Väärteoasi nr. 4-09-21592 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-21592 Kohtukoosseis Koht

§ 3

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse saatelehe lahtrisse 5 lähetatava aktsiisikauba arve number, kui kaubaarvet ei väljastata, siis muu dokumendi, mis väljastatakse aktsiisikauba lähetamisel, number või selle identifitseerimist võimaldav viide. Otsuse kohaselt oli saatelehtedel T nr 03252/08 ja nr 03257/08 lahter 5 täitmata. Samuti leiti,

§ 3

lg 2 p 8 kohaselt märgitakse saatelehe lahtrisse 9 vedu teostava isiku nimi, kui vedu teostav isik ei ole saatelehe lahtris 1 märgitud kaubasaatja, märgitakse isiku aadress ja telefoninumber. Otsuse kohaselt ei olnud saatelehtedel T nr 03252/08 ja nr 03257/08 lahtris 9 märgitud telefoninumbrit. Samuti leiti otsuses,

§ 3

lg 2 p-i 16 kohaselt märgitakse saatelehe lahtrisse 23 kütuse puhul vastavussertifikaadi number, väljaandja ja väljaandmise kuupäev, kui aktsiisikaup on toimetatud Eestisse välisriigist, märgitakse vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimisnumber või saatelehe number, millega aktsiisikaup toimetati Eestisse teisest liikmesriigist. Otsuse kohaselt oli saatelehtedel T nr 03252/08 ja nr 03257/08 lahter 23 täitmata. Kohtuväline menetleja leidis, et saatelehe T vormistamisel ei ole täidetud määrus nr 39 § 3 lg 2 p-de 5, 9 ja 16 nõuded ning selline tegu vastab MKS §-s 1541 sätestatud väärteo tunnustele – aktsiisikauba lähetamine aktsiisiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes. Väärtegu 2 seisnes otsuse kohaselt määruse nr 39 § 3 lg 2 p 5 ja § 2 lg 3 nõuete rikkumises. Saatelehe A täitmise korda kontrolliti Neste Eesti AS poolt esitatud saatelehtede A nr-d 03226/08 ja 03243/08 alusel, nende saatelehtedega on toimunud ajutises aktsiisivabastuses oleva kütuse lähetamine Neste Eesti AS aktsiisilaost. Kohtuväline menetleja leidis väärteootsuses,

§ 3

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse saatelehe lahtrisse 5 lähetatava aktsiisikauba arve number, kui kaubaarvet ei väljastata, siis muu dokumendi, mis väljastatakse aktsiisikauba lähetamisel, number või selle identifitseerimist võimaldav viide. Saatelehel A nr 03226/08 oli lahtris 5 märgitud

1. Saatelehe juures oli Neste Eesti AS terminali saateleht nr
2. Saatelehel A nr 03243/08 oli lahtris 5 märgitud
3. Saatelehe juures oli Neste Eesti AS terminali saateleht nr
4. Otsuse kohaselt puudusid saatelehtedel A nr 03226/08 ja nr 03243/08 lahtris 5 aktsiisikauba lähetamisel vormistatud dokumentide numbrid. Samuti on otsuses leitud,

§ 2

lg 3 kohaselt tuleb saatelehe A lahtrite 18a kuni 20a ja samasisuliste täiendavate lahtrite ning lahtrite B ja C kasutamata osad läbi kriipsutada. Otsuse kohaselt olid saatelehtede A nr 03226/08 ja nr 03243/08 lahter B täitmata ja läbi kriipsutamata. Kohtuväline menetleja leidis, et saatelehe A vormistamisel ei ole täidetud määrus nr 39 § 3 lg 2 p 5 ja § 2 lg 3 nõuded ning selline tegu vastab MKS §-s 1541 sätestatud väärteo tunnustele – aktsiisikauba lähetamine aktsiisiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes. Väärtegu 3 seisnes otsuse kohaselt Alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 34 lg 1 p 1, § 36 lg 1 p 4 ja-§ 331 lg 5 rikkumises. Otsuses leitakse, et Neste Eesti AS oleks pidanud teavitama Maksu- ja Tolliametit sellest, et aktsiisikauba vastuvõtmisel teostab mõõtmisi Intertek Eurolab OÜ. Otsuse kohaselt ei ole Maksu- ja Tolliametile esitatud Intertek Eurolab OÜ ja Neste Eesti AS-i