne Maakohus KrK § 207 lg 3 alusel tinghimisi v/k 3a katseag 3a 20.03.2003 Tallinna Linnakohus
alusel rahaline karistus 6000.- kr 11.04.2003 Tallinna Linnakohus
13.09.2007 Harju Maakohtu 13.09.2007.a. määruse alusel
alusel vabastatud tingimisi katseajaga kuni 11.12.2009 karistuse Tõkend Kaitsja ärakandmata osa 2 aastat 2 kuud 16 päeva. 09.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt
vahistamine alates 03.02.2009.a. Owe Ladva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Pavel Safonov
lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 6; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 11.04.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) aastat 2 ( kaks) kuud 16 ( kuusteist) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 03.02.2009.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista Pavel Safonov ´ilt tsiviilhagi katteks kannatanu UA kasuks 13 030 (kolmteist tuhat kolmkümmend) krooni VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1; § 132 lg 1, 3 § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel. Välja mõista Pavel Safonov ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2; § 175 lg. 1 p. 4, 9, 10 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse, menetluskulud, s.o. tasu sõiduauto Ford Sierra reg nr. XXXteisaldus 2 000 ( kaks tuhat) krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 6 479 ( kuus tuhat seitsesada nelikümmend üheksa) krooni 60 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu eest tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Pavel Safonov 1-09-9493, kaitsjatasu”, „Pavel Safonov 1-099493, menetluskulud“ „Pavel Safonov 1-09-9493, sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu, menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: kaheraudne jahipüss IZ-58-M+12+P47264, mis on jäetud omaniku UAvastutavale hoiule- jätta kohtuotsuse jõustumisel UA´ele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. 2 Esitatud süüdistus: Pavel Safonovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse viibides 10.12.2008.a. UA’i elukohas Harju Maakonnas, XXX talus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 10.12.2008.a. kella 21:00-st kuni 11.12.2008.a. kella 09:30-ni XXX talust UA’ile kuuluva kaheraudse jahipüssi IZ-58M+12+P47264 väärtusega 4000 krooni, viis signaalpadrunit ilma väärtuseta, Orginde talu hoovist sinna pargitud UA’ile kuuluva sõiduauto Ford Sierra reg.nr. XXXväärtusega 7000 krooni koos sõiduauto bensiinipaagis olnud 30 liitri bensiiniga ja sõiduauto pagasiruumis kanistris olnud 10 liitri bensiiniga väärtusega 13 krooni 1 liiter kokku väärtuses 520 krooni, samuti sõiduautos olnud UA’ile kuuluvad isiklikud esemed - fotoaparaadi Olympus väärtusega 700 krooni, autolihtvõtmete komplekti ja padrunivõtmetekomplekti kokku väärtusega 1500 krooni, tekitades UA’ile varalise kahju 13 720 krooni. Sellise tegevusega pani Pavel Safonov toime tahtliku kuriteo, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui kuriteo objektiks oli tulirelv, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mis on kvalifitseeritav
Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid: Süüdistatav Pavel Safonov end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ning seletas, et kannatanu ja tunnistajate suhtes vihavaenu ei ole. Tema sõitis bussiga Padise valda 10.12.2008.a. ja vastu tuli SVning koos mindi SV´i poole. Nemad pidid koos metalli otsima vanadest varemetest. SVütles, et ei olnud kodus terve öö, vaid ööbis taadi juures ja jõid. Umbes kella 12.00 paiku tegi SVettepaneku sõita taadi, s.t. kannatanu juurde. Taolise ettepaneku tegi SV ilmselt põhjusel, et edasi juua. SVkäis poest läbi, ostis kolm pudelit 0,5 l viina ning sõitsid kannatanu juurde. Kannatanu juures istusid kolmekesi sööma, võtsid viina kaks ja pool 0,5 l pudelit kolme peale. Arutasid ka jahile minekut õhtul ning SVpalus tuua kannatanul püss, et hiljem jahile minna. Kannatanu tõi kaheraudse püssi, kõik koos vaatasid seda püssi ja kannatanu pani püssi nurka. Kannatanu näitas, et püssil on midagi