4-10-548/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-10-548 (2316,09,016164) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Kristel Akermani kaebus Põhja Prefektuuri
3. jaanuari
4. a otsuse peale, millega teda karistati KarS 276 alusel. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja Kristel Akerman (ik 47805184247; elukoht xxx) Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja Vandeadvokaat Arne Ots Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Tühistada Põhja Prefektuuri
5. jaanuari
6. a otsus, millega karistati Kristel Akermani KarS § 276 alusel, ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (see on hiljemalt
7. mail 2010.a). Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 29.12.
8. a koostati Kristel Akermanile väärteoprotokoll, mille kohaselt takistas ta 16.10.
9. a kell 10:00 aadressil Ahtri 10a, Tallinn riikliku järelevalve teostamist, jättes teadlikult avaldamata kahe ruumi asukoha, kus pooleliolevaid, veel arhiveerimata dokumente hoitakse. Protokollis on märgitud, et sellega rikkus ta KarS § 276 nõudeid ja pani toime notariaadiseaduse § 5 lg 5 järgi kvalifitseeritava väärteo. 28.01.
10. a otsusega karistati K. Akermani KarS § 276 alusel 15 trahviühiku (900 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta takistas riikliku järelevalve tegevust sellega, et ta jättis teadlikult kontrollijatele ütlemata kahe ruumi asukoha, kus pooleliolevaid, veel arhiveerimata dokumente hoitakse. Sellega rikkus ta notariaadiseaduse § 5 lg 5 nõudeid. K. Akerman esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et väärteoprotokolli teokirjeldus ei ole piisavalt konkretiseeritud. Sellest ei nähtu, kelle poolt antud, millist ja millisele õiguslikule alusele tuginevat seaduslikku korraldust eirati; samuti ei ole lahti kirjutatud seda, millises tegevuses seadusliku korralduse eiramine seisnes. Tuginedes Riigikohtu otsustele asjades 3-1-1-68-08 ja 3-1-1-94-07, asus kaebuse esitaja seisukohale, et sellised puudused tingivad menetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks leiti, et otsuses on väljutud väärteoprotokolli piirest, sest otsuses sisalduv teokirjeldus on täpsem, andes infot ka selle kohta, kellele info andmata jäeti. Väärteoprotokollis on ebaõigesti viidatud väärteo kvalifikatsioonile: väärteoprotokolli kohaselt oli rikutud õigusnormiks KarS § 276 ja kvalifikatsiooniks notariaadiseaduse § 5 lg
11. Otsuses on märgitud nimetatud sätted ümberpöördult. Sellise vastuoluga rikuti VTMS § 69 lg 2 p
12. Viimase argumendina on kaebuses märgitud, et K. Akerman tegi kontrollijatega koostööd ja võimaldas kontrolli läbiviimist. Tal oli vaja enne kontrolli lõppu büroost lahkuda ja kontrollijad lubasid seda. Pärast seda abistas kontrollijaid K. Akermani alluv, mistõttu ei saanud menetlusaluse isiku lahkumine takistada kontrolli läbiviimist. Samuti oli kontrollijatel juurdepääs kõigile büroo ruumidele. Juhul, kui pärast K. Akermani lahkumist tekkis probleeme ruumidesse pääsemisega, oleks kontrollijad pidanud K. Akermaniga ühendust võtma, mida aga ei tehtud. Kohtu seisukoht Kohus märgib esiteks, et kuigi väärteoprotokollis on märgitud KarS § 276 ja notariaadiseaduse § 5 lg 5 valedesse lahtritesse, s.o vastupidiselt õigele, on nimetatud normidega tutvudes võimalik aru saada, et tegemist on veaga ning mõeldud on seda, et notariaadiseaduse § 5 lg-t 5 rikkudes pandi toime KarS § 276 järgi kvalifitseeritav väärtegu. Seoses süüdistuse konkretiseerituse nõudega märgib kohus, et kui isikule