vahel sõlmitud teenuse kasutamise lepingut ega kütuse mõõtmist teostava pädeva sõltumatu akrediteeritud laborile väljastatud mõõtmise kompetentsust tõendavat tunnistust. Kohtuväline menetleja leidis, et 10.04.2008.a. toimus mahutisse nr 23 kütuse vastuvõtmine ning seoses sellega toimus mahuti nr 23 mõõtmine. Maksu- ja Tolliametile esitati mahuti nr 23 mõõtmise kohta „kalda mahutite mõõtmise raport (ASTM)“ nr T08/0410/3 (nr 235). Raporti andmete kohaselt teostas mõõtmisi Intertek Eurolab OÜ, kellele on Eesti Akrediteerimiskeskus 27.02.2004.a. väljastanud akrediteerimistunnistuse L156, raporti kohaselt oli mõõdetava kauba omanikuks Mažeikiu Nafta Trading House OÜ. Kohtuväline menetleja on 2 otsuses leidnud, et vastavalt ATKEAS § 36 lg 1 p-le 4 aktsiisilaopidaja on kohustatud teavitama hiljemalt järgmisel tööpäeval Maksu- ja Tolliameti igast ATKEAS §-s 39 nimetatud andmete muutusest ja esitama seda tõendavad dokumendid. ATKEAS §-s 39 lg 1 p-des 11 ja 10 on määratletud, et aktsiisilao tegevusloa taotlemisel tuleb taotlejal Maksu- ja Tolliametile esitada aktsiisilaos kütuse mõõtmist teostava pädeva sõltumatu akrediteeritud laboriga teenuse kasutamise leping, mille alusel teenust aktsiisilaopidajale osutatakse ning kütuse mõõtmist teostava pädeva sõltumatu akrediteeritud laborile väljastatud mõõtmise kompetentsust tõendav tunnistus. Kohtuväline menetleja leidis, et Maksu- ja Tolliameti teavitamata jätmine vastab MKS §1551 kirjeldatud väärteo tunnustele, milleks on aktsiisiseaduses sätestatud aktsiisilaopidaja kohustuste täitmata jätmine. Väärteootsuses leiti, et kuna kütuse lähetamine ja vastuvõtmisel aset leidnud mõõtmised toimuvad AS-i majandustegevuse raames, siis on kõnealused teod toime pandud juriidilise isiku huvides. Samuti on otsuse kohaselt Tegu 1 ja Tegu 2 toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd Neste Eesti AS pidi võimalikuks pidama saatelehtede täitmisel süütekoosseisule vastava asjaolu saabumist ja seda möönma. Otsuse kohaselt on Tegu 3 toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd Neste Eesti AS aktsiisilaopidajana, tegutsedes valdkonnas, kus kehtivad seadusega paika pandud erinõuded ja kohustused, oleks pidanud teadma aktsiisilaopidaja kohustusest teavitama Maksu- ja Tolliametit sellest, et kütusekoguste mõõtmisel kasutatakse Intertek Eurolab OÜ teenust ning esitama vastava lepingu. Neste Eesti AS pidi pidama võimalikuks, süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist seda möönma. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja menetluse käigus tuvastanud. Harju Maakohtule on 05.10.2009.a. esitatud kaebus Neste Eesti AS poolt, milles taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuses leiab Neste Eesti AS, et tema süü on väike, puudub avalik menetlushuvi, varalist kahju või ohtu sellise kahju tekitamiseks ei ole tuvastatud. Kokku 7000 kroonise rahatrahviga karistamist ei pea kaebuse esitaja väärteo asjaolusid arvesse võttes mõõdukaks ega otstarbekaks. Kaebuses leitakse: Väärtegu 1 Rahandusministri

1. veebruari 2003.a. määruse nr 39 § 3 lg 2 p 5 kohaselt peab T saatelehe lahtrisse 5 olema märgitud lähetatava aktsiisikauba arve number. Kui kaubaarvet ei väljastata, siis muu dokumendi, mis väljastatakse aktsiisikauba lähetamisel, number või selle identifitseerimist võimaldav viide. Seda nõuet ei saa kaebuse kohaselt Neste Eesti AS täita, kuna saateleht T vormistatakse varem kui raamatupidamises kaubaarve. Kaubaarve numbrit ei ole võimalik saatelehele lisada, sest sellisel juhul jääks see number ainult Neste Eesti AS saatelehe T eksemplarile. Muu identifitseerimist võimaldav viide saatelehe T lahtris 5 oleks Neste Eesti AS terminali sisemise saatelehe number, kuid see on juba vastavalt määruse § 3 lg 3 p-le 3 märgitud lahtrisse