katki, et lasta ei saa. Katkine osa oli värvitud valge värviga, s.t. vasakust rauast sai lasta, kuid paremast mitte. Kuna SV´ile helistati, siis sõitis SV minema. Tema jäi kannatanu juurde, käisid veel koos väljas ja kannatanu näitas kohti kust otsida sõjaajal peidetud relvi. Tema otsis metalliotsijaga ja kannatanu oli labidaga. Väljast midagi ei leidnud, siis tegi kannatanu ettepaneku otsijaga pööningult padrunid üles leida, kuna oli need peitnud ära ega mäletanud kus need on. Tema leidis pööningult kolm pakki padruneid. Võtsid püssi, padrunid ja pakkisid kõik autosse, et minna jahile. Kuna tubakas sai otsa, siis otsustasid minna autoga SVjuurde sigarette tooma. Enne kui kannatanu ei olnud alkoholi tarvitanud käisid poes ja kannatanu ostis 0,7 l viina, kuid suitsud unustas ostmata. Jahile ei läinud, kuna kannatanu oli väga purjus ja ka sigarettide järgi ei tulnud kannatanu kaasa, kuna oli purjus ja ei nõustunud minema autorooli. Kannatanu aga lubas temal võtta auto ja andis loa sigarette tuua. Tema oli tarvitanud küll alkoholi, kuid vahemaa ei olnud väga pikk umbes 5-7 km ja oli külatee, siis otsustas sigarettide järgi SV´i juurde sõita. SVostis sigarette neli või viis pakki kui käis poes viina ostmas. Tema eksis teelt, kuna viitasid ei olnud. Tema arvas, et on sõitnud ainult 5 kilomeetrit, mitte 40 kilomeetrit nagu materjalides kirjas. Ei leidnud ei teed SVjuurde ega ka kannatanu juurde tagasi. Oli libe ja auto läks maanteel ümber. Vett hakkas autosse tulema, s.t. auto hakkas uppuma, tema ronis taga istmele, kott oli vees, haaras koti ja lõi klaasi katki. Võttis ka koti kaasa, milles olid tema riided ja püss koos padrunitega. Helistas veel JS´le kui autost välja ronis, et juhtus avarii, ei tea millal koju jõuab. U helistada ei saanud, kuna polnud tema telefoni numbrit. Politseid ei kutsunud, kuna ei kutsu kunagi politseid. Hommikul 3 helistas SV´ile ja rääkis juhtunut ning SVsoovitas kannatanule helistada. Tema helistas kannatanule hommikul kell üheksa ja rääkis juhtunust ning kannatanu ütles temale, et peaasi on saada kätte relv, kuna relv on kannatanu nimel. Temal raha ei olnud, et kannatanule relv ära viia, siis tuli kannatanu ise linna relvale järgi. Relva andis tagasi kaks – kolm päeva peale juhtunut. Tema pidi hüvitama ka 7 000 krooni katkise auto eest kui saab palka. On nõus hüvitama auto rikkumisega tekitatud kahju. Tema relvaosaga midagi teinud ei ole, kõik relvaosad, mis olid kotis andis tema kannatanule tagasi. Kui on midagi kaduma läinud, siis pidid need osad kukkuma autosse avarii ajal. Tema relva lõhkunud ei ole ja ei olnud ka eesmärki relva kasutada. Ka ei tea tema autos olnud esemetest midagi. Kannatanu UAkohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole. 10.12.2008.a. Süüdistatav oli SV´i tuttav ja koos tulid tema juurde. Esimesel korral SVpalus viia süüdistatav bussi peale. Teine kord tuli süüdistatav koos SV´iga tema poole SV´i autoga. Enne 10.12.2008.a. tunnistaja SVtema juures ei ööbinud, vaid lihtsalt käis tema juures. Süüdistataval oli kaasas metalliotsija, tema tahtis vaadata kuidas see töötab. SVoli tema pool umbes 1-2 tundi, jõid kohvi. Tema alkoholi ei tarvitanud ja tema arvates ei toonud ka SV koos süüdistatavaga tema juurde alkoholi. Olid tema pool koos süüdistatavaga ja siis viis süüdistatava bussi peale. Süüdistatav ütles, et järgmine päev on vaba ja võib jääda tema juurde. Sõitsid tema juurde tagasi, tema ostis poest ühe 0,7 l pudeli viina, mida tarvitasid koos, kuid mitte kogu pudelit, umbes pool. Tema ei suitseta ning mingit juttu minna sigarette tooma süüdistatavaga ei olnud. Millal süüdistatav Safonov ära läks, tema ei tea. Tema tegi Safonovile voodi ära ja jäi ise magama, kustus ära. Auto ei olnud lukustatud, võtmed asusid toas ja auto seisis aia ääres. Süüdistatav ei küsinud luba autot kasutada, samuti ei olnud juttu vajadusest minna sigarette tooma. Mingeid jahiplaane õhtuks ei olnud, kuna temal ei olnud jahiluba lasta ulukit ja samuti oli pime. Ka ei oleks saanud autoga metsa minna, kuna autoga on metsas võimatu sõita. Püss