K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-09-25692 31.märtsil 2010.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, kaebuse esitaja Olav Anton ja kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Olav Antoni kaebust Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna konstaabel Jelena Saveljeva 19.10.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2316,09,
- Nimetatud otsusega karistati Olav Anton ’it KarS § 262 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 3000.- krooni. Rikkumine seisnes selles, et 26.02.2009.a kell 15:08 Olav Anton, Viibides MTA ametiruumides (Endla 10a) haaras ametniku ALkäest CD-plaadi ja selle tagasivõtmise käigus tõukas vastu seina ja hoidis Leonidovit kinni, millega rikkus Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p.1 nõudeid, mille järgi on avalikus kohas keelatud tülitada kaaskodanike või ükskõik millisel muul viisil rikkuda avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega nii enda kui ka teiste isikute inimväärikust ja moraalitunnet, väljendades oma käitumisega ilmset lugupidamatust teiste isikute vastu, pannes sellega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Olav Anton esitas kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks, sest ei ole rikkumist toime pannud: 1) väidetava väärteo toimepanemise kuupäev on vale, sündmus toimus 2008.aastal; 2) väärteo toimepanemise kellaaeg on vale ja ajaarvestus on esitatud monteeritud video alusel, tegelikult oli sündmus ulatuslikum; 3) väärteo kirjeldus on vale, sest tegelikult A.Leonidov ründas O.Anton’it eesmärgiga haarata CD-plaat, mille O.Anton võttis kätte administraatori letilt. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, taotledes otsuse tühistamist. Kohtuistungil nõustus kaebuse esitaja, et sündmus toimus 2009.aastal, mitte 2008.aastal. Kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kohaselt otsus on õige ja tühistamisele ei kuulu. Kohus, tutvunud asja materjalidega, sealhulgas videosalvestusega ning ära kuulanud kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja esindaja ning tunnistajad ALja SI leiab, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, kaebaja õigusi ei ole rikutud. Menetlusaluse isiku õigusi Olav Anton’ile selgitati, teda on menetlusaluse isikuna üle kuulatud. Olav Anton esitas vastulause, mida kohtuväline menetleja on otsuses käsitlenud. Kohtuistungil 22.02.2010.a. kinnitas tunnistaja AL, et töötades MTA väärteomenetluse talituse juhtivinspektorina ja viibides oma kabinetis sai ta (umbes aasta tagasi) teate, et fuajees ootab Olav Anton, kokkusaamist neil kokkulepitud ei olnud. Kuivõrd O.Anton oli taotlenud väärteotoimikuga (valeandmete esitamise väärteoasjas) tutvumist elektroonilisel kujul, võttis ta kaasa CD-plaadi ja sellei üleandmis-vastuvõtmise akt. O.Anton soovis kokku leppida aja, mil tutvuda väärteoprotokolliga, mille peale ta vastas, et väärteoprotokoll on juba koostatud ja on võimalik esitada vastulause. O.Anton jäi vait, ärritus ja haaras administraatori leti peal olnud CD-plaadi. Tema ütles, et peab allkirja andma ja haaras CD-plaadi tagasi, üritades Antonist eemale hoida: ta saatus seina äärde ja Anton tuli tema otsa ja ta ei saanud Antoni haardest välja. Siis kukkus temal plastmassvõti ja Anton, arvates, et see on CD-plaat, võttis selle põrandalt ja viskas võtme jälle maha. CD-plaat jäi tema kätte ja see saadeti hiljem postiga. Videosalvestuse tellis ta haldusosakonnast ja andis politseile üle ülekuulamise käigus. Kohtuistungil 22.02.2010.a. kinnitas tunnistaja Sirje Ilus, et töötab MTA-s administraatorina. Kaebuse