2. Neste Eesti AS esindaja leiab, et ei ole otstarbekas lahtris 5 märkida muuks identifitseerimist võimaldavaks viiteks juba lahtris 3 olevat saatelehe numbrit. Määruse nr 39 § 3 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse T saatelehe lahtrisse 9 lisaks vedu teostava isiku muudele andmetele ka telefoninumber. Kuna saatelehega nr 03257/08 lähetatud kauba vedaja ja saaja on üks ja sama isik, siis on vedaja telefoninumber juba märgitud kauba saaja andmete juurde lahtrisse
3. Ebaotstarbekas oleks sama isiku telefoninumbrit korduvalt erinevatesse lahtritesse kanda. Saatelehe 03252/08 täitmisel ei olnud vedaja telefoninumber teada või ei soovinud autojuht oma isiklikku telefoninumbrit anda, seetõttu jäi see saatelehele märkimata, seda enam, et seadus ei kohusta isikut telefoni omama. Kaebuses leitakse, et vedaja telefoninumbri puudumine ühel saatelehel ei ole selline puudus, mille tõttu oleks MTA-1 raskendatud järelevalve teostamine. 3 Seda enam, et MTA on käesolevas väärteoasjas ise leidnud, et telefoninumbrid on avalikes andmebaasides kättesaadavad (viide 22.05.2008.a. vaatluse aktile nr K4.6-08/014). Järelikult saaks MTA vajadusel ise lahtrisse 9 märgitud andmeid kasutades tuvastada avalikest andmebaasidest vedaja telefoninumbri. Määruse nr 39 § 3 lg 2 p 16 kohaselt tuleb lahtrisse 23 märkida vastavussertifikaadi number, väljaandja ja väljaandmise kuupäev. Tegelikult on saatelehtedel T nr 03252/08 ja 03257/08 vastavussertifikaadi number märgitud lahtrisse 18a, vahetult konkreetse aktsiisikauba, mille kohta sertifikaat on, nimetuse all. Juhul, kui ühe sertifikaadiga väljastatakse näiteks kolm liiki kütust, märgituna vastavalt lahtritesse 18a, 18b, 18c, siis ei ole üheselt aru saada, millise kütuse juurde kuulub üks kolmest lahtrisse 23 märgitavast vastavussertifikaadist. Kaebuses leitakse, et seetõttu on saatelehtedel kütuse ja vastavussertifikaadi andmete seose tuvastamiseks märgitud konkreetse kauba liigi alla vastav sertifikaat. Neste Eesti AS eesmärk oli vältida faktilisest normi täitmisest tulenevat ebaselgust. Väärtegu 2 Määruse nr 39 § 3 lg 1 p 5 kohaselt peab A saatelehe lahtrisse 5 olema märgitud lähetatava aktsiisikauba arve number. Kui kaubaarvet ei väljastata, siis muu dokumendi number, mis väljastatakse aktsiisikauba lähetamisel, number või selle identifitseerimist võimaldav viide. Kaebuses viidatakse, et väärteootsuses on leitud, et kuna A saatelehe nr 03226/08 juures oli terminali saateleht nr 085200288, aga lahtrisse 5 oli märgitud nr 50028, ning A saatelehe nr 03243/08 juures oli terminali saateleht nr 085200290, aga lahtrisse 5 oli märgitud nr 500290, siis puudusid saatelehtedel lähetamisel vormistatud dokumentide numbrid. Kaebuses leitakse, et Neste Eesti AS selgitas väärteomenetluses, et kontrollitud saatelehtedel olid tegelikult terminali saatelehed, kui aktsiisikauba lähetamisel vormistatud dokumentide numbrid. Saatelehtede numbrite ees oli saatelehe väljastamise aastat tähistav arv-