oli temal pandud kokku, s.t. laskevalmis, et hirmutada sigu, kes käsid tema õues. Püss oli toas nurgas, kuid kui kodust lahkub, siis on püss seifis. Kodus olles on relv toas, mitte seifis. Signaalpadrunid sigade ehmatamiseks olid riiulil. Hommikul helistas temale politsei ja küsis auto kohta. Tema arvas, et auto on aias, kuid ei olnud. Helistas firmasse, kes viis auto ära ja sai teda koha kus ja mismoodi auto leiti. Samuti olid kadunud relv ja signaalpadrunid. Relv oli pandud kokku, s.t. laskevalmis, mitte ei olnud lahti võetud. Relv oli töökorras ja mõlemast rauast oli võimalik tulistada. Safonoviga võttis ühendust paar päeva hiljem ning Safonov võttis ka temaga ühendust kas kaks või kolm päeva hiljem. Safonovit hakkas otsima juba järgmisel päeval, kuid telefon oli väljalülitatud. Safonov lubas hüvitada avariiga tekitatud kahju ja tunnistas süüdi avarii tegemises ja auto võtmises. Relva kohta ütles Safonov, et annab tagasi. Relva sai tagasi neli või viis päeva hiljem. Tema hiljem avastas relva kokku pannes, et relval puudus üks osa ja relv on kasutuskõlbmatu. Relva kõlbmatuks muutmisega tekitatud kahju on 4 000 krooni. Auto sai kätte ja andis auto metallikokkuostu, kuna taastamine oleks olnud kallim kui auto väärtus. Auto maksumus 7 000 krooni ja metallikokkuostust sai 300 krooni auto eest. Tööriistakomplektid kokku 1 500 krooni, bensiini kanister koos bensiiniga 10 l summas 130 krooni, fotoaparaat 700 krooni. Kokku tekitatud kahju 13 330 krooni ning antud summas esitab ka tsiviilhagi. Tunnistaja SVkohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava ja kannatanu suhtes vihavaenu ei ole. Safonoviga tutvus suvel 2008 oma tuttava JS kaudu. Enne detsembrit kohtus paar korda Safonov´iga. Tahtsid otsida münte ja Safonov tuli bussiga ning tema läks vastu. Öösel enne 10.12.2008.a. oli kodus. Tema oli kaine kui sõitsid tema juurde, jõid kohvi ja läksid hiljem varemete juurde münte otsima. Natuke hiljem sõitsid kanntanu U juurde ja jõid seal kohvi, mingit alkoholi koos süüdistatavaga ja kannatanuga ei tarvitanud. Samuti ei käinud koos süüdistatavaga poes enne kannatanu juurde sõitmist. Tema sõitis ära koju, kuna 4 tuli külaline. Hiljem käis veel koos naisega J SV kannatanu juures, et paluda kannatanut viia Safonov bussi peale. Kannatanul on relv mida kasutab enda kaitsmiseks. Kunagi käis kannatanu ka jahil, kuid nüüd ei käi, kuna ei näe hästi. Püss on kannatanul sigade hirmutamiseks, kuna aeda ei ole ja sead tulevad hoovi. Kannatanul oli auto Ford Sierra mida hoidis maja juures hoovis. Peale 10.12.2008.a. on saanud kokku ühel korral Safonoviga. Telefon Safonovil ei vastanud, oli väljalülitatud, juhuslikult nägi Safonov´it pandimaja juures. Süüdistataval ei olnud kannatanu numbrit ja tema andis numbri süüdistatavale. Tunnistaja J SV kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava ja kannatanu suhtes vihavaenu ei ole. Süüdistatav Safonov tuli bussiga, käisid vastas ja viisid süüdistatava kannatanu juurde. Enne kannatanu juurde viimist oli süüdistatav ka nende pool. Nende pool istusid ja jõid kohvi, edasi läks Safonov koos SV metalliotsijaga münte otsima. Millal täpselt nad viisid süüdistatava kannatanu juurde ei mäleta. Palusid hiljem kannatanul Safonov bussi peale viia, kuna neile tuli külaline. SV enne 10.12.2008.a. ööbis kodus ja kui viisid süüdistatava kanntanu juurde oli SV ka kaine. Teab, et SV alkoholi ei tarvitanud, kuna elavad koos, samuti oli SV autoroolis. Pandimaja juures olles teab, et abikaasa SV andis Pavel Safonov´ile kannatanu numbri ning Safonov lubas helistada kannatanule. Kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud: • Sündmuskoha - XXX vallas - vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega on vaadeldud sündmuskohta XXXtalu. Territoorium ei ole piiratud. Vaade talule tee poolt. Vaade kohale maja piirava aia ees kus auto seisis. Maja ees maas on näha autojäljed. Samuti on vaadeldud maja sisemust, vaade köögile, köögi kõrval olevale toale ja vaade voodi otsale, mille kõrval seisis püss (lk. 7-12). • Liiklusõnnetuse