esitaja on korduvalt käinud MTA-s, seekord palus viimane kutsuda tema menetleja, tuli AL. CD oli leti peal, Anton haaras selle ja hakkas ukse poole liikuma, mille peale Leonidov ütles, et tuleb vormistada paberid. Leonidov läks järele ja võttis CD tagasi. Siis toimus rüselus ja Leonidov oli Antoni haardes surutuna seina vastu, Leonidovit Antoni selja taga ta ei näinudki. Ta püüdis kellelegi helistada, kuid ei õnnestunud. Lõpuks jooksis O.Anton ära. Ta oli toimunust šokis ja töö oli häiritud. Kohus kontrollis väärteotoimikus asuvaid kirjalike tõendeid, tutvus videosalvestusega ja selle asitõendina vaatlusprotokolliga, sealhulgas lisatud fotodega. Videosalvestuselt ja asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub, et sündmus leidis aset kell 15.05 kuni 15.09 26.02.2009.a., tagaplaanil on administraatori lett, mille taga istub Sirje Ilus. Salvestuselt on näha suuremat kasvu mehe (O.Anton) ja naisterahva (A.Leonidov) liikumist mööda ruumi ning selgelt on näha, et O.Anton üritab midagi A.Leonidovilt ära võtta, surudes viimast seina vastu. Kaebuse esitaja väiteid videosalvestuse monteerimise kohta peab kohus väljamõeldiseks: kohtus on üle kuulatud kõik isikud, kes on videosalvestusel jäädvustatud. Videosalvestus on saadud menetlustoiminguga – lisatud tunnistaja ülekuulamise juures (tl 43). Viibimist MTAruumides kellaajaliselt on kontrollitud ka MTA registreeringute süsteemis: Olav Anton viibis MTA ruumides 26.02.2009.a. kell 15.03-15.
- Ei ole vähematki alust kahelda videosalvestuse tõepärasuses ja asitõendi – videosalvestuse vaatlusprotokolli õigsuses. Videosalvestuse hindamisel arvestab kohus asjaolu, et O.Anton on korduvalt ekslikult vaidlustanud kuupäevi ja fakte: kohtus ta loobus väärteo toimepanemise kuupäeva vaidlustamisest, tunnistades oma eksimust; ülekuulamisel menetlusaluse isikuna 01.10.2009.a. O.Anton ka omakäeliselt kinnitas, et „soovib koheselt 01.09.2009 (tl 88) hankida endale advokaat“, eksides jällegi kuupäevaga. Kohtu hinnangul eksib O.Anton ka siis, kui nimetab videosalvestust videomontaažiks. Kaebuse esitaja väited, et toimikust on kõrvaldatud ALesimene kaebus politseile, mis oli esitatud elektroonilise teabesüsteemi kaudu, esiteks jäävad paljasõnalisteks ja teiseks ei mõjuta väärteoasja läbivaatamist. Ainetud on vaidlused väärteo toimepanemise koha: kas tegemist oli fuajeega või teenindussaaliga - Leonidovi ütluste kohaselt on see üks ja sama. Samuti ei ole asjakohane väärteoprotokollis märgitud toimepanemise koha vaidlustamine – kas Endla 8a või 10a: väärteo toimepanemise koht on üheselt kõigile arusaadav, sündmus toimus MTA ametiruumides administraatori leti juures. Riigikohus on 02.04.2009.a. otsuses nr 3-1-1-16-09 leidnud, et süüteo toimepanemise koht tuleb määratleda võimalikult suure täpsusastmega menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamise aspektist, samuti sõltub sellest isiku teo karistatavuse määratlemine (p.10, peetakse silmas eelkõige karistusseaduse ruumilise ja isikulise kehtivuse põhimõtteid, lahend puudutas kuriteo toimepanemise kohta erinevates riikides). Ühe menetleja (tl 53) poolt teatises väärteomenetluse alustamise kohta väärteo toimepanemise koha nimetamist „Endla 8a“ (hoonet sellise aadressiga tegelikkuses ei eksisteeri), on hiljem parandatud ning puudub vaidlus selle üle, kus tegelikult sündmus toimus. Väärteoasja on põhjalikult ja igakülgselt uuritud: esialgselt oli alustatud väärteomenetlus, mis 19.03.2009.a. lõpetati seoses O.Antoni teos KarS § 121 ja 274 kuriteo tunnuste esinemisega (väärteotoimiku tl 55). Seejärel 