4. Määruse nr 39 § 2 lg 3 kohaselt tuleb lahtrite 18a kuni 20a ja samasisuliste täiendavate lahtrite ning lahtrite B ja C kasutamata osad läbi kriipsutada. Tegelikult läbib saatelehtede täitmata lahtreid 18b kuni 20b ja 18c kuni 20c üks diagonaalne läbikriipsutus. Iga mõistlik isik saab aru, et ka lahter 19b ja 20b on läbi kriipsutatud. Normi, mis kohustaks läbikriipsutusi tegema mitme joonega ühe lahtri kaupa, ei ole. Väärtegu 3 Ametile ei olnud esitatud Intertek Eurolab OÜ teenuse kasutamise lepingut ja mõõtmise kompetentsust tõendavat tunnistust. Kaebuses leitakse, et ATKAES § 36 lg 1 p 4 § 39 lg 1 p 10 ja 11 tulenevalt oli Neste kohustatud Ametit hiljemalt järgmisel tööpäeval teavitama täiendava mõõtja kasutamisest. Neste on menetluses selgitanud, et tegelikult kasutatakse Neste terminalis kütuse mõõtmisel kahte akrediteeritud mõõtjat - Neste kauba puhul SGS Estonia AS-i ja Mazeikiu Nafta Trading House OÜ kaubal Intertek Eurolab OÜ-d. Kuna viimast tellis ja mõõtmisi korraldas Mazeikiu, siis oli Neste arvamusel, et Mazeikiu on mõõtja kohta teabe ametile ise edastanud. Seda enam, et mõlemad akrediteeritud mõõtjad on ühed Eesti suurimaid ja usaldusväärsemaid laboreid, keda kütuste mõõtmisel kasutatakse. Kaebuse kohaselt, kui vaatluse aktist selgus, et amet ei ole siiski teise mõõtja kohta informatsiooni saanud, edastas Neste viivitamatult ametile vastavad andmed. Samuti on kaebuses leitud, et MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse järelkontrolliosakond on kontrollinud Neste Eesti AS terminalis ajavahemikul
5. märts
6. a kuni
7. mai
8. a kütuse käitlemise ja laoarvestuse ja aktsiismaksu kohustuse täitmist, samuti A ja T saatelehti ning leidnud, et „rikkumisi ei tuvastatud“. Kaebuses leitaks, et tegu on sisuliselt eelotsusega maksukorralduse seaduse mõttes. Samuti on kaebuses viidatud, et Riigikohus on asjas nr 3-1-180-06 leidnud, et tegevusetus delikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. Sarnase seisukoha osas viidatakse ka Riigikohtu otsusele väärteoasjas nr 4 3-1-1-22-05, kus otsuse p-s 9 on leitud, et: „selline kohustus oleks faktiliselt mittetäidetav ja õiguslikult ebaproportsionaalne.“ Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning leidis oma kirjalikus seisukohas järgmist:
9. Määrus nr 39 on kehtestatud ATKEAS § 45 lg 3 alusel. Teo toimepanemise ajal olid nii ATKEAS kui ka määrus nr 39 kehtivad. Kehtivad õigusaktid on kohustatud subjektidele täitmiseks täies mahus. Õigusaktide täitmisel ei ole lubatav olukord, kus kohustatud isikud valivad ise, milliseid sätteid nad järgivad ja milliseid mitte. Määruse nr 39 nõuded saatelehtede täitmisele ja vormistamisele on järgimiseks kohustuslikud aktsiisikauba lähetamisel aktsiisilao poolt.
10. Kohtuväline menetleja ei nõustu Neste Eesti AS seisukohaga, et Neste Eesti AS-s ei ole võimalik täita A ja T saatelehe lahtreid, kuna nende töökorraldus seda ei võimalda, normi täitmine põhjustab ebaselgust või on ebaotstarbekas ja MTA saab vajadusel ise tuvastada andmeid saatelehtede teatud lahtrite jaoks. Aktsiisilaopidaja kohustuseks on vormistada aktsiisikauba lähetamisel saateleht. Õigusaktid ei sätesta selle normi täitmist valikuliselt. Seega ei või aktsiisilaopidaja otsustada ise, millises ulatuses on õigusaktidest tulenevate normide täitmine ebaotstarbekas ja ebaselge. Kui aktsiisilaopidaja töökorralduslik praktika ei võimalda õigusaktide täitmist, siis ei ole see vabanduseks ja põhjuseks kohustusnormide eiramiseks.
11. Väärteomenetluse käigus tunnistas Neste Eesti AS esindaja, et A saatelehe nr-d 03226/08 ja 03243/08 lahtrid B oli täitmata ja läbi kriipsutamata. Seda sama tunnistati ka
12. juuni
13. a vastuväidetes aktile nr K4.6-08/014 (vastuväidete p 3.5 viimane lause).