sündmuskoha - Lääne maakonnas, Noarootsi vallas, Hara-Kudani tee 1 kilomeeter - vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse skeemi ja fototabeliga, millest nähtub, et ilmastik oli pilvine, teekate- kruusakate, mis on katud jääga, sõidutee on libe. Paremal pool teekraavis katusele paiskunud sõiduauto Ford Sierra reg nr. XXX. Samuti on üldvaade sündmuskohale, vaade sõiduautole Ford Sierra, lähivaade sõiduautole (lk. 17-21, 24-25). • Liiklusõnnetuse akt 11.12.2008.a. nr 2570080102, millest nähtub, et tundmatu juhi poolt juhitud auto liikus külg ees teepeenrale ja sealt paiskus katusele (lk. 22-23). • Kannatanu UA´ile isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtub, et kannatanule esitati äratundmiseks 3 isikut ning kanatanu tundis ära foto nr 1 all oleva isiku, s.t. Pavel Safonov´i. Antud isik on sama isik nimega Pavel, kes oli tema juures kui läks kaduma sõiduauto Ford Sierra reg.nr. XXXajavahemikul 10.12.2008.a. kuni 11.12.2008.a. ( lk. 29-30). Asitõendi – UA’ile kuuluva sõiduauto Ford Sierra reg.nr. XXX– vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et katuseluugi klaas on purunenud. Kõrvalistuja poolne tagumine aknakaas on purunenud. Auto küljed, ukse katus on erinevate mõlkidega. Salongis esemed segamini, täis prahti ja klaasikilde (lk. 56-60). • • Asitõendi – UA’ile kuuluva kaheraudse jahipüssi IZ-58-M+12+P47264 – vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et relval puudub laesäär (lk.121123). 5 Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad ning kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis leiab, et süüdistatava Pavel Safonov süü temale inkrimineeritud kuriteos
Eelnevalt analüüsib kohus ülekuulatud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava antud ütlusi, kuna süüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu ristküsitlusel antud ütlustega, tunnistajate ristküsitlusel antud ütlustega kui ka teiste kogutud tõenditega. Kohus leiab, et Pavel Safonov on andnud kohtule ennast õigustavaid ja paljasõnalisi ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kuigi süüdistatav Pavel Safonov ja tema kaitsja püüdsid kohtule näidata kannatanu UA ütlusi ja tunnistajate SVja J SV antud ütlusi ebausaldusväärsetena asub kohus seisukohale, et süüdistatava ütluse usaldusväärsuse hindamisel omab olulist tähtsust just tunnistajate SV ja J SV ristküsitlusel antud ütlused. Antud tunnistajate ütlused lükkavad ümber süüdistatava ütlused osas, et SV ööbis enne 10.12.2008.a. kannatanu juures ning kolmekesi koos, s.o. süüdistatav, tunnistaja ja kannatanu tarvitasid 10.12.2008.a. kannatanu juures alkoholi. Samuti väite nagu oleks tunnistaja SV koos süüdistatavaga käinud enne kannatanu juurde minemist kaupluses viina ja sigarette ostmas. Nii kinnitas tunnistaja SV, et öösel enne 10.12.2008.a. oli kodus. Kannatanu U juures jõid 10.12.2008.a. kohvi, mingit alkoholi koos süüdistatavaga ja kannatanuga tema ei tarvitanud. Samuti ei käinud koos süüdistatavaga poes enne kannatanu juurde sõitmist. Samuti kinnitas J SV ristküsitlusel, et SV enne 10.12.2008.a. ööbis kodus ja kanntanu juurde minnes oli SV kaine. Teab, et SV alkoholi ei tarvitanud, kuna elavad koos, samuti oli SV autoroolis. Kohus leiab, et mõlemad tunnistajad ei oma mingit pealesunnitud põhjust, miks nad peaksid andma kohtule taolisi ütlusi. Ka ei tuvastanud kohus tunnistajate ja süüdistatava vahel mingit vihavaenu, mis võiks sundida tunnistajaid andma antud asjaolude kohta väidetavalt alusetuid ja ebatõeseid ütlusi. Sellest tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda tunnistajate SV ja J SV ütlustes. Ristküsitlusel tunnistajad suutsid kohut veenda nende poolt antud ütluste tõepärasuses, kuna antud ütlused ei olnud antud ebakindlatena ja tunnistajad ei püüdnud anda vastuseid küsimustele laveerides. Ka kannatanu UA kinnitas ristküsitlusel, et tunnistaja SV enne 10.12.2008.a. tema pool ei ööbinud. Tunnistaja SV oli 10.12.2008.a. tema pool umbes 1-2 tundi, jõid kohvi. Tema alkoholi ei tarvitanud ja tema arvates ei toonud ka SV koos süüdistatavaga