MS § 426, 432 Jätta vabastamata Taavi Pärlin talle Pärnu Maakohtu 29.04.
, § 120, § 266 lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
Pärnu Maakohtu poolt mõistetud kandmata 8 kuu vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti liitkaristus 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmine algas 15.01.2009.a ja lõppeb on 14.09.2011a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist
Taavi Pärlin on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 20.05.1997.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 1 kuu 20 päeva vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 14.11.1997.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta 1 kuu vabadusekaotust; 3) 30.07.1998.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust; 4) 10.09.2003.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 5) 24.11.2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Taavi Pärlinit vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kindel elukoht puudub, plaanib elama asuda Pärnu turvakodusse aadressil Sauga-Jõekalda 1, Pärnu. Enne vangistust töötas autojuhina firmas xxx OÜ, vahetult enne vangistust tegi juhutöid. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Omab alates 2002.a töövõimetust 80%. Individuaalprogrammides ja sotsiaaltöös ei ole osalenud seoses motivatsioonipuudusega. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 52 000 krooni. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Diagnoositud alkoholisõltuvus, millega seoses saab ravi. On hetkel ka psühhiaatri vastuvõtu järjekorras. Kinnipeetava käitumist iseloomustab impulsiivsus, kaldub agressiivsusele. Väljendab kahetsust toimepandud kuriteo suhtes. Kinnipeetava vabanemisel seisneb oht vägivallaga seotud ja varavastaste kuritegude toimepanemises, ohtu suurendab alkoholi tarvitamine. Tartu Vangla ei toeta T. Pärlini vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Taavi Pärlini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht ja töökoht. Vestlusel Pärnus asuva turvakodu juhatajaga selgus, et antud hetkel ei ole neil vabu kohti pakkuda. Enne vangistust elatus töövõimetuspensionist, mis kulus peamiselt alkoholile. Kinnipeetaval on diagnoositud biopolaarne häire ja alkoholisõltuvus. Vabaduses puudub T. Pärlinil võrgustik, kes suudaks teda moraalselt ja materiaalselt toetada. Uued kuriteod on toime pannud katseajal. Kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine, elu- ja töökoha ning lähedaste toetuse puudumine, hoolimatu elustiil ja korduv karistatus. Eeltoodu alusel ei nõustu kriminaalhooldusametnik T. Pärlini vangistusest ennetähtaegse vabastamisega. Taavi Pärlin seletas kohtuistungil, et on oma kuritegudest aru saanud ja soovib muuta oma elu. Vanglas ei ole ta osalenud sotsiaalprogrammides. Käib kirikus. Elama on võimalik minna Samaaria Eesti Misjoni turvakodusse. Tal on 80 % puue ning saab elamiseks pensioni. Tunnistab alkoholiprobleemi, kuid lubab seda mitte tarvitada. Otsib arstiabi selle vastu võitlemiseks. Prokurör leiab, et Taavi Pärlini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik elu- ja töökoha puudumise tõttu. Samuti tuleb arvestada kinnipeetava isikut, kes on olnud passiivne osalema sotsiaalprogrammides. Kaitsja leiab, et Taavi Pärlini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Talle on võimaldatud elamine turvakodus ja elatiseks on pension.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et Taavi Pärlini tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle ½ karistusajast.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseid aluseid ei ole küllaldaselt. Tal puudub kindel elukoht ja töö. Töö ja tegevuse puudumine suurendavad uue kuriteo riski. Vangla spetsialistide hinnangul ei ole seetõttu ennetähtaegselt vabastamine võimalik. Arvestades toimepandud kuritegude asjaolusid ja süüdlase isikut ning küllaldaste materiaalsete aluste puudumist võib kinnipeetav tema ennetähtaegse vabanemisekorral kiiresti tagasi pöörduda õigusvastse eluviisi juurde. Uue kuriteo riski maandamiseks on vajalik vanglas alustada sotsiaalprogrammides osalemist ja sotsiaalsete oskuste omandamist. Kohus määrab vanglale materjalide uuesti esitamiseks seaduses ettenähtud 1-aastasest tähtajast lühema tähtaja põhjusel, et motiveerida kinnipeetavat tegutsema resotsialiseerumise nimel. Ka jääb lühema tähtaja korral tingimisi enne tähtaega vabastamisel pikem kandmata karistuse osa, mis samuti võib motiveerida hoiduma uutest kuritegudest. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.