14. Kohtuväline menetleja ei nõustu Neste Eesti AS-i palvega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel leides, et Riigikohus on otsuses asjas nr 3-1-1-81-06 leidnud, et väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Lähtuvalt KrMS §-st 6, mis on VTMS § 2 kohaselt kohaldatav ka väärteomenetluses, on menetlejal reeglina süüteo asjaolude ilmnemisel menetlemise kohustus, millest VTMS § 30 näeb ette erandid. Eeltoodust tuleneb seega, et süüteo toimepanemisel tuleb avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Järelikult ei ole menetlusalusel isikul õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni.
15. Kohtuväline menetleja leiab, et teatis maksumenetluse lõpetamise kohta ei ole sisuliselt sama, mis eelotsus MKS mõttes. MKS mõistes antakse eelotsuseid välja maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Seega on asjakohatu Neste Eesti AS viide sellele, et nende jaoks oli teatis maksumenetluse lõpetamise kohta eelotsus.
16. Kohtuväline menetleja leiab, et Neste Eesti AS viide Riigikohtu otsusele asjas 3-1-1-22-05 on asjakohatu, kuna A ja T saatelehtede täitmisele kehtestatud määruse nr 39 nõuded on reaalselt täidetavad ning aktsiisilaopidajale, kes lähetab aktsiisilaost kütust, järgimiseks kohustuslikud. Väärteomenetluse käigus tuvastatud A ja T saatelehtede täitmisel esinevad rikkumised oleks olnud Neste Eesti AS-ile välditavad. 14.12.2009.a. toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja esindajad täielikult kaebuse juurde. Kaebuse esitaja esindajad palusid asja lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Nad viitasid, et Neste Eesti AS on käitunud heas usus, tema käitumises võib leida küll formaalse koosseisu, kuid sel hetkel polnud võimalik teisiti käituda. Samuti on MTA teavitamata jätmise osas leidnud, et see ei saa olla toime pandud tahtlusega, nõudeid pole võimalik täita, kui andmeid veel pole. Kohtuvälise menetleja esindajad jäid varem esitatud seisukohtade juurde. Nad lisasid, et on kaalunud asja lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel, kuid ei pea seda võimalikuks, kuna tegu riikliku maksuaktsiisi valdkonnaga, kõrvalekaldumised pole põhjendatud. Kohtuvälise menetleja 5 esindaja leidis, et kaubaarve number on olemas lahtris
17. Saatelehega kaasasoleval dokumendil teine number, see mõlema saatelehe puhul. Kasutamata lahtrid on läbikriipsutamata. Kontrolli käigus olid kohtuvälise menetleja esindaja sõnul need neli saatelehte. Samuti oli probleemiks ka kütuse mõõtja. MTA-d ei olnud teavitanud, et mõõtmistega tegeles veel ka Intertek Eurolab OÜ. 07.03.2008.a. aktsiislao suurendamise menetluse käigus, kinnitas juhatuse liige, et muudatusi aktsiisilao suurendamises ei ole toimunud. 2008.a. oli aga juba mõõtmisi teostamas Intertek Eurolab OÜ, see tuli välja vaatluse käigus. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid, et MTA teavitamata jätmise puhul on tegu kaudse tahtlusega. 09.02.2010.a. toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja esindajad möönsid, et vastavalt Kalda raportile nähtus, et kütust oli mõõtnud Eurolab ja Neste Eesti AS poolt ei olnud teatatud, et veel lisaks mõõdab ka SGS Estonia AS. Neste Eesti AS arvates oli Mazeikiu esitanud selle info Maksu- ja Tolliametile. Lisaks leidsid kaebuse esitaja esindajad, et tegu 1 ja 2 käsitlevad mõlemad saatelehtede lahtrite 3 ja 5 täitmist. Olukorras, kus kaubaarvet ei ole, pole võimalik lahtrisse suvalisi numbreid kirjutada. Kohtuvälise menetleja esindajad jäid oma otsuse juurde ning leidsid, et väärteo lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei ole võimalik, kuivõrd tegemist on reguleeritud valdkonnaga, kus eksisteerivad õigusaktidest tulenevad nõudmised, millest Neste Eesti AS oli teadlik. Normi mittetäitmine, kuna see võib olla koormav, ei ole kohtuvälise menetleja sõnul asjakohane väide. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega, kohtule esitatud materjalidega jõudis järeldusele, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Neste Eesti AS poolt toimepandud rikkumiste puhul on tegemist ettevaatamatuse tõttu toime pandud väärtegudega, millistest kahe esimese puhul on tegemist dokumentatsiooni täitmist puudutavate, vormistuslike eksimustega ning kolmanda väärteo puhul on samuti kaebuse esitaja tahtlust omamata, ettevaatamatusest, pannud toime väärteo, kuid kõrvaldanud rikkumise koheselt selle ilmnemisel. Väärtegu 1 seisnes vaidlustatava otsuse (t.l. 9) kohaselt selles, et saatelehtede T nr 03252/08 ning nr 03257/08 puhul pole lahtrisse 5 märgitud kaubaarve numbrit või muid nõutavaid andmeid; lahtrisse 9 pole märgitud vedaja telefoninumbrit ning lahtrisse 23 pole märgitud vastavussertifikaadi andmeid. Nimetatud nõuded tulenevad eelnimetatud Rahandusministri 19.02.2003.a. määrusest nr 39 § 3 lg 2 p-dest 5, 8 ja
18. Tutvumisel käsitletava saatelehega (väärteotoimik t.l. 40) nähtub, et saatelehel T nr 03252/08) on lahtrisse 5 (Kaubaarve number) tõmmatud kriips. Lahtris 6 on (Kaubaarve kuupäev) on märgitud „10.04.2008“. Samal saatelehel on lahtrisse 9 (Vedaja) märgitud „Lavitrans OU SARAPIKU TEE 2A, ARUKÜLA, RAASIKU VALD, 5010“. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on Neste Eesti AS rikkunud lahtri 9 täitmisel määruse nr 39 § 3 lg 2 p-i 8 osas, mis puudutab vedaja telefoninumbri märkimist. Antud juhul nähtub saatelehe lahtrist 9, et telefoninumber on lahtrisse märgitud osaliselt, kuivõrd vedaja nimi ja aadress on hõlmanud enamiku sellest lahtrist. Samuti on menetlusalusele isikule süüks pandud seda, et saatelehe lahter 23 (Lisaandmed), kuhu määrus nr 39 § 3 lg 2 p-i 16 kohaselt tuleb märkida vastavussertifikaati puudutavad andmed, on jäetud täitmata. Saatelehe lahtrist 18a (Kauba kirjeldus) nähtuvad lisaks kauba kirjeldusele ka nõutud sertifikaadi andmed, seega on sisuliselt andmete esitamise kohustus täidetud. Saatelehel T nr 03257/08 (väärteotoimik tl 38) on lahtrisse 5 (kaubaarve number) tõmmatud kriips. Lahtris 6 (Kaubaarve kuupäev) on märgitud „10.04.2008“. Samal saatelehel on lahtrisse 9 (Vedaja) märgitud „EURO OIL AS Vabaõhumuuseumi tee 4A-21, 13522 TALLINN, 53“. Väärteootsuse kohaselt on Neste Eesti AS rikkunud siin lahtri 9 täitmisel määruse nr 39 § 3 lg 2 p-i 8 osas, mis puudutab vedaja telefoninumbri märkimist. Antud juhul nähtub saatelehe lahtrist 6 9, et telefoninumber on lahtrisse märgitud osaliselt, kuivõrd vedaja nimi ja aadress on hõlmanud enamiku sellest lahtrist. Ka tuleb siinkohal nõustuda kaebuses toodud seisukohaga selle kohta, et kuivõrd vedaja ja kauba saaja olid sama isik, on telefoninumber juba märgitud kauba saaja andmetes. Lahtrist 7 (Kauba saaja) nähtub, et kauba saajaks on samuti Euro Oil AS, telefoninumbriks on siin märgitud
19. Saatelehe lahtrisse 23 (Lisaandmed), vastavussertifikaati puudutavate andmete märkimata jätmise osas tuleb tõdeda, et need on ka antud saatelehel (03257/08) märgitud kauba kirjelduse juurde, seega sisuliselt on andmete esitamise nõue täidetud. Kohus leiab, et selles osas on rikkumised tehnilist laadi, vaid vormistuslikud, toime pandud kavatsuseta, nende tagajärjel ei ole tekkinud mingit kahju. Kohus leiab siinkohal, et saatelehtedel nr 03252/08 ja nr 03257/08 ei olnud võimalik märkida kaubaarve numbrit, kuivõrd Neste Eesti AS esindaja sõnul ei olnud arvet veel koostatud, millist väidet ei ole ka ümber lükatud, kaubaarve kuupäeva on Neste Eesti AS aga saatelehel juba ette märkinud. Tegevusetusedelikti puhul ei saa asuda seisukohale, et süükoosseis on täidetud vaid sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada, kas isik oleks saanud teisiti käituda (Riigikohtu otsus 06.10.2006, 3-1-1-80-06). Antud juhul on ilmne, et juhul, kui arve on koostamata, puudub võimalus fikseerida dokumendil arve numbrit ning Neste Eesti AS kandis andmetesse vaid kaubaarve kuupäeva, millise kohta omas teavet. Telefoninumbrite mittemärkimine menetlusaluse isiku poolt ei ole tahtlik, kuivõrd saatelehe lahtri 5 piiridesse pole trükitehnilistel põhjustel telefoninumber täies pikkuses ära mahtunud ning vastavate nõuete esitamisel peab kohtuväline menetleja arvestama ja võimaldama andmete korrektset mahutatavust vastavate dokumendivormide väljatöötamisel. Saateleht T nr 03257/08 puhul on vedaja telefoninumber ka kergesti leitav, kuivõrd kauba saajaks ja vedajaks on sama isik, mis iseloomustab vastavate andmete ühes lahtris puudumise formaalset iseloomu. Väärtegu 2 seisnes otsuse kohaselt selles, et saatelehtede A nr 03226/08 ja nr 03243/08 puhul pole lahtrisse 5 märgitud aktsiiskauba lähetamisel vormistatud dokumentide numbreid; samuti on saatelehtede lahtrid B täitmata ning läbi kriipsutamata. Kohtuväline menetleja leidis väärteootsuses, et nimetatud nõuded tulenevad määrus nr 39 § 3 lg 2 p-st 5 ja § 2 lg-st
20. Saatelehe A nr 03226/08 koopiast (väärteotoimik tl 36) nähtuvalt on lahtris 5 märgitud „500288“, selle juurde kuuluval Neste Eesti AS terminali juures oli terminali saateleht nr 08500288 (väärteotoimik tl 35). Saatelehe A nr 03243/08 (väärteotoimik tl 34) nähtuvalt on lahtris 5 märgitud „500290“, selle juurde kuuluval Neste Eesti AS terminali juures oli terminali saateleht nr 08500290 (väärteotoimik tl 33). Ka nähtub saatelehtede koopiatest, et neis on läbi kriipsutamata lahtrid 19b, 20b, läbi on kriipsutatud aga lahter 18b. Kohus leiab, et Neste Eesti AS on eksinud saatelehtede A nr 03226/08 ja nr 03243/08 täitmisel lahtris 5 vajalike dokumentide numbritele viitamisel. Õigeks ei saa pidada väärteootsuses toodud kirjeldust, mille kohaselt aktsiisikauba lähetamisel vormistatud dokumendid olid märkimata (väärteotoimik tl 178). Võttes arvesse seda, et dokumendinumbrid lahtris 5 olid ebakorrektsed, samuti seda, et erinevus tulenes aastaarvu (kujul 08) lisamisest aktsiisikauba lähetamisel vormistatud dokumendile (terminali saatelehed) Neste Eesti AS poolt, tuleb asuda seisukohale, et Neste Eesti AS tegevuses dokumendinumbrite märkimisel saatelehtede A nr 03226/08 ja nr 03243/08 lahtrisse 5 puudub tahtlus, oma iseloomust tulenevalt oli rikkumine tehnilist laadi, seisnes mitte andmete mitteesitamises, vaid mittekorrektses esitamises, numbrikombinatsioon kajastati osaliselt. Kõnealune erinevus oli tingitud hooletust käitumisest saatelehtede A nr 03226/08 ja nr 03243/08, kuivõrd saatelehtede täitmisel ei ole dokumendinumbrite täpsusele piisavat tähelepanu pööratud. Saatelehtede A nr 03226/08 ja nr 03243/08 18a kuni 20a ja samasisuliste täiendavate lahtrite kasutamata osade läbi kriipsutamata jätmise osas tuleb asuda