tema juurde alkoholi. Seega haakuvad nii kannatanu kui tunnistajate ütlused. Kohus leiab, et süüdistatava Pavel Safonov´i enda kohtuistungil antud ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna süüdistatava enda ütlused on vastuolulised. Nii väitis süüdistatav, et jõudes kannatanu juurde istusid kolmekesi, s.o. tema, kannatanu ja tunnistaja SV sööma, võtsid viina kaks ja pool 0,5 l pudelit kolme peale. Peale seda sõitis SV minema. Hiljem väitis süüdistatav sama asjaolu kohta, et enne kui kannatanu ei olnud alkoholi tarvitanud käisid koos kannatanuga poes ja kannatanu ostis 0,7 l viina, kuid suitsud unustas kannatanu ostmata. Kannatanu andis antud asja kohta ütlusi, et kui viis süüdistatava bussi peale, kuid kui süüdistatav avaldas, et võib jääda tema juurde, siis sõitsid tema poole tagasi. Teel tagasi ostis poest ühe 0,7 l pudeli viina. Kaitsjale kinnitas süüdistatav, et jõid kaks ja pool liitrit viina ära, edasi sõitsid kannatanuga poodi ja ostsid veel 0,7 liitrise viina. Seega on süüdistatava enda ütlused vastuolulised ja ebaloogilised. Üheltpoolt kinnitab süüdistatav kannatanu ütlusi, et kannatanu oli kaine ja hiljem ostis kannatanu ühe 0,7 l viina, teisalt püüab süüdistatav kohtule väita, et kannatanu hakkas koheselt peale tema saabumist tarvitama alkoholi ja siis osteti veel lisaks üks 0,7 l viin. 6 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtul ei ole põhjus kahelda kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, millistes puuduvad omavahel vastuolud ning kohus saab ristküsitluse käigus antud nii kannatanu kui tunnistajate ütlusi arvestada. Süüdistatav andis ütlusi temale inkrimineeritud kuriteo kohta, et tõepoolest sõitis kannatanu autoga ja tegi avarii, kuid auto võttis kannatanu loal, et minna tunnistaja SV´i juurest sigarette tooma. SVoli eelnevalt ostnud sigarette kui käis poes viina ostmas. Samuti relva võttis lahti koos kannatanuga ja panid koos kotti ning tema pani autosse, et jahile minna, kuid kuna kannatanu oli väga purjus, siis jahile ei läinud. Kannatanule relva koheselt ei tagastanud, kuna polnud raha kannatanu juurde sõita. Temal relva osas mingit huvi ega eesmärki kasutada ei olnud. Ka oli relv osaliselt juba katki. Katkine osa oli värvitud valge värviga, s.t. vasakust rauast sai lasta, kuid paremast mitte. Tema relva ära ei lõhkunud, relvaosa võis kukkuda avarii käigus autosse. Kannatanu UAkinnitas ristküsitlusel, et mingit plaani jahile minna ei olnud. Temal ei olnud jahiluba lasta ulukit ja samuti oli pime. Ka ei oleks saanud autoga metsa minna, kuna autoga on metsas võimatu sõita. Samuti ei võtnud tema koos süüdistatavaga püssi lahti, vaid püss oli pandud kokku, s.t. laskevalmis ja magama minnes jäi püss toanurka. Kannatanu kinnitas, et relv oli töökorras ja mõlemast rauast oli võimalik tulistada. Ka ei andnud luba süüdistataval minna autoga sigarettide järgi. Kohus asub seisukohale, et kannatanu UAeelrefereeritud ütlustega on ümberlükatud süüdistatava eelrefereeritud ütlused. Samuti nähtub asitõendi – UA’ile kuuluva kaheraudse jahipüssi IZ-58-M+12+P47264 – vaatlusprotokollist koos fototabeliga ( t lk.121-123), et jahipüssi mitte üksi osa ei ole värvitud valge värviga. Antud faktilise asjaoluga on ümberlükatud süüdistatava kirjeldused relva osas ja taas on kohtul alus kahelda süüdistatava ütlustes. Kannatanu UAon andnud üheseid ütlusi süüdistatava suhtes kohtulikul uurimisel ning nii süüdistatav kui ka kannatanu on kinnitanud, et põhjus vihavaenuks puudub ning seega puudub alus arvata, et kannatanu UAon andnud kohtuistungil ristküsitlusel ebaõigeid ütlusi süüdistatava Pavel Safonov suhtes. Ka on kannatanul kohustus rääkida tõtt ning vastavalt seadusele on kannatanut hoiatatud valeütluste andmise eest. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et kannatanu UAoleks andnud kohtueelsel uurimisel teistsuguseid ütlusi kui kohtulikul uurimisel, kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud ristküsitlusel kannatanu UAkohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida kannatanu usaldusväärsust. Samuti ei tee kannatanu UAütlusi ebausaldusväärseks asjaolu, et kannatanu oli tarvitanud alkoholi. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et tarvitas natuke alkoholi. Alkoholi tarvitasid koos süüdistatavaga, kuid mitte kogu pudelit, umbes pool 0,7 l pudelist. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate SVja J SV kohtulikul uurimisel antud ütlused tõendavad ja omavad olulist tähtsust osas, et kinnitavad kannatanu ütlusi toimunu kohta enne süüdistatava Pavel Safonov´iga kahekesi jäämist. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu ütlustes kogu sündmuste osas, kuna pole alust arvata, et ühes osas on kannatanu andnud tõeseid ütlusi ja hiljem ebatõeseid ütlusi. Tunnistaja SVütlustega, et ei käinud koos süüdistatavaga poes enne kannatanu juurde sõitmist, on lükatud ümber süüdistatava Pavel Safonov verisoon, et võttis kannatanu auto eesmärgil, et autoga oli vaja minna sigarettide järgi SVi juude, kuna SVoli eelnevalt ostnud sigarette kui käis poes viina ostmas. Asjaolu, et tunnistaja ei kinnita poes käimist lükkab ümber süüdistatava põhjenduse auto võtmisest. Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatava Pavel Safonov väited, et temal puudus tahtlus auto ja jahipüssi omastamiseks, on vastuolus tuvastatud sündmuste loogikaga, kuivõrd süüdistatav ei osanud seletada, et kui temal oli tahtlus ainult autot laenata ja püss oli autos juhuslikult, siis miks ei teavitanud peale avarii toimumist politseid ega otsinud võimalust 7 teavitada koheselt kannatanut või tunnistajat. Kannatanu kinnitas, et Safonoviga võttis tema ühendust paar päeva hiljem ning Safonov võttis ka temaga ühendust kas kaks või kolm päeva hiljem. Samuti kinnitas kannatanu, et Safonovit hakkas otsima juba järgmisel päeval, kuid telefon oli väljalülitatud. Antud kannatanu ütlustega on taas lükatud ümber süüdistatava ütlused, et hommikul helistas SV´ile ja rääkis juhtunut ning SVsoovitas kannatanule helistada. Tema helistas kannatanule hommikul kell üheksa ja rääkis juhtunust. Asjaolu, et süüdistatavat Pavel Safonov´it ei saanud kätte telefoni teel, kinnitas ka tunnistaja S ja J SV. Tunnistaja SVandis ütlusi, et peale 10.12.2008.a. on saanud kokku ühel korras juhuslikult Safonoviga. Telefon Safonovil ei vastanud, oli väljas ja nägi teda pandimaja juures. Süüdistataval ei olnud kannatanu numbrit ja tema andis numbri süüdistatavale. Ka kinnitas tunnistaja J SV, et pandimaja juures olles teab, et abikaasa SVandis Pavel Safonov´ile kannatanu numbri ning Safonov lubas helistada. Süüdistatava Pavel Safonov ütlus, et tema arvamuse kohaselt oli sõitnud ainult 5 kilomeetrit, mitte 40 kilomeetrit nagu materjalides kirjas, ei ole usutav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste hindamise kriteeriumina märkinud, et muu hulgas on oluline ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (RKKKo 3-1-1-74-05, p 15). Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni, et tema arvas, et on sõitnud ainult 5 kilomeetrit kannatanu majast. Süüdistatav põhjendas auto võtmist asjaoluga, et kannatanu majast tunnistaja juurde on vahemaa 5-7 km ja tegemist on külateega. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist, et jõuda kannatanu majani tuleb läbida mitu kilomeetrit ja tegemist on metsavahe teega ( t lk.7 pöördel, 9 F-1 vaade talule tee poolt). Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt leiti avariiline sõiduk maanteelt ( t lk.18, 24), seega puudub igasugune loogiline seletus, et olles juba mitmekümneid kilomeetreid maanteel, miks peaks süüdistatav ikka veel arvama, et on sõitnud ainult viis kilomeetrit. Vastupidi kinnitab antud fakt kohtule süüdistatava tahtlust hõivata kannatanu vara, olles kannatanule kuuluva varaga eemaldunud juba olulise vahemaa kannatanu elukohast. Seda enam, et Safonov on ise algselt ristküsitlusel väitnud, et teab kuidas sõita kannatanu maja juurest kaupluse juurde ja tegemist on külateega. Samuti nähtub liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelist ( t lk. 25), et autol uppumisohtu ei olnud, kuivõrd auto ei