heidetakse ette KarS § 276 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist, eeldab see, nagu ka kaebuses välja toodud, asjades nr 3-1-1-94-07 ja 3-1-1-68-08 tehtud Riigikohtu otsuste kohaselt, et väärteoprotokollis märgitud teokirjeldus kajastaks seda, milline korraldus anti, kes selle andis, mis oli selle seaduslik alus ja milles seisnes selle täitmata jätmine. Käesoleval juhul väärteoprotokollist ei ilmne, kas ja milline korraldus K. Akermanile anti ning kes selle andis. Seega ei saa käesoleval juhul heita K. Akermanile ette KarS § 276 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Kuna aga Riigikohtu praktika kohaselt (vt nt otsus asjas 3-1-1-75-03) tähendab kohtu seotus väärteoprotokolli piiridega seotust teokirjeldusega, kusjuures kvalifikatsiooni võib kohus muuta, kontrollib kohus, kas nimetatud teokirjelduse kohaselt võis olla tegemist mõnele teisele väärteokoosseisule vastava teoga. Arvestades, et väärteoprotokolli teokirjelduses on öeldud, et K. Akerman takistas järelevalvet, tuleb kõne alla KarS §
13. Seejuures leiab kohus, et kuigi väärteoprotokolli teokirjeldus võiks sisaldada informatsiooni selle kohta, millist järelevalvet teostati ning milleks ja millistele ruumidele vajati selleks juurdepääsu, ei tähenda selle info puudumine siiski seda, et olemasolev teokirjeldus oleks niivõrd abstraktne, et selle alusel ei ole võimalik väärteoasja lahendada. Oluline on see, et väärteoprotokollis on piiritletud konkreetne tegu: avaldamata jäeti kahe ruumi, kus hoiti veel arhiveerimata dokumente, asukoht. Sellest, et isikule heideti ette järelevalve takistamist, on ühtlasi arusaadav, et info jäeti avaldamata järelevalve teostajatele. Märkides, et tegu seisnes info avaldamata jätmises, on piiritletud menetluse esemena sündmustikust üks osa, kusjuures välja jääb ka kaebuses nimetatud K. Akermani lahkumine büroost. Selle teo piiritlemisel, mille toimepanemist ette heidetakse, tuleb lisaks teokirjeldusele lähtuda ka andmetest teo toimepanemise koha ja aja kohta. Sarnaselt teokirjeldusele aitavad need andmed piiritleda konkreetset sündmust, mida menetletakse. Käesoleval juhul on väärteoprotokollis märgitud teo toimepanemise ajaks 16.10.2009 kell 10:
14. Seega ei hõlma väärteoprotokoll ka tervet ajavahemikku, mil K. Akerman viibis büroos. Kohus leiab, et just olukordades, nagu käesolevas väärteoasjas, kus toimunud sündmusteahelast just mingi osa puhul leitakse, et tegemist on väärteoga, on konkreetse ajavahemiku määratlemine oluline. Kohtuasjas olevatest tõenditest ei nähtu, millisel ajahetkel Tunnistajate ütluste kohaselt saabusid järelevalve teostajad notaribüroosse kell 10:
15. On selge, et notariaadiseadusest ja – määrustikust tulenev järelevalve teostamisele kaasaaitamise kohustusest saab rääkida alates hetkest, kui isikule on selgitatud, et järelevalve toimub, mis on järelevalve esemeks ja millist kaasabi soovitakse. Tõendites ei ole infot selle kohta, milliseks ajahetkeks vastav info teatavaks tehti. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ka kontrolli teostajate antud ütluste kohaselt on notaril põhimõtteliselt õigus võtta endale esindaja, kuigi seda õigust kasutatakse harva. Sellest tulenevalt oli põhjendatud järelevalve viivitus kuni esindaja saabumiseni. Seega ei ole tõendatud, et K. Akerman pidi ruumide asukoha avaldama koheselt kell 10:00, mistõttu ei ole väärteoprotokollis nimetatud väärteo toimepanemine tõendatud ja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Sten Lind Kohtunik