seisukohale, et saatelehtede lahtrid 18b, 19b ning 20b, samuti 18c, 19c ja 20c moodustavad ühtsed grupid. Nimetatud seos tuleneb saatelehtede koopiatest (väärteotoimik tl 34, 36). Nendes gruppides kajastatakse lahtris 18b 7 kauba kirjeldust, lahter 19b ja 20b täidetakse vastavalt kaubakoodiga ning kogusega. Määruse nr 39 § 2 lg 3 näeb ette, et saatelehe A lahtrite 18a kuni 20a ja samasisuliste täiendavate lahtrite ning lahtrite B ja C kasutamata osad tuleb läbi kriipsutada. Tulenevalt määruse nr 39 § 2 lg 3 sõnastusest saab järeldada, et kõik kasutamata lahtrid tuleb läbi kriipsutada. Antud juhul läbib diagonaalne joon nii lahtreid 18b, 18c, kui 20c. Kuivõrd nii lahtrid 18b, kui 18c (kauba kirjeldus) on läbi joonitud, on põhjust arvata, et kauba kirjelduse puudumisel pole võimalik täita ka lahtreid 19b, 20b, 19c ning 20c, mistõttu lahtrite 19b, 20b ja 19c, 20c täiendav läbikriipsutamine on ebamõistlik. Väärtegu 3 seisnes otsuse kohaselt selles, et Neste Eesti AS ei teavitanud aktsiisilaopidajana vastavalt ATKEAS § 36 lg 1 p-le 4 Maksu- ja Tolliametile andmete muutusest ja esitama seda tõendavad dokumendid. Kohtus ilmnes, et Neste Eesti AS on rikkunud ATKEAS § 36 lg 1 p-st 4 tulenevat nõuet esitada Maksu- ja Tolliametile teenuse kasutamise leping kütuse mõõtmist teostava pädeva laboriga. Nimetatud rikkumist möönis kaebuse esitaja ka kohtuistungil, kuid selgitas, et Neste Eesti AS teostab kauba vastuvõtul kütuse mõõtmist akrediteeritud laborite SGS Estonia AS ja Intertek Eurolab OÜ kaudu. Kauba omanik, Mazeikiu Nafta Trading House OÜ tellib ise mõõtmised Intertek Eurolab OÜ-st ning neil on vastav leping. Neste Eesti AS eeldas, et Mazeikiu Nafta Trading House OÜ on vastavad nõutavad dokumendid tollile esitanud. Sellistes selgitustes on kaebuse esitaja olnud järjekindel ja puudub alus neis kahelda. Kohus asub seisukohale, et väärtegu ei olnud tahtlik, Neste Eesti AS tegutses heas usus ning arvas, et mõõtja kohta esitab andmed kauba omanik, kes korraldas ka mõõtmised. Seejuures on oluline, et kohtuväline menetleja ei lükka ümber kaebuse esitaja väidet, et kasutatud mõõtja näol oli tegemist kvalifitseeritud, akrediteeritud mõõtjaga, seega puudus vajadus mõõtmise teostaja varjamiseks. Teisisõnu, Neste Eesti AS poolt mõõtja kohta andmete edastamata jätmine ei olnud tingitud soovist jätta avaldamata mõõtja kohta andmed sel põhjusel, et mõõtja pädevus poleks olnud nõuetekohane. Mõõtja kohta andmete esitamata jätmise ilmnemise järel esitas Neste Eesti AS vajaliku dokumentatsiooni Maksu- ja Tolliametile 16.06.2008.a. (väärteotoimik tl 138). Seega tuleb järeldada, et Neste Eesti AS asus pärast dokumentide esitamata jätmise ilmnemist aktiivselt puudusi kõrvaldama, kahjulikku tagajärge antud rikkumisega ei saabunud, süü ei olnud suur. Kohus leiab, et kõigi, eelkäsitletud kolme väärteo puhul, on vajalik arvestada väärtegudega õigushüve kahjustamise väheolulisust, rikkumiste tehnilist, formaalset iseloomu, toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et tegemist ei olnud tahtlikult toime pandud väärtegudega. Ka puuduvad andmed, et Neste Eesti AS näol oleks tegemist varasemalt korduvalt karistatud juriidilise isikuga. Puudub ka avalik menetlushuvi. Kõike eelnimetatut ning samuti menetlusökonoomikat arvestades, on vajalik ja põhjendatud rakendada VTMS § 30 lg 1 p 1, menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohus juhindub VTMS § 30 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, § 155-
21. Merle Parts Kohtunik 8