paikne sügaval vees, vaid kraavi kaldal. Samuti paikneb auto tagaosa veest kõrgemal. Seega on ümberlükatud ka süüdistatav ütlused osas, et vett hakkas autosse tulema, s.t. auto hakkas uppuma ja seepärast võttis vees olnud koti. Kohus asub seisukohale, et on leidnud tõendamist süüdistatava poolt kannatanu vara, s.o. auto koos autos olnud esemetega kui ka jahipüssi hõivamine ilma kannatanu nõusolekuta. Süüdistatava ütlused, et helistas kannatanule ja soovis avariiga tekitatud kahju hüvitada ja jahipüssi tagastada on käsitletav tegevkahetsusena süüdistatava poolt. Kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit mis kinnitaksid süüdistatava Pavel Safonov´i versiooni toimunu osas. Kohus asub seisukohale, et nii kaitsja kui süüdistatava seisukoht, et metalliotsija leidmine hiljem kannatanu juurest kinnitab süüdistatava tahtlust mitte varastada kannatanu vara ja näitab süüdistatava soovi tulla hiljem kannatanu juurde tagasi ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku ja olulist tähtsust. Metalliotsija leidmine hiljem kannatanu poolt kannatanu juurest ei lükka ümber kohtulikul uurimisel tuvastatut. Samuti ei lükka ümber nimetatud süüdistatavale esitatud süüdistust. Kuivõrd süüdistatav ütlused ei ole kohtu arvates usaldusväärsed ning metalliotsija kannatanu juurde jätmise põhjuste osas võib teha erinevaid oletusi ja luua erinevaid versioone, siis ei oma antud asjaolu tähtsust ning kohus ei saa otsust rajada oletustele. 8 Kaitsja asus seisukohale, et kuna antud asjas esinevad mitmed vastuolud, lahknevused ja kahtlused tegelike sündmuste osas, siis tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava Pavel Safonov kasuks. Kohus märgib, et süüdistatava kasuks tõlgendatakse ainult kõrvaldamata kahtlused, kuid kohtulikul uurimisel ei ole tõusetunud kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatava viimases sõnas mainitule, et kõik valetavad ja keerutavad antud kriminaalasjas ning eeluurimisel on antud teised ütlused, märgib kohus järgmist, et kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud kannatanu ja tunnistajate kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, siis puudub kohtul õigus käsitleda neid kohtuotsuse tegemisel, kuna nimetatuid tõendeid ei ole kohtuistungitel avaldatud ega vahetult uuritud. Kohtuotsuses on keelatud tugineda kohtueelses menetluses antud ütlustele, kui nende avaldamist ei ole seaduses sätestatud tingimustel kohtuistungil taotletud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on sellist seisukohta selgesõnaliselt väljendanud otsuses nr 3-1-1-50-06. Kohus, analüüsinud ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kannatanu ja tunnistajate eelrefereeritud ütlustega on tõsikindlat tuvastamist leidnud, et süüdistatav Pavel Safonov võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
lg-s 1 sätestatust moodustab varguse objektiivse külje võõra vallasasja äravõtmine. Kohus leiab, et on tõsikindlat tuvastamist leidnud, et süüdistatav Pavel Safonov võttis ilma kannatanu nõusolekuta kannatanule kuuluvad esemed, s.o. auto koos autos olnud esemetega ja jahipüssi. Võttes kannatanu nõusolekuta antud vara, alustas süüdistatav varale oma valduse kehtestamist. Süüdistataval Pavel Safonov´il oli võimalus ka varastatut oma äranägemise järgi kasutada, seega on õigustatud käesoleval juhtumil kvalifitseerida Pavel Safonov tegevus lõpuleviidud vargusena. Varguse subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu, seega isik teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk subjektiivse koosseisutunnusena näitab kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes, seega vargus on oma olemuselt kärbitud tagajärjedelikt. Ebaseaduslik omastamine tähendab selle omaniku kestvat ( alatiseks või pikemaks ajaks) ilmajätmist asjast ning hõivaja poolt asja enda kasuks pööramist ehk selle lühi- või pikemaajalist kasutamist. Kohus leiab, et süüdistatav Pavel Safonov tegutses võõra vallasasja omastamise eesmärgil, s.o kavatsetusega. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kavatsetusega on samas tegemist ka siis, kui tagajärje kui sellise saavutatavuse osas puudub täielik kindlus (