27.03.2009.a. kriminaalmenetlus jäeti alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (puuduvad kuriteokoosseisu tunnused), mille vaidlustas AL esindaja adv.H.Rajamäe. Nimetatud kaebuse alusel 05.06.2009.a. riigiprokuratuur saatis väärteoasja menetluse uuendamiseks (tl 59). Väärteomenetlust uuendati 26.06.2009.a. (tl 63) ning 03.07.2009.a. väärteomenetlus lõpetati väärteo tunnuste puudumisel (konflikt ei kaasanud kolmandaid isikuid, tegemist oli arusaamatusega ja teineteise mittemõistmisega, Antonil oli õigustatud ootus saada salvestus ja tegemist ei olnud avaliku korra rikkumisega). Väärteomenetluse lõpetamine oli vaidlustatud ALesindaja adv.H.Rajamäe poolt ning 24.07.2009.a. väärteomenetluse lõpetamise määrus tühistati ja jätkati menetlust (tl 77). Kaebus läbivaatamise käigus kohus, kontrollinud kõiki tõendeid, asub seisukohale, et avaliku korra rikkumine Olav Antoni poolt oli tõendamist leidnud, tema käitumine moodustas just avaliku korra rikkumise, sest avalikus kohas ta oma käitumisega häiris riigiasutuse tööd ja kõrvalviibijate rahu. O.Antoni käitumine oli selgelt suunatud avaliku korra vastu: tunnustades ainult iseenda õigusi (näiteks CD-plaadi saamiseks) ei arvesta O.Anton oma kohustustega (et CD-plaadi saamise kohta võetakse allkiri) ning teostab oma õigusi kõikide teiste juuresviibijate sellisel häirival viisil, et rängalt eksib üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning väljendab oma käitumisega ilmset lugupidamatust teiste isikute suhtes. Kohus peab küüniliseks O.Antoni poolt väljendatud arvamust toimunu kohta: sündmuse käigus aset leidnud rüselust (ja seina vastu surumist) riigiametnikuga ja naisterahvaga nimetab O.Anton tantsusammudeks. Sellest arvamusest selgub, milline on O.Antoni suhtumine üldtunnustatud käitumisreeglitesse. Ei osanud Anton põhjendada, miks pidi ta haarama CD allkirja andmata ja hiljem veel avaldama rahulolematust CD-le salvestatud dokumentidega, kuigi nõustus, et esitades mistahes kaebuse võtab ta ise alati allkirja kaebuse kättesaamise kohta. Ametiruumides riigiametniku – naisterahva seina vastu surumine CD äravõtmise eesmärgil moodustab avaliku korra rikkumise. Et O.Antonil puudub arusaam oma kohustuste osas, oli väärteo toimepanemise ajendiks. Ka administraatori töö oli häiritud: ta sattus paanikasse, oli toimunust šokis, mis omakorda kinnitab, et Antoni käitumine solvas ja häiris oluliselt teiste isikute inimväärikust ja moraalitunnet ega olnud heade kommetega kooskõlas. Seega oli rikkumine tõendamist leidnud ja vajas karistamist. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Kohtul puudub alus ka otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. Karistuse määramisel on otsuse teinud ametiisik arvestanud kõiki asjaolusid ja põhjendatult, arvestades süü astet, isikut ja väärteo toimepanemise asjaolusid, määranud karistuse ning kohtul puudub alus otsuse muutmiseks karistuse suuruse osas. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut hoiduma süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki täidabki kohtuvälise menetleja otsus, millega väljendatakse riikliku hukkamõistu avaliku korra rikkumise eest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 132 p.1 ja § 135 lg.5 kohus o t s u s t a s: Jätta Olav Antoni kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna konstaabel Jelena Saveljeva 19.10.2009.a otsus väärteoasjas nr 2316,09,009931 - muutmata. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 31.03.2010.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav kassatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik: