Obsah (9)

§ 76§ 75§ 200§ 199§ 122§ 263§ 209§ 65§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 18. mail 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-06-3924 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Anna Jänes Prokurör Krist

§ 76

lg 4 alusel määrata Dmitri Rimmi suhtes kohaldatava katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta. Kohustada Dmitri Rimmi katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 1, 2, 4, 7, 8 alusel määrata Dmitri Rimmile katseajaks järgmised kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
2. asuda tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vangistusest vabastamisest; 1
3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
4. osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Vabastada süüdimõistetu Dmitri Rimm karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Dmitri Rimmilt menetluskuludena õigusabikulud 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank`is, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-3924 tunnistati Dmitri Rimm süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõisteti 5 aasta pikkune vangistus;

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust;

§ 122

järgi 2 aastat vangistust;

§ 263

lg 1, 4 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust;

§ 209lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust.

Vastavalt

§-le 63 lg 2 loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti raskema karistusega kaetuks Harju Maakohtu 16.01.2006.

a otsusega mõistetud kergem karistus, s.o 3 aastat 8 kuud, ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 27.11.

1. a ja lõpeb 27.11.
2. a. Dmitri Rimm on varasemalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati Harju Maakohtu 16.01.
3. a otsusega lühimenetluses

§ 424

ja § 201 lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistusega, mida millele liideti

§ 65lg 2 alusel Tallinna Linnakohtu 26.01.2005.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 aastat vangistust ja kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Harju Maakohtu 16.07.

1. a määrusega nr 1-08-8209 jäeti Dmitri Rimm tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 13.04.
2. a kohtumäärusega nr 1-06-3924 jäeti Dmitri Rimm temale Harju Maakohtu 16.12.
3. a otsusega mõistetud vangistusest vabastamata. Tartu Ringkonnakohus jättis Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määruse muutmata ja süüdimõistetu Dmitri Rimmi määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohtu 21.12.
6. a määrusega jäeti läbi vaatamata Dmitri Rimmi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. 2 Tartu Vangla leiab, et Dmitri Rimmi ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. Süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%. Kriminaalhooldaja nõustub Dmitri Rimmi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta. Kriminaalhooldusametnik saab kinnipeetavat toetada kohanemisel vabaduses ning nõustada suhtlemisel erinevate institutsioonidega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Dmitri Rimm selgitas, et tal on vabanemisel olemas elukoht ja võimalus tööle asuda lihameistrina. Vanglas lõpetas ta
7. klassi ja kui on võimalik, siis soovib ta lõpetada
8. klassi. Kuriteod pani ta toime, sest oli noor ja rumal, edaspidi ei hakka ta enam selliseid tegusid tegema. Distsiplinaarkaristused on tingitud sellest, et ületoomisel ühest vanglast teise ei teadnud ta reegleid ja korda. Prokurör on seisukohal, et Dmitri Rimmi ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna teda on kolm korda karistatud röövimiste eest, viimase kuriteo sooritas ta katseajal. Karistuse kandmise ajal on ta süstemaatiliselt rikkunud distsipliini. Kaitsja leiab, et on täidetud kõik tingimused Dmitri Rimmi ennetähtaegseks vabastamiseks. Täitmiskohtuniku seisukoht Dmitri Rimm kannab karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Tartu Maakohtu 13.04.
9. a määrusega jäeti Dmitri Rimm tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Nimetatud määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 13.05.
10. a. Vangistusseaduse §-le 76 lg 3 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Kuna Tartu Ringkonnakohtu ennetähtaegse tingimisi vabastamata jätmise määrus jõustus 13.05.
11. a, on sellest möödas enam kui aasta ning kohtul on olemas formaalne alus Dmitri Rimmi vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleval ajal kannab Dmitri Rimm karistust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Käitumiskontrolli ajal pani ta toime uue kuriteo. Vangistuses on teda distsiplinaarkorras karistatud üheteistkümnel korral, viimati 30.10.

1. a. Vabaduses viibides karistati Dmitri Rimmi korduvalt alkoholiseaduse ja liiklusseaduse alusel. Sellest nähtub, et Dmitri Rimmil ei ole harjumust elada seaduskuulekat elu ning uue süüteo toimepanemise oht on olemas. Süüdimõistetu tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud. Enamik kuritegusid on Dmitri Rimm sooritanud grupiviisiliselt, olles alkoholijoobes ja kasutades vägivalda. Väidetavalt on kinnipeetaval käesolevaks hetkeks kuritegeliku käitumislaadiga isikutega suhted katkenud. 3 Kohtule saadetud materjalide põhjal on Dmitri Rimmi iseloomustatud kui impulsiivse käitumisstiiliga inimest, millele viitavad tehtud vigade kordamine, tagajärgedele mittemõtlemine ning puudulike probleemilahendusstrateegiate kasutamine, mis väljendub alkoholi tarvitamises, vägivalla kasutamises, varavastaste kuritegude toimepanemises ja vangistuse jooksul distsiplinaarrikkumiste toimepanemises. Oma süüd kinnipeetav toime pandud kuritegudes tunnistab, kuid vähendab. Vangistuses on Dmitri Rimm väidetavalt oma väärtushinnanguid ümber hinnanud. Vabanedes soovib jätkata haridusteed, leida kindla töökoha ning elada seaduskuulekalt. Vanglas viibimise ajal on kinnipeetav omandanud keevitaja eriala ja osalenud sotsiaalprogrammis Vihajuhtimine. Ta õpib Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, on lõpetamas
2. klassi. Vabanemise korral on Dmitri Rimmil olemas elukoht aadressil xxx ning garanteeritud töökoht xxx OÜ-s. Kinnipeetava positiivselt toetavasse lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa ja vanaisa, kes on nõus Dmitri Rimmi tema ennetähtaegse vabanemise korral igakülgselt toetama. Süüdimõistetu karistus lõpeks üldalustel 27.11.
3. a. Dmitri Rimmi varasem elukäik näitab, et tegemist on isikuga, kes vajab järelevalvet selleks, et käituda õiguskuulekalt. Kohus leiab, et Dmitri Rimm tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna kriminaalhooldus annab võimaluse teostada tema üle kontrolli pikema aja jooksul ning osutada talle abi ka vabaduses kohanemisel ning tekkivate probleemide lahendamisel. Vastavalt

§-le 76 lg 4 määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Kuna Dmitri Rimmi karistusaeg lõpeb üldalustel 27.11.2010, määrab kohus süüdimõistetu katseaja pikkuseks ühe aasta. Katseajal allutatakse Dmitri Rimm

§ 75lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades asjaolu, et Dmitri Rimmi on korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel ning ta on alkoholijoobes toime pannud kuritegusid, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, määrab kohus talle

§ 75

lg 2 p 2 alusel katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb Dmitri Rimmi

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Kuna süüdimõistetu tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid ning kuriteod on toime pandud grupiviisiliselt, määrab kohus

§ 75lg 2 p 7 alusel kohustuse mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Dmitri Rimmil tuleb õppida hakkama saada oma sisepingete leevendamisega adekvaatsemal moel. Seetõttu on vajalik süüdimõistetule määrata kohustus osa võtta kõikidest kriminaalhooldaja poolt talle pakutavatest sotsiaalabiprogrammidest

§ 75lg 2 p 8 alusel.

Kui Dmitri Rimm katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus tulenevalt

§ 76lg-st 5 kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Vastavalt

§ 76

lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 250 krooni, mis tuleb Dmitri Rimmilt KrMS 180 kohaselt välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 4