lg 2 ls 1: "...ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks") ( RKL 3-1-1-124-04 p. 15 ja RKL 3-1-1-141-04 p. 10.2). Pavel Safonov´ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, kuna varguse objektiks oli tulirelv ja Pavel Safonov on isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Pavel Safonov käitumises on tuvastatud
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Pavel Safonov tuleb
Vastavalt toimepandule tuleb Pavel Safonov´it karistada. Karistamise alus on isiku süü. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik 9 mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Pavel Safonov on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Pavel Safonov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Pavel Safonov ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Pavel Safonov ´it ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna Pavel Safonov ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, ei ole piisav, et Pavel Safonov´ile karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Karistuse mõistmisel Pavel Safonov ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.
Pavel Safonov näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Karistuse mõistmisel Pavel Safonov´ile ei saa kuidagi mööda vaadata faktist, et Pavel Safonov pani talle inkrimineeritud kuriteo toime katseajal, olles ennetähtaegselt vabastatud mõistetud karistuse kandmiselt. Ka ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et 09.04.2008.a. mõistes süüdistatava süüdi
järgi ja karistades rahalise karistusega andis kohus veel ühe võimaluse Pavel Safonov´ile edaspidi käitud õiguskuulekalt ning ei pööranud kandmata karistust täitmisele. Pavel Safonov käitumine näitab üheselt, et Safonov ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kohus leiab, et Pavel Safonov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Pavel Safonov ´it on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammäära lähedalt ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga on tekitatud ka kahju, milline on hüvitamata. Kannatanu UA esitas tsiviilhagi summas 13 330 krooni, milline koosneb jahipüssi maksumusest 4 000 krooni, auto maksumus 7 000 krooni, tööriistakomplektid kokku 1 500 krooni, bensiini kanister koos bensiiniga 10 l summas 130 krooni, arvestades liitri maksumuseks 13 krooni, fotoaparaat 700 krooni. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 13 030 krooni, kuivõrd auto viimisest metallikokkuostu sai kannatanu 300 krooni, siis tuleb tekitatud kahju summaks auto eest lugeda 6 700 krooni. VÕS § 127 lg 1 kehtestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kehtestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsustes nr 3-2-153-06, 3-2-1-45-08 märkinud, et VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. Lähtudes 10 eeltoodud põhimõttest kuulub rahuldamisele ka kannatanu poolt esitatud tsiviilhagid tööriistakomplektide eest kokku 1 500 krooni, bensiini kanister koos bensiiniga 10 l summas 130 krooni, arvestades liitri maksumuseks 13 krooni, fotoaparaat 700 krooni, millised esemed asusid autos ja pärast avarii toimumist jäid kaduma. Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et Pavel Safonov on süüdi autos olnud esemete kadumises ja on tuvastatav, et kui Pavel Safonov ei oleks autot varastanud ega avariid teinud oleks autos olnud esemed säilinud. Ka on põhjendatud esitatud tsiviilhagi jahipüssi osas summas 4 000 krooni. Välja mõista Pavel Safonov´ilt tsiviilhagi kannatanu UA´i kasuks kokku 13 030 krooni VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1; § 132 lg 1, 3 § 1043; § 1045 lg.1 p.5 alusel. Pavel Safonov ´ilt kuulub välja mõistmisele KrMS § 175 lg. 1 p.4, 9, 10; § 179 lg.1 p 2 alusel sundraha summas 6 525 krooni, menetluskulud, s.o. tasu sõiduauto Ford Sierre reg nr. XXX teisaldus 2 000 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 6 479.60 krooni. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.